(Jolsapar ocherki)

Resmy atauy:               Ispaniya korolidigi (Reino de España)

Astanasy:                     Madriyd

Qúrylghan uaqyty:      1469 jyl (jeke uniya)

                                        1515 jyl (birtútas monarhiya)

Memlekettik qúrylymy:   konstitusiyalyq  monarhiya

Úrany:                          «Plus Ultra»  («Mejeden de әri!»)

Ánúrany:                    «Marcha Real»

Karoli                          Filipp VI

Premier-ministri       Mariano Rahoy

Eng iri qalalary:          Madriyd, Barselona, Valensiya, Seviliya

Halqynyng sany:         47 370 542 (әlem boyynsha 26-oryn)

Últtyq qúramy:          ispandar, katolondar,  galisiyler, baskiyler,  t.b.

Jer aumaghy:                504 782 km²  (әlem boyynsha 51-oryn)

Iri qalalary:               Madrid (5 mln.) Barselona (1,8 mln.), Valensiya (1 mln.), Seviliya (750 mln.)

Resmy til:                    ispansha (kastili núsqasy)

Ár túrghyngha JIÓ :      US$  33, 298

Valutasy:                  euro €  /últtyq aqshasy – peseta/

Telefon  kody         +34

Internettik  domen:   .es

Derek pen dәiek

Ispaniya – Europanyng Ontýstik-batysynda ornalasqan memleket. Piyreney týbegining kóp bóligin jәne Jerorta tenizindegi Balear, Pitius araldary men Atlant múhityndaghy Kanar araldaryn iyelenedi. Ispaniyagha, sonday-aq, Soltýstik Afrika jaghalaularyndaghy Seut jәne Meliliya qalalary men olargha jaqyn jatqan Velesde-la-Gomera, Alusemas, Chafarinas araldary da qaraydy.  El 17 avtonomiyalyq qúrylymnan jәne 2 avtonomiyalyq qaladan  túrady.  Últtyq meyramy 12 qazan – Ispan últy kýni (Hristofor Kolumbtyng 1492 jyly Amerikany ashqan kýni). 

Tanys el. Beytanys  qala

Ispaniya... Men eng alghashqy ret shyqqan shet el... Aragha 7 jyl uaqyt salyp, qaytadan Ispaniya topyraghyna taban tireymin dep oilamaghan ekenmin. Alayda, búiryq degen osy shyghar, osydan birneshe jyl búryn Kanar araldaryn tamashalap qaytqan bizder endi  búl elding Barselona degen bayyrghy qalasyna sayahattap keldik.  Ne ózgerdi? Ne nәrse bәz-bayaghynsha?..

Ataqty jazushy Miygeli de Servantes, Europagha Amerikany ashyp bergen teniz sayahatshysy Hristofor Kolumb, aqyn әri drammaturg Lope de Vega, suretshi Fransisko Goyya men Pablo Pikasso, arhiytektura maytalmany Antonio Gaudi, suretshi-jazushy-rejisser Salivador Dali, opera sanlaghy Plasido Domingonyng Otany,  qandaysyng Sen?!.

Jeti jyl búryn Madrid arqyly Kanar araldaryna úshyp barghanymyzda,  «mәngilik kóktem» degen ekinshi aty bar Teneriyfe aralynyng tabighy súlulyghy men zamanauy qolaylylyghyna tәnti bolghanbyz. Boyymyzben birdey kaktus gýlderin kórip, jyly auasynyng jyl on eki ay bir qalypta túratynyn bilip, tan-tamasha qalghanymyz ras. Halqynyng ashyq-jarqyn minezi  men jylyshyraylyghyna  tәnti bolyp, sonymen qatar  ertengi kýnge ysyrghysy kelip túratyn jәibasarlyghyn óz qazaghymyzgha úqsatyp, basymyzdy shayqaghanbyz. Kanalizasiyanyng suyna deyin qayta óndep, palimalary men kóshe gýlderin sugharyp jatqanyn kórip, riza bolghanbyz. Tek shoshqanyng etinen ghana túratyn as mәzirin kórip, jýregimiz ainyghan. Jylyna ýsh dýrkin jemis-jiydek, kókónis jinaytyn auyl sharuashylyghynyng damyghanyn kórip, «halqyna qaltqysyz qyzmet etetin» aua-rayyna tamsanghanbyz. Taza, túshy auyz su óndirushiler milliarder bolatanyn estip, jaghamyzdy ústaghanbyz... Bayyrghy túrghyndary ispan jaugershilik zamanynda songhy demi tausylghansha kýreskenin kórip, qúrmetimizdi bildirgenbiz, al sol taypalardyng jarqyn ókilderine qoyylghan eskertkishterdi kórip, janarymyzdy azdap múng torlaghan... Kanar araldary...  Mәngilik kóktem, mәngilik arman araly edi...

Derek pen dәiek

Kanar araldary Ispaniyanyng ontýstiginde ornalasqan, qysy-jazy +25+27 aralyghynda bolatyn, 7 araldan túratyn arhiypelag. Kanar araldaryn  1495 ispandyqtar jaulap alghangha deyin onda óz jerin qaysarlyqpen qorghaghan «guanchey»  taypalary ómir sýrgen. Boylary úzyn, ónderi aq, kózderi ýlken kelgen olardyng túqymy týgelge derlik joyylghan bolyp sanalady. Olardyng ómir salty tas ghasyryndaghyday bolghan, mal jәne jer  sharuashylyghymen ainalysqan. Óz kósemderi dýniyeden ótken son, ony mumiyalap qoyatyn bolghan. Guancheyler megalitikalyq arhiytekturanyng jarqyn ýlgisi – Guimar piramidalaryn jasap qaldyrghan. 

