Býgingi tanda oblysta 108 mynnan astam mýmkindigi shekteuli jan bar. Olardyng 22 700-i 16 jasqa tolmaghandar. Balalardyng 205-i keren-mylqau bolsa, 2848-ning qúlaghy nashar estiydi. Al 940 balghynnyng qúlaghy mýldem estimeydi. Sonymen qatar, 6624-ning bir kózi, 1764-ining eki kózi de kórmeydi. Múnday balalardyng qoghamgha sinisui, bilim aluy qiyn. Alayda, mýmkindigi shekteuli balalargha arnalghan mektep-internattar men balabaqshalarda kemtar balalardyng qoghamnan alastamay, tolyqqandy bilim alyp, sauatty azamat atanuy ýshin birqatar sharualar jasalyp jatyr. Oblysymyzda múnday 12 mektep-internat pen 6 balabaqsha bar. Solardyng biri – kózi nashar kóretinderge arnalghan «Ýmit» mektep-internaty, - dep jazady "Ontýstik Rabat" gazeti.

1993 jyly ashylghan mektep-internatta kózi kórmeytin jәne nashar kóretin zaghip balalar oqidy. Býgingi tanda múnda 202 bala bar. Olardyng bilim nәrimen susyndauyna 47 múghalim men 27 tәrbiyeshi atsalysady. Mektep-internattyng diyrektory Zәure Mústafanyng aituynsha, internatta oqityn balalardyng 106-sy jergilikti, 97-si auyl-aymaqtardan kelgen. Audandardan kelgen balalar jatyp oqysa, qalalyqtar ýiinen qatynaydy eken. Internat tolyghymen memleket qaramaghynda bolghandyqtan, balalar 5 mezgil tamaqpen, kiyim-keshekpen, dәpter-qalammen tegin qamtamasyz etiledi. Desek te, múnda da kýrmeuli mәseleler joq emes. Ony biz mektepti aralau barysynda bayqadyq. Birinshi mәsele — 23 jyldan beri kýrdeli jóndeu kórmegen ghimarattyng qabyrghalary kógerip, ýgitilip týsuge jaqyn. Ashana men dәrethanagha jabystyrylghan syrly kirpish (kafeli) synyp týsken. Auladaghy jappalardyng shatyry shúrq tesilip, baspaldaqtary auru adam týgili sau adam ýshin qauipti kýige jetken. Irgetasy otyrghan baspaldaqtyng satylary qirap bituge ainalghan. Ekinshi mәsele – oqulyqtyng jetispeushiligi. Balalardyng jazyp-syzuyna arnalghan qúraldar tapshy. Osynday kýrmeuli mәselerge qaramastan internat újymy balalargha barynsha jaghday jasap, tolyqqandy bilim aluyna, densaulyghyn týzetuge tyrysyp-aq jatyr. Atap aitar bolsaq, mektep-internat jalpy bilim beretin mekemeler siyaqty bekitilgen baghdarlamagha sәikes júmys isteydi. Yaghni, oqushylar qazaq tili, әdebiyet, matematika, fizika, himiya, geografiya jәne t.b pәnderin oqidy. Búdan bólek, múnda nýkteli-bederli «Brayl» jýiesi engizilgen. Yaghni, oqushylar Liu Braylding 6 nýkte әdisimen oqidy, jazady. Dey túrghanmen, múghalimder mektepte arnayy oqulyqtardyng az ekenin aitady. Sondyqtan da, oqushylar oblystyq kózi nashar kóretinderge arnalghan kitaphanagha jii baryp túrady. Al jazyp-syzu ýshin tómengi synyp oqushylary dәpterding ornyna arnayy pribordy, qalamsaptyng ornyna griyfelidi paydalanady eken. Al jogharghy synyp oqushylary ýshin arnayy Brayl mashinkalary bar. Sonymen qatar múnda «arnayy týzetu pәnderi» bólmeleri júmys isteydi. Onda defektolog mamandar balalardyng boyyndaghy basqa da kemistikterdi týzetuge tyrysady. Emdik dene tәrbiyesi (LFK), oftalimologiyalyq kabiynetter, kompiuter synyptary da zamanauy qúraldarmen jabdyqtalghan.

