Senbi, 23 Qarasha 2024
Qaynaydy qanyn... 7804 0 pikir 2 Qazan, 2015 saghat 09:13

QABIBOLLA QYRTADY, Á?..

Sózi men isining mәni kem Mәjilisting tórinde ýielep jatatyn ýlken kisi – Qabibolla Jaqypov (surette)  keshe әbden-aq qyrtty. Úly jaryqta dәret syndyryp alghanynyn qatynyna aityp maqtanatyn Áuezovtyng «Abay joly» romanyndaghy Júman qyrttan da әrmen qyrtty. Qabibollanyng qasynda «Júman qyrt» degenimiz – beykýnә qyrt eken. Óitkeni Júmannyng qyrttyghy – balasyna týtin órgen týnilikti baqtyryp, týstik andyp, tekelerge aqyl aitudyng ainalasyndaghy ezbelik qoy. Al, myna kisi... myna kisi mәrtebesi joghary memlekettik qyzmettegi adam. Mәjilis tóraghasy. Beyimbet Maylinning Jeldibay Jyndybaevy siyaqty «naqa bolmasa mәseleni qabyrghasynan qoyyp jiberetin» qúdiretke iye. Sonymen Qabibolla ne dep qyrtty deysiz ghoy? Shamamen bylay dep qyrtty:

«-Birtalay bizding qazaqstandyqtar basqa elderge ketip qaldy. Germaniyagha, Rossiyagha, Ukrainagha ketip qaldy. Olar da qaytamyz dese, olargha da jaghday tudyruymyz kerek» (Derek kózi: 31 arna. http://www.31.kz/video/show/id/9626/show/ib) .

Býgingidey qiyan-keski qily zamanda búdan artyq ne dep qyrtugha bolady? Birinshiden, «Birtalay bizding qazaqstandyqtar basqa elderge ketip qalsa», mysaly: Reseyge, Ukrainagha, Germaniyagha (t.b.) ol olardyng tarihy tandauy edi. Tarihy otandaryna oraludyng qamy edi. 1991 jyldan beri qaray  Halyqaralyq  qauymdastyqtardyng qatarynan oryn alyp jatqan, demokratiya «danghylyna»  bel baylap týsken  Qazaqstan eshkimning jolyn kesip, tandauyna qarsy túra almaydy. «Ketemin» deytin aghayyn ketedi, «kelemin»  deytin aghayyn keledi.

Ekinshiden, «Birtalay bizding qazaqstandyqtar basqa elderge ketip qaldy», - dep býgingi Mәjilis tóraghasynyng ókinish bildirui sayasy qate bolyp tabylady. Nege deseniz, Jaqypovtyng «janayqayy» bylayghy júrtqa «Qazaqstan tәuelsizdik ala salysymen elden orystardy, ukraindardy, nemisterdi quypty, yghystyryp aidap shyghypty» dep estiledi. Turasyna kóshsek, Qazaqstan biyligi qazaqtardan ózgelerge qysym kórsetip, diskriminasiya jasaghan bolady.  Álgi sózimen Mәjilis tóraghasy  Qazaq memleketinin  shanyraghy astynda tatu-tәtti ómir sýruding mәdeniyeti men dәstýrine ýirengen diasporalardyng kóniline kýdik salyp, Preziydent Nazarbaevtyng shiyrek ghasyrdan bergi sayasatyn tәrk etti.

Ýshinshiden, Jaqypov baryp jalbarynyp jalynsa da, ayaghyna  jyghylsa da Otanyn tauyp ornyghyp qalghan «qazaqstandyqtar» Qazaqstangha qaytyp oralmaydy. Otanyn tapqandardyng arasynda azyn-shoghyn (biren-saran degenimiz ghoy)  bireuler keri kóship, «qútty mekenim - Qazaqstanym» dep bir jola kóship kelse, qúshaghymyzdy jayyp, quana qarsy alamyz. Biz qazaq sonday halyqpyz.

Tórtinshiden, búrynghy «qazaqstandyqtardyn» qamyn jep, qabyrghasy qayysyp, eniregende etegi jasqa tolyp otyrghan qyrtymyz qazaqstandyq bolghysy keletin qazaqtardyng aldynan esh oilanbastan or qaza saldy. Qanday or deysiz be? Qazaqstangha keltirmeudin, Qazaqstan azamattyghyn iyelenuding qiyndyghyn «qamatamasyz» etken or. Naqtylay aitsaq, Kóshi-qongha qatysty zang jobasynyng ishinde kóship keletinderden sottalmaghany turaly anyqtama talap etiletin baptyng Mәjiliste esh ózgerissiz maqúldanuyna tóragha Jaqypov janaghy sózimen pәrmen tudyrdy. Jalpy, anyqtama talap etudegi jaqypovtardyng jyry: sottalmaghany turaly anyqtama talap etilmese, elimizge terrorshylar men ekstremister kirip ketui mýmkin degenge sayady. Sonda, Qazaqstan ókimeti Qytayda túratyn qazaqtardyng bәri ekstermist, terrorist dep kýdiktene me? Demek, Qazaqstan biyligi ýshin QHR terrorshylar men ekstermisterding eli bolghany ghoy. Búl mәsele  eki elding arasynda ýlken әngimege ainalyp ketpes ýshin Qazaqstan biyligi myna jaytke kónil bólui kerek. Búny osyghan deyin de san mәrte jazdyq, sony jәne qaytalayyq: Qytay ókimeti qytay azamatynyng qolyna tólqújat ústatsa, ol adam QHR zandary boyynsha qylmys jasamaghan adam. Qylmys jasamaghan adamyna QHR ókimeti «Sottalmaghany turaly anyqtamany» "әke" desende bermeydi. Iran Islam Respublikasy da solay isteydi. «Sottalmadyng ba, qylmysqa qol bylghamadyng ba, mine pasportyn. Biraq, kóship barghan jerinnen «sottalmaghynym jóninde anyqtama qajet edi» dep súrap kelme». Osyny Qabibollanyng ózin qoy, nemereleri úghatyn uaqyt boldy. Biraq, úqtyrmasy úqtyrmaydy. Al, búnday aqpaqúlaq  «úghymsyzdyqtyn» shyn aty – satqyndyq!

Ala qaghazdyng betindegini ejiktep oqyp, kýn ótken sayyn Elisinge úqsap bara jatqan II dәrejeli Áulie Daniil ordenining iyegeri Jaqypov myrza: «-Birtalay bizding qazaqstandyqtar basqa elderge ketip qaldy. Germaniyagha, Rossiyagha, Ukrainagha ketip qaldy. Olar da qaytamyz dese, olargha da jaghday tudyruymyz kerek», - deydi. Qyrtady,ә?.. Qyrtpasa, «basqa elderden» qazaqstandyq bolugha asyghyp, alyp úshyp jetken bauyrlaryna azamattyq aludyng jaghdayyn aldymen jasap bermey me?..

Dәuren Quat

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404