Búl joly da Ispaniya bizdi jyly qúshaghymen qarsy aldy. Kezinde Kataloniya degen jeke el bolghan búl jer de Kanar araldary sekildi Ispaniya korolidigine tiyesili. Juyrda ghana jeke el bolyp, bólinu iydeyasymen demonstrasiyagha shyqqan katalondyqtar ózderine ynghayly sharttargha qol qoydyrghan son, Angliyadan bólingisi kelip baryp, rayynan qaytqan Shotlandiya sekildi basyldy-au deymin.

 Áuejaydan týse salysymen-aq barlyq anyqtama-eskertuler eki tilde jazylghanyn bayqadyq. Bir qyzyghy, ol eki tilding sózderi bir-birine óte úqsas kórindi. Keyinirek bilgenimizdey, búl – ispan jәne katalon tilderi eken, qosarlanyp jýrgen.

Jýgimizdi alyp, syrtqa shyqtyq. Bal arasy sekildi qara-sary týspen tizilip túrghan taksisting birin toqtatyp, kerek qonaqýiimizding meken-jayyn kórsettik. Búl jerde bizdegidey saudalasyp túrmaysyz. Barlyghyn salondaghy eseptegish qúral «sheshedi». Degenmen de, bir únaghany, taksy túraghynda ornalasqan arnayy tablogha  eng jaqyn jerge jәne eng alys jerge eng kóp degende qansha euro ketetini taygha tanba basqanday kórsetilip qoyylghan. Jolaushynyng taksiyden týserde tiynyn jetkize almay abdyrap qalmasy ýshin, aldyn ala josparlap qoyy ýshin nemese taksisterdin  eseptegish qúraldyng  týimeshesin basyp-basyp qalyp, shyqqan sommany «eselep» jibermesi ýshin jasalghan iygi shara dep qabyldadyq.  Barselona qalasynda 400-den astam qonaqýy bar eken. Osynshama qonaqýige turist kele me eken, ózi dep  oyladym. Búl qala Ispaniyanyng shyghysynda, Kataloniya avtonomdy oblysynda ornalasqan, attas provinsiyasynyng astanasy eken. Ispaniyada ýlkendiginen ekinshi oryn alatyn Barselona  Jerorta tenizimen shektesedi.

Aytpaqshyday, búl qalada bizen QazÚU-da bir kursta oqyghan Anar degen qyz túrady dep estigenmin. Óz qazaq azamatynyng qadirin bilmegen ol tanysym bir katalondyqqa túrmysqa shyghyp ketken. Ony kezdestirip, kóre alar ma ekenmin?..

Qazaqstannyng 90 jyldardaghy Almatysyn eske salatyn qatty biyik emes, klassikalyq ýlgidegi súrghyl týsti ghimarattar... Jyly samal.  Tap-túinaqtay tazalyq. Súryptap salugha arnalghan ýlken-ýlken qoqys jәshikteri. Alghash kózge týsken dýnie men alghan әser osynday boldy.

Jol jiyegindegi bardurlary qolarba tasugha barynsha iykemdelgeni sonshalyqty, Europadaghy mýgedekterge barynsha qolayly ýzdik qalanyng sanatyna kiredi eken.  (Aytqanday, «ynghayly bardur» jóninen Astana da soghan úmtylyp keledi). Turisting kelip-ketip jatqanyna mәn bermeytin, óz sharuasymen, óz әleminde jýrgen túrghyndar. Degenmen, nemistermen, fransuzdarmen nemese aghylshyndarmen  salystyrghanda әldeqaydy jylyshyrayly. Oghan qys mezgili bolsa da, +18 °S kórsetip túratyn termometr men kóshe boylay qaumalay ósken palima aghashtary «yqpaldassa» kerek...

Satyp alushygha beyimdep túrghyzylghan zәulim-zәulim sauda ortalyqtarynyng ishindegi qyzu saudany kórgende, jenil ónerkәsipting otanynday bolghan búl elge el-júrt eng aldymen «shopping» jasaugha keletindey kórindi. Al myna sapyrylysyp jýrgen  halyqtyng birazy «shopogoliyk» atty jana zaman  «syrqatyna» shaldyqqangha úqsaydy.   

Derek pen dәiek

Barselona – eng aldymen Kataloniya avtonomdy oblysynyng astanasy. Ol — Jerorta tenizindegi port qala,  Ispaniyanyng iri óndiris jәne sauda ortalyghy. Barselona  әlemning bay qalalar tizimining alghashqy ondyghyna kiredi. Europanyng eng iri turistik ortalyqtarynyng biri. Al — Piyreney týbegining soltýstik-shyghysynda ornalasqan Ispaniyanyng tarihy aimaghy jәne avtonomdy birlestigi. Sonymen qatar, katalondyqtar irgeles jatqan Fransiyanyng birshama jer bóligin «Soltýstik Kataloniya» dep esepteydi.   Jer aumaghy  — 32 114 km². Halqy - 7 512 381 adam. «Katalonizm» atty tarihy últtyq iydeya әli de erekshe kýshke iye. Jeke bólinip el bolghysy keletin niyetterine 2014 jyly Ispan parlamenti zan  jýzinde tyiym saldy.