Aytpaqshy, bilim jayynda sóz qozghaghanda «Ýmittin» 2004 jyldan bastap 12 jyldyq bilim jýiesine kóshkenin aitpay ketuge bolmas. Maqtanyshpen aitatyn taghy bir janalyq, oblystaghy 12 mektep-internattyng ishinde tek «Ýmit» mektebi ghana oqushylardy ÚBT dayyndaydy eken. Sózimiz dәlelsiz bolmau ýshin, 2014-2015 oqu jyldaryn alyp qarastyrsaq. Biyl mektep-internatty 19 oqushy tәmamdady. Olardyng 11-i 12 synypty, 8-i 10 synypty bitirgender. 12 synypty ayaqtap ÚBT-gha qatysqan oqushylardyng ekeui memlekettik grantty jenip alghan. Al 10 synypty tәmamdaghandar kolledjderge oqugha tapsyrdy.

Zәure Mústafa, oblystyq kózi nashar kóretinderge arnalghan «Ýmit» mektep-internatynyng diyrektory:

– Múnda kózi nashar kóretin, bir kózinde defektisi bar, mýldem kórmeytin balalar bar. Oqushylar jalpy orta mektepting baghdarlamasymen qatar Brayl әdisimen oqidy. Yaghni, bir topta Brayl әdisimen de, kәdimgi mektep pәnderin oqityndar da bar. Bir top 6-8 baladan aspaydy. Biraq, oqushylargha Brayl mashinkalaryn jetkizu qiyn bolyp otyr. Mәselen bizde 50 oqushygha 10-15 mashinka ghana bar. Al onyng qúny 350 mynnan asyp jyghylady. Eger qúraldar jetkilikti bolsa balalargha jazu tez, әri onaylau bolar edi.

«Ýmit» mektep-internatynyng oqushylary zaghip bolsa da, bilimge degen talpynysy arqasynda kóptegen intellektualdyq jarystargha qatysyp baqtaryn synap jýrgenderin aitpay ketuge bolmas. Mәselen, internat-mektepting maqtanyshy Ábilda Dilnaz mýmkindigi shekteuli balalar arasynda matematika pәni boyynsha úiymdastyrylghan Respublikalyq jarysta I oryndy iyemdendi. Odan, bólek «Bәrimiz birdeymiz kemsitudi bilmeymiz» atty respublikalyq bayqauda test súraqtaryna mýdirtpey әri dúrys jauap bergeni ýshin 1 oryn aldy. Oqushylardyng jetistigi turaly aitqanda, ýmittikterding óner, sport salasyna qosyp jatqan ýlesterin de tilge tiyek etken jón. Mәselen, múndaghy balalar shahmat, toghyzqúmalaq, jýgiru, sekiru siyaqty sporttyq oiyndaryna myqty. Atap aitar bolsaq, 2014 jyly Taldyqorghan qalasynda mýmkindigi shekteuli balalar arasynda ótken jarysta yadro laqtyrudan Shynghys Aqylbekov I oryndy alsa, Bókesh Slambek 50 metr qashyqtyqqa jýgiruden I oryndy, 100 metrden II oryndy iyemdendi. «Ýmit» mektebining tәrbiyelenushileri ónerden de kende emes. Sóz oramdaryn kestelep, qiystyra bilgen oqushylar Respublikalyq, oblystyq jarystargha qatysyp jýldeli oralyp jýr. Aynúr Smandiyar sonday jannyng biri. 2014 jyly Astanada ótken Respublikalyq jarysqa qatysqan ol jýzden jýirik bolyp, I oryngha layyq dep tanyldy. Al, qonyr dausymen әn shyrqap, ontýstik júrtynyng kózayymyna ainalghan Qúral Baghdaulet pen «Bala Turkvision» jarysynda baghyn synyp, jartylay finalgha deyin jetken Nazima Isahanova 2014 jyly Astana qalasynda ótken Respublikalyq «Júldyzay» festivaline qatysyp qaytqan bolatyn. Festivalide Qúral men Nazimagha Reseyding ataqty júldyzy D.Gurskayamen birge «qyzyl kilemde» jýrip ótu baqyty búiyrdy. Al jaqynda Nazima Isahanova men Rysdәulet Orynbek D.Gurskayanyng arnayy shaqyrtuymen әnshining «Belaya trosti bez graniys» atty әn festivaline qatysyp qaytty. Esterinizge sala keteyik, 2011 jyly búl sharagha «SÁT» triosy qatysyp, «kórermen kózayymy» nominasiyasyn jenip alghan bolatyn.

