– Arys qalasyndaghy jalpy orta mektepti bitirgen son, Mәskeudegi Lomonosov atyndaghy uniyversiytetine oqugha týstim. Búl oqu ornynan qarjy jәne nesie mamandyghyn mengerdim. Enbek jolymdy 90 jyldary bank salasynan bastadym. Dostarymmen birlesip bank ashyp, sonda birshama uaqyt júmys istedik. Múnan song da qarjy, odan keyin temir jol salasynda da enbek ettim. Ministrlikting júmysyna da aralasyp kórdim. Sózding qysqasy, memlekettik qyzmetke kelem deu oiymda bolmady. Býginde taghdyrdyng jazuymen osy salanyng jýgin arqalap jýrgen jayym bar. 2000 jyldan beri memlekettik qyzmettemin. Sonymen qatar, әkem de ómirin memlekettik qyzmetke arnaghan. Sondyqtan da bolsa kerek, osy salagha degen qyzyghushylyghym oyandy. Mәselen, kәsipkerlik, ne bolmasa basqa da salagha da barugha bolatyn edi. Biraq, búl salalardan tәjiriybem joq.
– Jetistikke óz kýshinizben jettiniz be? Álde bireuding yqpaly boldy ma?
– Býgingi jetistikke óz kýshinnen jettim. Eshkimning yqpaly bolmady.
– Memlekettik qyzmet sizge nesimen únaydy?
– Ózim jetekshilik etetin densaulyq jәne әleumettik salalary, jastargha qatysty kóptegen mәseleler tuyndap jatady. Osy kýrmeui sheshilmegen mәselelerdi retimen qalpyna keltirip, septigimdi tiygizsem deymin. Jalpy, halyqqa qajetti mәselelerdi sheshu, kez kelgen qiyndyqtyng týiinin tarqatu, jaghday jasau maghan únaydy. Osydan bolsa kerek, memlekettik qyzmetke kelgenim. Ókinishtisi, qazir júrtshylyq arasynda memlekettik qyzmetke qatysty jaghymsyz pikirler qalyptasqan. Yaghni, «sheneunikter óz júmystaryn dúrys atqarmaydy» dep qaralap jatady. Múnysy dúrys emes. Jergilikti atqarushy biylik ókilderi aldaryna týsken mәseleni shamasy kelgenshe sheshuge tyrysady. Al, kýrdelirek bolsa, ministrlik tarapynan nemese deputattar arqyly sheshuge atsalysady. Múnyng ózi de qanshama enbekti qajet etedi. Negizi túrghyndar óz ótinishin tiyisti basshylargha jetkize almay jatady. Osynyng saldarynan olarda memlekettik qyzmetke degen jaghymsyz pikir qalyptasatyny bar. Osy rette, men halyqpen tikeley baylanys ornatu maqsatynda feysbuk әleumettik jelisin tirkeldim. Ondaghy oiym kópting kókeyinde jýrgen týitkildi mәseleni ózara talqylap, mýmkindiginshe sheship beru. Mәselen, kez-kelgen mekemege barsang «bәri keremet, júmystar jasalyp jatyr» dep jyly jauyp qaytarady. Al, ondaghy júmysshylarmen jәne halyqpen tikeley baylanysatyn bolsan, kez kelgen mәselening tarqatylmaghan týiinin tabugha bolady. Osy jaghdayda әleumettik jelining kóp kómegi tiyip jatyr. Múnda qoghamnyng kez kelgen ókilimen baylanysqa týsip, pikir almasugha bolady. Sonday-aq, jastardyng basym bóligin ghalamtordan tabamyz. Yaghni, jastarmen baylanysudyng birden bir tiyimdi joly osy әleumettik jeli bolyp túr. Teledidar, gazetten bólek, sayttarda shyghugha bolady. Atqaryp jatqan júmysymyz halyqtyng kónilinen shyghyp jatqany jóninde әleumettik jeliler arqyly bilip otyramyz.
– Jastarmen júmys isteu qiyndyq tughyzbay ma?
– Joq, kerisinshe jastarmen júmys isteu maghan únaydy. Olardyng bet-beynesi, kónili әli kirshiksiz. Aqty aq, qarany qara dep qabyldaytyn kezi. Sonymen qatar, songhy kezde jastarmen tabighat ayasynda, ne bolmasa is-sharalar barysynda kezdesip jýrmin. Ondaghy oiym olar ózderin tolghandyrghan mәselesin emin-erkin, eshqanday qysymsyz jetkizsin, deymin. Oblys әkimining orynbasary jәne student emes, bәrimiz bir dengeydegi adamdar retinde sezinumiz kerek. Sonda ghana mәseleler býkpesiz aitylady. Student degenimiz ózindik pikiri qalyptasqan túlgha sanalady. Sondyqtan da osy toptyng ókilderimen kezdesudi qúp kóremin. Birinshiden, jastardyng mәselesin bilip alasyn. Ekinshiden, tәrbie jayyna da kónil bóluge bolady. Olardyng dәl qazir ózgeretin shaghy. Yaghni, jat pighyldy aghymdardyng jetegine ketu, kelensizdikke úrynuy sekildi jaghdaylargha boy úryndyruy mýmkin. Sonymen qatar, qazirgi jastar «tanysyn, aqshang bolmasa mәseleng sheshilmeydi» degen pikirden shygha almay jýr. Múnysy dúrys emes. Eng aldymen ózine qajetti bilimindi al. Eger biliming bolmasa, eshqayda qajetsiz bolyp qalasyn. Mektep qabyrghasynan bilimdi boygha jaqsylap sinire bilu kerek. Bizdi kezinde oqytqan ústazdarymyz «Bilimdi syghylghan limonday etip alu kerek» dep aitatyn. Yaghni, ózine qajetinning bәrin aluyng qajet. Qazirgi jastardy patriottyq ruhqa tәrbiyeleumiz kerek. Bizde kóp últtar meken etedi. Bizding býgingi jetistigimiz yrys-yntymaqtyng nәtiyjesi. Osyny jastargha týsindirgenimiz abzal.