 Avtobus-tur

Europanyng kóptegen elderindegidey, múnda da avtobus-turizm jaqsy damyghan eken. Barlyghy aldyn-ala rettelip, jolgha qoyylghan. Bәsekelestikting ýlgisi sol – bir baghytta birneshe turkompaniyanyng avtobustary qyzmet kórsetedi.  Árbir 10 minut sayyn jeke jasaqtalghan ayaldamalagha kelip toqtaytyn avtobustyng әrqaysysy eng kóp taraghan әlemdik 8 tilde sayraytyn audiogidpen jabdyqtalghan.

Jana avtobus. Jayly oryndar. Biylet qúny tórt jas pen on eki jas aralaghyndaghy balalargha 16 Euro, al on eki jastan jogharylardyng bәrine 27 Eurony qúraydy.  Tiyisinshe, ýsh jasqa deyingi balalar búl turistik avtobusqa tegin mine alady.  Eng birinshi minetin ayaldamadan biylet satyp alyp jatqan jolaushygha bir rettik jeke qúlaqqap, marshrut syzbasy jәne baratyn jerlerde jenildik alugha mýmkindik beretin broshura beriledi. Bir ret biylet alghan әr jolaushy  qalaghan ayaldamasynan týsip, sol jerdi qalaghanynsha aralap, kelesi avtobusqa sol biyletin kórsetip, sayahatyn әri qaray jalghastyryp kete alady.

Barselona qalasynda ýsh jeli bar dep týsindirdi. Olar: kók jeli, qyzyl jeli, jasyl jeli. Búl týster qalanyng soltýstik bóligi, ontýstigi jәne shyghys bóligi  degendi bildiredi eken. Ár jelining ózindik «keremet ayaldamalary» bar. Mәselen, bizge kók týsti soltýstik jelisinen  qatty únaghany –  «Tibidabo» tauyna qaray jýz jyldan astam júmys jasaytyn shaghyn ghana sýikimdi kók tramvaymen kóterilu boldy. Odan keyin auysyp mingen aq poezben órge kóterilu de esten ketpesi anyq.  Al barlyq Barselona alaqandaghyday kórinetin, qús qanaty talatyn biyiktikte 1901 jyldan bastap kelushilerge qaltqysyz qyzmet kórsetip kele jatqan ainalmaly karuselige otyru – balalyq shaqqa sayahat syilady. Sonymen qatar, «Barselona» futbol klubynyng ataqty stadiony da osy kók jelining boyynda ornalasqan eken.

 Bir kezde  avtobusymyz «Palau Reyal» degen ayaldamagha kelip toqtady. Búnyng aldynda da «Palau de Congressos», «Palau Sant Jordi» dep jazylghan jerlerdi kórgen bolatynbyz. Búl ne qylghan «palau» dep qoyam... (Taylandtaghy meyramhanaday, ózbekter múnda da bar ma eken degen oy ketkeni ras). Sóitsem, bizding «zәulim saray» degenimiz ispansha «palau» eken ghoy...))

Búl jerde de Parijdegidey múrajay kóp eken. Ispan mәdeniyeti men sәulet ónerine ýles qosqan tanymal túlghalardyng әrbirine jeke-jeke múrajay ashyp tastaghan ba dep te oilaysyn, tipti. «Kataloniyanyng últtyq óner múrajayy», «Maritim múrajayy», «Kataloniyanyng arhelogiya múrajayy», «Kera múrajayy», «Barselonanyng kontemporany múrajayy», «Egiypet mәdeniyeti múrajayy», «Real Manchester de Santa Mariya múrajayy»,  «Kataloniya tarihy múrajayy»... Búl múrajaylar kelesi jolgha qalsyn dep, ózimiz soghamyz josparlaghan jerlerding biri –   osydan 23 jyl búryn Qazaq eline 5 medali syilaghan Olimpiada qalashyghyn kózimizben kórgimiz keldi. Barselona qalasynyng damuyn birneshe esege jyldamdatyp, erekshe ruh syilap ketken, 1992 jyly jer-jahannyng has jýirikterin bir ózine syighyzghan olimpiada qalashaghyn, onyng әli kýnge saqtalyp, danqyn asqaqtatyp túrghan simvoldaryn biz sekildi kórgisi keletin turister jeterlik eken. Bir qyzyghy, dәl olimpiada qalashyghynyng janynda bizding Shymbúlaq sekildi aspaly joly bar sporttyq-tau kesheni ornalasypty. Sonymen qatar Antonio Samaranch atyndaghy Olimpiada múrajayy da osynda eken...

Derek pen dәiek

«Barselona-1992» jazdyq olimpiadasy – sol kezge deyingi barlyq jazdyq olimpiadadan men mәdeny baghdarlamasy, úiymdastyrushylyq qabileti jәne  ózinin  rekordtary boyynsha oq boyy ozyq túrghan aituly shara. Ol sport dodasyna kezinde endi ghana tәuelsizdik alyp, jeke dayyndalugha ýlgermegen Qazaqstan, TMD birikken komandasynyng shebinde óner kórsetken bolatyn. Jalpy sany 23 qazaqstandyq atlet baghyn synaugha mýmkindik alghan búl olimpiadadan bizding elge 1 altyn, 2 kýmis, 2 qola medali búiyrghan. Onyng ishinde jýlde alghan jalghyz qazaq – kýresten qola medali enshilegen  Dәulet Túrlyhanov.