Aynúr Sherimbet, oblystyq bilim, jastar sayasaty jәne tilderdi damytu basqarmasynyng bólim jetekshisi:

– Oblysta mýmkindigi shekteuli balalardyng bilim aluyna tolyq jaghday jasalghan. Atap aitqanda, kýngeydegi 12 arnayy týzetu – bilim beru úiymdarynda býgingi tanda 2365 bala bilim aluda. Olar: aqyl-esi kem balalargha arnalghan arnayy bilim úiymdary, til kemistigi bar balalargha arnalghan bilim úiymdary, estimeytin jәne sanyrau balalargha arnalghan mekemeler. Býgingi kýni әleumettik mekemelerding jelisi, onyng ishinde 4 tirek-qozghalys apparatynyng búzylushylyghy bar mýgedek balalargha arnalghan internat ýii, 17 balalar psihonevrologiyalyq internat ýii, 16 mýgedekterdi onaltugha arnalghan ortalyq, 167 ýide әleumettik kómek kórsetu bólimsheleri túraqty júmys isteydi. Onaltudyng tehnikalyq kómekshi qúraldarymen mýgedekti onaltudyng jeke baghdarlamasyna jәne әleumettik qyzmet kórsetuge sәikes mýgedek balalardy qamtamasyz etuge baylanysty mәseleler túraqty nazarda bolady. Mәselen, 2013 jyly 5,1 balagha protezdik-ortopediyalyq kómek kórsetildi. Nashar kóretin jәne estiytin 1000-nan astam bala surdo-tiflotehnikamen qamtamasyz etildi. Yaghny estu apparattary kóp funksionaldy dabyldatu jýieleri mәtindik habarlamaly jәne habar qabyldaytyn jinaqy telefondar, diktofondar, dybys jazbany qayta tyndaugha arnalghan pleyerler jәne basqalary. Tirek qozghalys apparatynyng búzylushylyghy bar balalargha 1226 kreslo-arba berildi. Jyl sayyn shamamen 1000 bala sanatoriy-kurorttyq emdeluge jiberiledi. Búdan bólek, kemtar balalary bar otbasylardy әleumettik qoldau maqsatynda jergilikti budjet qarajatynan ýide oqityn 14 159 mýgedek balagha materialdyq qamtamasyz etu tólemi jýrgiziledi. Balanyng bilim alu kezeninde tólemderding ortasha ailyq mólsheri 3,5 myng tengeni qúraydy.

Bilim úyasynyng júmysymen, jetistikterimen tanysqanda, mektep diyrektorynyng isker, útqyr úiymdastyrushy ekeni onyng qimyl-qareketinen, tiyanaqty әngimesinen kórinip túr. Aytuynsha, jogharyda aitylghan eki mәsele boyynsha qol qusyryp qarap otyrghan joq. Respublikadaghy, oblystaghy qúzyrly mekemelerge hat jazyp qoyypty. Jergilikti kәsipkerler men deputattardyng aldyna da san myng ret kirip, mektep-internattaghy kem-ketikterdi joigha kómek súrap jýr. Osylaysha Zәure Inkәrbekqyzy «Ýmit» mektep-internaty 2016 jyly kýrdeli jóndeuden ótip, jana oqu-qúraldarymen janarady dep otyr. Ángime barysynda basshy qanday qiyndyqtar bolsa da, mektep-internat qarjylyq mәselege kelgende, yaghny memleket qazynasyna uaqytyly salyq tóleu, satyp-alu bayqauyna qatysu jәne t.b elimizdegi ýzdik 100 mektepting ishinde 15-i orynnan kórinip otyrghanyn tilge tiyek etti. Osy orayda mektep basshysy men 2016 jyly Astana qalasyna shaqyrtu alypty. Endi Zәure Inkәrbekqyzy jana jylda bas qalagha baryp mektep-internatqa tiyesili «Altyn medalidi» alyp qaytpaq. Búl da mektep basshysy men újymnyng birlesken júmysynyng nәtiyjesi. Endeshe, mýmkindigi shekteuli balalardy bilim nәrimen susyndatyp qana qoymay, olardyng ómirge, qoghamgha beyimdeluine óz ýlesin qosyp kele jatqan újymnyng enbegi jana bersin. Alar asulary kóp bolsyn.

Ayjan ERMEKQYZY

Abai.kz