– Jastardyng boyynan qanday qasiyetterdi izdeysiz?
– Jas kezimizde boyymyzda ruhany qúndylyqtar basym boldy. Er-azamattarsha aitqan sózimizde túratynbyz. Mәselen, tóbeleste jenilip qalghan jaq ózining jenilgenin moyyndap, syilastyq tanytatyn. Tipten, basynda sonday ózara kelisim jasap alatynbyz. Al, qazir jastarymyz birin-biri moyyndamaydy. «Jyghylghan kýreske toymastyn» kerin keltirip túrady. Jenilip bara jatsa, tapanshasymen súlatyp salady. Bir-birinnen myqty bop kórindin. Aqyry ne bolady? Osy jaghyn jiti oilana bermeydi. Árnәrsening ózindik tәrtibi, kelisimi, shegi boluy kerek. Taghy bir mәsele, bizding qoghamda balanyng tәrbiyesin mektep újymyna tapsyryp qoyghan. Bir jaghday bolsa, mektep diyrektory, orynbasary jәne múghalimdi kinәlap shygha keledi. Al, ata-analar bala tәrbiyesine nege qaramaydy? Jaqynda osyghan baylanysty bas qostyq. Onda múghalimder, ata-analar komiyteti, ishki ister qyzmetkerleri qatysty. Jiynda jasóspirimder arasynda beleng alyp otyrghan qylmysqa qatysty kóptegen jayttar nazargha alyndy. Mysaly, bir bala 7 ret qylmys jasaghan. Ol óz qateligin týsinuding ornyna, sol qatelikti ýstin-ýstin jalghastyra bergen. Osy sekildi jaghdaylar kóptep oryn alghan. Jalpy, jiynda aitylghan mәselelerdi tútastay tyndaghan son, ata-analargha «al sizder balanyng tәrbiyesine jauap bermeysizder me? Álde sizderdi balanyzdyng bolashaghy alandatpaydy ma? Ol sening bolashaq úrpaghyng emes pe? Keleshek ghúmyrynnyng jalghasy ghoy. Sonda onyng kelensizdikke úrynuyna qol qusyryp qarap otyra beresiz be?» degen súraqtardy tótesinen qoydym. Al, olardyng bar aitary «azannan keshke deyin júmystamyz. Balany tәrbiyeleuge uaqytymyz joq». Kezinde Kenestik kezende bala tәrbiyesine kónil bólmegen ata-analar júmystan shygharylatyn. Bәlkim osy jýie boyynsha balasyn dúrys tәrbiyege sala almaytyn ata-analardy júmystan shygharudy qolgha alarmyz degen pikir de bildirdim. «Qiyt» etse, júmys dep balagha degen jauapkershilikten qashqannan góri, eng aldymen solardyng ósip-ónuin ata-ana qadaghalauy mindetti. Al, balanyng tәrbiyesin, onyng adam bolyp qalyptasuyn múghalimge ysyryp qoya salu jónsiz. Mektepten dúrys bilim alyp shyghuy kerek. Mәselen, jastar ortalyghy oblysqa qarasty audan-qalalardyng barlyghynda bar. Sondaghy ókilderge: «sender qastaryna tek belsendi jastardy ghana jinay bermey, týrli is-sharalardan shet qalyp jýrgen qatarlastaryndy da qosyndar. Bәlkim, olardyng da qoghamgha qosar ýlesi ne bolmasa paydasy bolar» dep aittym. Osynday tapsyrmalar berildi. Múnyng nәtiyjesin aldaghy uaqytta kóremiz degen ýmittemin.
– Eger siz oblys әkimining orynbasary bolmasanyz, qay salany tandaytyn ediniz?
– Men oilaymyn múghalim bolar edim. Óitkeni, maghan berilgen diplomda «qarjy jәne nesiye, ekonomikalyq sayasat oqytushysy» delingen. Osyghan baylanysty múghalimdikke ketip qaluym mýmkin edi. Biraq, ústazdyq tәjiriybem joq.
– Qansha tildi bilesiz?
– Naqty qazaq pen orys tilderin bilemin. Jalpy, aghylshyn tilin bilmesem de týsinem, oiymdy jetkizemin. Biraq, kәsiby túrghyda sóiley almaymyn. Aghylshyn tilin ýirensem deymin. Óitkeni, búl tilge degen súranys artyp túr.
– Qyzmetten sharshaghanda qalay tynyghasyz?
– Júmystan qanshama kýizelis alasyn. Sondyqtan da ony basu ýshin sportpen shúghyldanamyn. Kýndelikti bolmasa da, demalys kýnderi sport zalgha barudy qúp kóremin. Bala kezimde qazaqsha kýreske qatysqanmyn. Sodan song studenttik shaqta da boyymyz kishi bolghanyna qaramastan, basketbolgha qatysyp jýrdik. Tipti, uniyversiytet tarapynan úiymdastyrylghan jarystargha da komandamen birge qatysqanym bar.
– Ángimenizge rahmet!
Súhbattasqan – Laura Saparbekova
Derekkóz: "Ontýstik Rabat" gazeti
Týpnúsqadaghy taqyryp: Erlan AYTAHANOV, OQO әkimining orynbasary: «Býgingi jetistigime óz kýshimmen jettim».
Abai.kz