Barselona – Ispaniyanyn  tenizge ashylghan qaqpasy bolghandyqtan, búl jerding portyn kórmey ketu jaramas. Kelesi ayaldama –  «Veli» porty.  Endeshe sodan týsip, teniz auasymen tynystap, jana quyrghan balyqtan auyz tii kerek dep sheshtik.  Áriyne, «port» degen atyna say, qazday tizilgen irili-úsaqty kemelerding shegine jetu qiyn. Alayda, búl jerde de sauda-sattyq ortalyqtaryna tolyp túr eken. Ózimizge etene tanys bolyp ketken «Mango», «Zara» brendterinen basqa, «Viriato», «Roberto Torretta», «Roberto Verino», «Anton Heunis» syndy ispan brendterine de turisterding qyzyghushylyghy asa zor eken.

Aynalada órip jýrgen adamda esep joq. Biri - bala-shaghasymen, ekin bireuleri - jeke-dara, ýshinshileri – júp-júp bolyp qol ústasyp alghan. Bәri mәz. Myna tabighat pen erekshe jaylylyq aurasynyng ózi solay bolmasqa shara qaldyrmay túrghanday.

Osy avtobus tury kezinde avtogid bizgi «ataqty arhiytektor «Gaudiyding salyp berip ketken...» degen tirkesin óte jii aitty.  Ánebir erekshe kók týsti «aydahar» ghimaraty sonyng iydeyasymen túrghyzylypty, mynabir sanyrauqúlaq ispetti jalpaq tónkerilgen kýmbez baqty da sonyng qalauymen salghan... Al Barselonanyng eng basty simvolynyng birine ainalghan  salynyp bastalghanyna 133 jyl bolyp, kýni býginge deyin kelushilerden jinalghan qarajatqa salynyp jalghasyp jatqan «Sagrada Familiya» atty alyp qúrylystyng iydeyasy da osy Gaudiydiki ekenin estigende...  «Ol kim boldy eken?» degen oy eriksiz oralady, oigha. «Gaudy tuyndylary» dep erekshe әspetteytindey onyng qanday eren erligi bar eken?.. Búl keshirim ghibadathanasyn Gaudy ózining eng negizgi tuyndysy dep sanaghan eken. Árqaysysy 170 m. Bolatyn birneshe múnarasy bar búl shirkeuding syrt kelbeti әr týrli fantastikalyq pishindermen, qabyrghadan kórinetin mýsindermen, venesiandyq әinekten qúralghan órnektermen bezendirilgen. Dәl qasynan qaraghanda, shyn mәninde jana zamanda salynyp jatqan eski әlem tuyndysyn kórgendey әserge bólendik. Bir qyzyghy, Gaudy ózining sonynan eshqanday syzba-nsúqasyn qaldyrmaghandyqtan, búl nysandy soghyp bitiru qiyngha soghyp jatyr eken. Barselonamen baylanysty barlyq suvenir búiymdarda osy alyp qúrylystyng sureti beynelengenine qarap-aq, osy qala ýshin búl ghimarattyng erekshe mәnge ie ekenin týsindik.

Qúday búiyrtyp, kýnderding bir kýninde bizding Astanany da túrghyzghan qazaq arhiytektorynyng esimi osylaysha, syrttan kelgenderge әspettep jetkiziler me eken, әlde «әlemdik» dәrejedegi amerikandyq jәne japondyq esimdi ózderine tamsantyp aityp beruden asa almas pa ekenbiz?.. Jaraydy, búl jauapsyz súraqty qoya túryp, búl «saqaldy ghimaratqa» kiru aqysyn bileyik.  «15 eurodan bastalady». IYә, «bastalady» degen sóz mindetti týrde kerek, óitkeni qúrylysy bitpegen búl nysan siz ben biz sekildi turisterding qarajatyna túrghyzylyp jatqandyqtan,  búl jerge әrkim ózi qalaghan  sommany qaldyra alatyn bolyp shyqty...

Derek pen dәiek

Antonio Gaudy (1852-1926) – «Temir koroli», «Arhiytektura koroli», «Modern koroli», Kataloniyadaghy eng kóp tanghajayyp ghimarattardyng avtory bolghan ispandyq (katalondyq) arhiytektor. Tolyq aty-jóni – Antony Plasid Giliem Gaudi-iy-Kurnet. Jergilikti arhiytektura mektebin bitirgen ol,  jana modern, «neogotika», «eklektizm» stiliderinde jobalaryn jasaghan. Jas arhiytektordyn  «qiyaly jobalaryna» qoldau bildirip, qanatyn keng jangyna kómektesken Euseby Guelem atty tekstili magnaty.  «Sagrada Familiya»  atty ataqty ghibadathanasyn tezdetip ayaqtaghysy kelip jantalasyp jýrgen ol 74 jasynda alghashqy tramvay iske qosylghan kýni, bayqausyzda  temir relising astyna qúlap ketip, mert bolady. Onyng qolynan shyqqan Viysens ýii, Gueli sarayy, Garraf túraghy syndy arhiytekturalyq tuyndylar YuNESKO-nyng tizimine engen. Gaudiyding arqasynda Barselona qalasy jer betindegi birde bir qalagha úqsamaytyn erekshe bet-beynesin qalyptastyrghan.

 Futbol ýshin otqa týs, kýimesin!

Álemdik futbol. «Barselona» kluby. «Kamp-Nou stadiony» ayaldamasynan týsip qalghan bizder futboldyng «qaynaryn» kórgenshe asyqtyq.  Ataqty klubtyng negizgi oiyn alany – dәl osy Kamp Nou stadiony, búl – Europadaghy syiymdylyghy jaghynan eng ýlken futbol stadiony bolyp sanalady.

100 jyldan astam uaqyt boyy dopty tek oiyn emes,  eng aldymen óner dep úghatyn búl el ýshin "FUTBOL" - erekshe mәrtebeli júmys, esten ketpes mereke. Osy ÚLTTYQ BRENDTING arqasynda әlemning týkpir-týkpirinen kelgen turist san myndaghan eurony katalondyqtar qazynasyna  ýzdiksiz kúiyp jatyr.

UEFA reytinginde birinshi oryndy iyemdenip túrghan búl danqty futbol klubynyn  әlemdegi eng ýzdik 5 júldyzdy stadionyn ghana emes, týrli kuboktar men jetistik estelikterine arnalghan ýsh qabatty múrajay zaldaryn tamashalap, ýsh qabatty  firmalyq dýkenin  aralap, futbol klubynyn  sporttyq  kiyimderi men klub tanbasy basylghan týrli  estelik zattar satyp ala alasyz. Eskertip qoyatyn bir jayt: arzan emes!.. Qaltanyzdy kәdimgidey qaghyp alugha dayyn, «uday» baghalar.  Ortasha eseppen әr futbolkasynyng ózi 10-15 myng tenge túrady desek, ony alugha el-júrtty asyqtyrghan búl qanday siqyr dersin...

Derek pen dәiek

«Barselona» futbol kluby  – Ispaniya birinshiliginde óner kórsetetin, katalondyq Barselona qalasynyng super kluby. 1899 jyldyng 29 qarashasynda Joan Gamper basqarghan shveysariyalyq, britandyq, ispandyq jәne kataloniyalyq futbolshylar qúrghan. Resmy tolyq atauy – «Futbol Club Barcelona». Laqap ataulary – Barça (Barsa), Blaugranas (kók-anar týstiler), Cataloness (Katalondyqtar), Cule (Bókse). Kamp-Nou stadionyna 100 myngha juyq adam siyady. Klub preziydenti – Sandro Roseli. "Barselonynyn" FK fanattar («kules» atymen belgili ) sany 2006 jylyng mamyrynda 140 000 adamgha jetti. «Barselona» jәne «Barsa» atymen kәsibiy basketbol, gandbol, roliktik hokkey jәne futzal komandalary da әlemdik dengeyde óner kórsetedi. 2006-2007 jyly "Barsa" eng bay klubtar tizimin anyqtau kezinde ýshinshi oryn iyelendi. Onyng jyldyq tabysy - 291,1 mln euro.

Múnda Andres Iniesta, Lioneli Messi, Karles Puyoli, Havy syndy «Barsanyn» mýshelerimen «qol ústasyp»,  virtualdy suretke týsuge de bolady eken. Foto-teleindustriyagha engen «jasyl fon» atty janalyqtyng kómegimen, ispandyqtar ony da jýzege asyryp qoyypty. Al beyne-zaldaghy shaghyn kinoteatrda eng danqty jenisterding telereportajynan ýzindiler ýzdiksiz berilip jatady eken. Dybysy barynsha qatty shyghyp túrghan ol beynejazbalardy kórgende, bir sәt sol futbol bәsekesining ishine sýngip ketkendey bolyp, jenisting tәtti dәminen basy ainalyp quanyp jatqan futbolshylarmen birge keremet sezimge bólengendey әser alasyz. Bizding jerlesterding basyna әzirge búiyra qoymaghan búl «baqty» syrttay tamashalap, tamsanyp qana qaytugha tura keldi...

Bizdiki sizdiki me? Sizdiki bizdiki me?

 Shetelde jýrgen qazaqtyng әdeti –  adamdarynan bastap, olar tútynatyn zattar, olar jýretin jer, bәrin-bәrin óz elindikimen salystyryp jýru bolsa kerek. Iya, dәl solay, óitkeni, búl ómirding kóp dýniyesi keyde tek salystyru arqyly ghana aqylgha siyady, qadiri bilinedi nemese aiyrmashylyghy seziledi. Men Barselonany Astanagha, joq, kerisinshe Astanany Barselonagha úqsattym. Dәl osynday úqsatu sezimi osydan tura 5 jyl búryn, Malayziyanyng әkimshilik astanasy – Putra-Djayyada jýrgende oryn alghan bolatyn. Ol qalada ornalasqan ministrlikter ghimaratynan bastap,  qalany ekige bólip túrghan ózenine deyin Astanagha qatty úqsaytyn. (Men sekildi qiyalyna erik bergish pe kim bilsin, jaqynda qarjyger Q.Kelimbetov aghamyz da elimizdi Singapurday dep bagha beripti...)))

         Endi, mine, Ispaniyanyng Barselonasyndaghy ayaldama túraghy túp-tura bizdegiden ainymaytynyn kórip túrmyn. Shyndyghynda, bizdikiler osylardyng núsqasyn kóshirip alghan bolar. Áriyne, syrt kelbeti әdemi, biraq ne janbyrdan, ne jelden pana bola qoymaytyn «etek-jeni ashyq-shashyq» búnday ayaldama qystyng eng salqyn kýni +16+18°S bolatyn Barselona túrghyndary ýshin  ynghayly bolar, alayda qysy-jazy jel men janbyry basym bizding elordagha asa jaramaytynyn kórip jýrmiz.

Astana ayaldama saludy Barselonadan emes, byltyr kóshelerinde infraqyzyl jylytatyn qúrylghysy bar ayaldama ornatqan Kyzyljardan ýirense eken... Soltýstiktegi búl qalamyzdyng әkimdigi múnday «aqyldy», jyp-jyly ayaldamalarynda kerek deseniz basqa da qyzmet týrlerin ornatyp ýlgergen: internet deysiz be, tólem terminaldary deysiz be, bәri bar. Sonymen qatar, qylmys órshigen býgingi kýnning manyzdy nysandardyng biri – beynebaqylau da sol Qyzyljar ayaldamasynda  ornatylghan bolatyn. Zaman talabyna say dýniyelerdi óz kompaniyalarymyz da óndirip, úsynyp jatqanda, ózgege ghana qolayly basqa ayaldamalar ýlgisin «arbalaghansha», óz elimizdegi ozyq ýlgilerdi «dorbalasaq» eken... degen oy ghoy, bayaghy.

Odan da «kóshirip alugha» layyq nysan –  qoghamdyq kólik tәrtibi, naqtyraq aitsam, avtobus jolaghy der edim. Barselonada qoghamdyq kólikting birneshe týri bar. Qaysysyna barsanyz da bizding eldegidey qaumalasqan, syghylysqan el-júrtty kórmeysiz. Jayly, jaryq, taza. Al eng bastysy, dittegen jerinizge sanauly minuttar ishinde, dәl uaqytynda jetkizip salady. Oghan sebep, avtobus óz jolaghymen, ózine tiyesili jolmen jýredi eken. Joldyng ong jaq bóligine «avtobus» dep ispansha jazylghan ol jolmen ózge jeke kólikter jýre almaydy. Tek qana «taksiy» dep sarygha boyalghan kólikter ghana avtobuspen bir jolda jýruge qúqyly. Olardyng ózi kóp bolyp, «ayaqqa shalynyp jatqan joq».  Al bizding Almatyda tramvaydyng jeke relisining ózine avtokólikter túryp alyp, jol bermey, qor qylady emes pe??.  Iri qalalarymyzdaghy qoghamdyq kólikke arnap joldyng bir jolaghyn beru – túrghyndardyng uaqytyn ýnemdi paydalanuyna, jeke kólikterine emes, qoghamdyq kólikke degen qajettilikting artuyna, tiyisinshe qorshaghan ortany lastamauyna jasalghan naqty qadamdar bolar edi-au... Dәl osy jolaqty da «bizdiki» etip, óz elimizde qoldansaq qoy, shirkin!..

Kelesi bir úqsastyq – velosiyped. Iya, Astanada birneshe jyldan beri kәdimgi qoghamdyq kólik týrine ainala bastaghan, óz túraqtary bar velosiypedter Barselonada da jýiege qoyylypty. Kim kimnen aldy eken? «Búl iydeya  solardyki me, әlde bizdiki me?..» dep azdap qiyaldap qoyghanda túrghan eshtene joq dep oilaymyn. Bizdikilerding týsi kók, al olardykining sany kóp. Qalghan júmys prinsiypi óte úqsas kórindi. Parijde de osynday qyzmet týrin kórgenbiz. Tek bizdikiler týr-núsqasy jaghynan Barselonadaghy velosiypedterge qattyraq úqsaydy eken. Qysy-jazy aua-rayy qolayly jerge jýzdegen velosiyped siyatyn túraqtar qoysa da jarasady ghoy... Alty-jeti ay boyy túraqta qantarylyp túryp, jylyna tek birneshe ai  ghana tebiluge mýmkindikteri bolsa da,  sol velosiypedterimiz arqyly bizding túrghyndar әlemdik kóshten qalmaghynan sezinip qana qoymay, óz densaulyghy men qorshaghan ortany kýtuge paydalanyp jýr. Shýkir.

Barselonada únaghan jayttar

Barselonada maghan kóp nәrse únady. Sanamalap aitatyn bolsam, qos qoldyng sausaqtary azdyq etui mýmkin. Eng bastylaryn qorytyp, toptastyryp kórsem, olar mynalar:

1. Jaymashuaq aua-rayy.  Qysy-jazy turizmin domalatyp, qúdaydyng bergen tabighatymen óz әreketterin ýilestirip, enbegining jemisin kórip otyrghan halyq. Jogharyda aityp ótkendey, bizde qaqaghan qys bolyp jatqanda, olardyng qantar aiyndaghy termometri +16+18°S-ty kórsetip túrady eken. Sondyqtan, tropiktik kónil-kýy syilaytyn qaz-qatar tizilgen palima taldaryna, uyljyp pisip túrghan apelisin jemisine tanqala da, tamsana qaraudan basqa amalynyz qalmaydy.

2. Aqjarqyn, jyly shyrayly halqy. Tabighatyna tartqan meyirban túrghyndar.  Aua rayyna baylanysty halyqtyng ózi aqkónil bolyp ketken ispandyqtardy keyde ózimizding aqkónil Qazekeme úqsattym. Tipti ystyq sorpa ishkisi keletindigi jәne ony dәmhanalarynda úsyna biluining ózi eki últtyng taghamgha degen úqsas talghamyn tanytty.

3. Qorshaghan ortanyn, qalanyng tazalyghy. Jәy tazalyghy emes, TAP-TAZALYGhY. IYә,  Ispaniyanyng iygiligin tanytatyn búl qala әsemdigimen, bay tarihymen ghana emes, tazalyghymen de kóz sýisindiredi eken. Parijdegidey "móldir" paketter emes, týr-týrine qaray sorttalyp salynatyn qoqys tastaudyn  ózinde zor mәdeniyet qalyptasqanyna kózim jetti.  Qorshaghan ortany lastay bermey,  qoqystan qorghau maqsatynda, olardy arnayy jәshikterge súryptap tastaytynday etip halyqty ýiretu jolynda, sosyn ol qoqysty paydagha jararlyqtay etip qayta óndeu ýshin birer jyl ghana enbektenbegeni kórinip túr. Qoqys jәshikterining ózi aqyl-oy jetistigi deuge bolady. Tek... jarty kósheni alyp túratyn kólemine kóz ýiretseniz ghana bolghany.  

4. Aralaytyn jerding kóptigi. Barselona mәdeniy  oryndargha da, oiyn-sauyqtyq otaulargha da, seruen qúratyn jasyl baqtargha da bay qala eken.  Birneshe «Kóktóbesi» («Tiy-biy-tao», «Monjuiyk», «Koliserola»), ondaghan muzeyleri men tarihy oryndary, sayabaqtary bar búl qalany aralaudan da, tanudan da esh jalyqpaysyz. (Ony sharshamaytynday etip aralaudy oilastyryp qoyghan el men qala basshylyghyna raqmet). Tarihiy-mәdeniy-sporttyq jәdiger-nysandaryn múrtyn búzbastan, sol kýii saqtap qoyyp, óz maqtanyshtaryna ainaldyra bilgen qatty quantty.

5. Qoljetimdi baghadaghy, әlemdik dengeyge kóterilgen tól brendter. Ispandyqtar sәn әleminde de oiyp túryp ornyn ala bilgen myqty halyq. Sol myqtylyghyn óz qaltasyn qampaytugha jaqsy qoldana bilgen jenil ónerkәsip iyeleri tútynushygha, qala qonaqtaryna sapaly, qoljetimdi tauar úsyna alyp otyr. Qoljetimdi baghalar – tek kiyimge ghana emes, azyq-týlik siyaqty basqa da tauar týrlerinde bayqalady. Europanyng kóptegen qalalarynan son, Barselonada aqsha jaratu kәdimgidey kónilge jaghary sózsiz.  

6. Últtyq «anyz túlghalar». Ispan júrtshylyghy óz elimen, onyng tanymal túlghalarymen maqtanady, al olardyng danqyn asqaqtatu jolynda bәrine barugha dayar sekildi kórindi. Últyna adal bolghan úldardy óskeleng úrpaqqa ýlgi etip qana qoymay, syrtan kelen turister aldynda da tamsana aityp,  búiymdaryn kórsetip jatqandyghyn kórgende, qyzygha qaradym... Tipti salynyp bitpegen keshirim ghibadathanasynyng ózin «anyz» etip, onyng arhiytektory Gaudy turaly auzynyng suy qury әngimeleuinde naghyz últtyq iydeologiya jatqanday kórindi.

7. Turisterge jaylylyq. Barselona sekildi asa ýlken emes  qalanyng ózinde 400 qonaqýy bar, әr qonaqýidin, әr ghimarattyng aldynda sary araday tizilip qoljetimdi taksiyler túrady. Zyghyrdandy qaynatatyn kólik keptelisi joq deuge bolady.

8. Bar nәrsesin saqtay bilui. Búl úghym barlyghyna qatysty: 1881 jyldan bastap júmys jasaytyn dәmhanalarynan bastap, 1911 jyldan beri júmys jasaytyn oiyn-sauyqtyq sayabaqtaryna deyin, 1926 jyldan beri jolaushyny qaltqysyz  tasyp kele jatqan kók tramvaydan bastap, ondaghan jyl boyy qoldanyla beretin túrmystyq tehnika, jihazgha deyin osy úghymgha syiyp ketedi.  Osydan 8 jyl búryn dәl osy Ispaniyanyn  Kanar araldaryna barghan kezde ne tútynyp jýrdi, әli de sol búiymdaryn kýtip ústaytyndyqtaryn qonaqýiding interierinen, fasadynan aiqyn angharugha bolady. (Aragha 2-3 jyl salyp, býtin nәrseni qiratyp, janasyn ornatqysh keybir ysyrapqúmar aghayyndar eske týsti...)

9. Últtyq futbol komandasy. 1899 jyldan beri últ mereyin asqaqtatyp kele jatqan futbol komandasy býgingi Ispaniyanyng bas qaharmany. «Barselona» futbol kluby – anyz, «Barselona» futbol kluby – brend, «Barselona» futbol kluby –  mol qarajat.  Futbolgha degen últtyq qúlshynys pen ony besiginde әldiylep otyrghan «Kampnou» stadiony kópke deyin esimnen shyqpasy anyq.

10. Óz tiline degen qúrmet. Europanyng qay eli bolmasyn, birinen biri qatty alshaq túr dep aitu qiyn. Jahandanu zamanynda, turister milliondap aghylyp jatqan myna qalanyng túrghyndary tek ispansha nemese onyng egiz tili katalonsha sóileytindigi únady. Tipti qyzmet kórsetetin júmysshylardyng ózi aghylshynsha «iyә» nemese «joqtan» basqa kóp sóz bile qoymaytynyn anghardyq. Esesine óz tilinde sayrap, ym-isharasyn qosyp týsindiruden jalyqpaytyn beynesinen  memlekettik tilge – tughan tiline degen zor sýiispenshilikti anghardyq.

     

     «Kóp eken únamaghannan únaghanyn» nemese «Qayta ainalyp kelgenshe!..»

         Al endi kónilimizge asa qona qoymaghan, jaqtyrynqyramay qalghan sәtterdi aitudyng kezegi keldi-au deymin:

         Birinshiden, búl jerding medisinasy óte qymbat eken.  Mәselen, sәbiydi dәrigerge bir ret qaratuynyz 15-20 myng tengege bara-bar. Áriyne, ol jaqtyng halqynyng ortasha ailyq pen bizdikin salystyrghan uaqytta búl «kemshilik» sol sәtte-aq  óz kýshin joyyp jiberui mýmkin. Óitkeni, bizge qymbat sekildi kóringen qyzmet týri sapa men jaghdaygha qaraghan kezde qalypty somma bolyp kórineri anyq. Alayda, moyyndaytyn bir nәrse, medisinalyq qondyrghylary erekshe zamanauy týrde jasaqtalghan. Moyyndamaytyn bir nәrse, bizge kezikken dәrigerdin  biliktiligi men jasaghan emi bizding dәrigerlerden kem týspese, asyp týsti dep aitu qiyndau.

Ekinshi únamaghan nәrsesi –  kez kelgen asqa shoshqanyng etin qosqysy kelip túrady eken. Kanar araldaryna barghan kezde de dәl osy jaytqa baylanysty qinalghan edik. Meyli ol tanghy as bolsyn, týski as bolsyn, keshki as bolsyn... Abaylamasanyz kózding jauyn alyp, múrnynyzdy jarghan ystyq tamaqtarda sol qorsylbaydyng eti boluy mýmkin... Biraq teniz porttarynyng qaq ortasynda jýrip, ystyqtay quyryp beretin balyq tappay qinaldyq. Stambul búl jaghynan alghanda, әldeqayda ozyq túr.

Elge qaytar kýn jaqyndady... Barselonany kýni boyy aralap, keshkisin bir dәmhanagha bas súqqan edik. Bir kezde qasymyzgha kelgen dayashy bala aghylshyn tilinde «Qay jaqtyki bolasyzdar?..» dep súraq qoydy. «Biz kidirmesten, «Qazaqstannan» dep jauap berdik. Sóitsek әlgi industyng qara balasy: «Qazaqstannan ekenderinizdi bilip túrmyn. Almatydan ba әlde Astanadan ba?» demesi bar ma? Qapelimde antarylyp, ne aitarymyzdy bilmey qaldyq. Sóitsek, búl sabazymyz osydan on shaqty jyl búryn Almatydaghy medisinalyq uniyversiytette oqyghan eken. Azdy-kópti qazaqtyng arasynda jýrgeni bar, bizding qazaq ekenimizdi jazbay tanyghany sol eken. Búnysy únady, әriyne. Tek únamaghany – bizding elde qanshama jyl bilim alyp, dәriger bolyp eline ketken búl óren óz elining syrqattaryn emdeuge ne sebepti qabiletsiz bolyp, Europanyng qarapayym dәmhanasynda dayashy bolyp jýr eken? Bizding diplom kýshining qauqarsyzdyghy ma, әlde búl jigitting jigersizdigi men túraqsyzdyghy ma? Ony súraugha batylym barmady...

Al Anar atty jerlesimdi, katalon kelinin kezdestire almadym. Shynynda 1 mln.600 myng adamnyng ishinen ony kezdeysoq qalay kezdestirushi edim? Ol búl kezde ispandyqtan tapqan balasynyng jay-kýiimen shapqylap jýrgen bolar.  Kórmegenim dúrys bolghan da shyghar. Ol qyz endi bizge joq.  Kórmeyin de, kýimeyin de... Aman bolsyn.

Sonymen, bizding Ispaniyagha sayahatymyz da óz mәresine jetip keledi. Jalpy bir sózben aitqanda, únamaghan nәrsesine qaraghanda únaghan túsy kóp, qynjyltqan tústaryna qaraghanda, tamsantqan jeri jii bolghan búl el kónilimizge jyly sezim syilay bildi. Tabighaty qanday jaymashuaq bolsa, halqy qanday jylyshyray bolsa, bizding de búl elge degen qarym-qatynasymyz dәl sonday bolary zandylyq.  «Qayta kelging kele me?» degen súraqty kýtpesten, «Men Ispaniyagha, Barselonagha qayta barghym keledi, kórip ýlgermegen kóptegen dýniyeni tanyp-bilgim keledi!..» der edim. Biraq әzirge sau bolyp túr. Ózge el qanshama әdemi bolsa da, óz elime jetpeydi, eshtene! Endeshe, qazaqtyng әsem әnimen Ispaniyagha qatysty sózimizdi qorytyndylayyq:  «Qosh bol, sәulem, kórgenshe! Qayta ainalyp kelgenshe!...»

Alma Saylauqyzy

jurnalist

Astana-Barselona-Astana

Abai.kz