Elbasynyng «Bolashaghy birtútas últ» josparyna sәikes biz Parlament Mәjilisining deputaty, Aughan soghysy ardagerlerining «Qazaqstan ardagerleri» qauymdastyghynyng tóraghasy Baqytbek SMAGhÚLGhA jolyghyp, pikir bólisken edik.

– Elbasy Núrsúltan Nazar­baev «Núr Otan» partiyasynyng XVI sezinde sóilegen sózinde «Barshagha birdey osy zamanghy memleket: bes halyqtyq reforma» bastamasy turaly aita kelip, jahandyq syn-qaterler әrbir memleketting túraqtylyghyn synaqqa salady degen edi. Osy syn-qaterlerding býgingi kýngi auqymy qanday dep oilaysyz? Olardy tejeuding joldary bar ma?

– Óziniz bilesiz, tayauda Elbasy әlemning eng joghary, eng mәrtebeli minberi – BÚÚ minberinen elimizding HHI ghasyr ortasyna deyingi stra­tegiyalyq damu josparyn jariyalay otyryp, jahandyq daghdarysty enseru, dýniyejýzinde beybitshilik, kelisim jәne túraqtylyqty qam­tamasyz etu boyynsha ýlken, sal­maqty, naqty bastamalar kóterdi... Qazaqstan kóshbasshysy yadrosyz әlem qalyptastyrudyng jana tújy­rym­damasyn, adamzattyng keleshe­gine qauip tóndirgen terrorizmge qarsy kýresting dýniyejýzilik jelisin qúru qajettigin mәlimdedi.

Adamzat dәl osynday kósh­bas­shylargha zәru. Nesin jasyrayyq, qazir әlem úshynyp túr... Ádilettilikti uaqytynda ornatugha әuelden qúlyq­syz uaqyt әr eldi әrqalay synap jatyr...

Dinaralyq jәne etnosaralyq tatulyq, beybitshilik pen kelisim, bolashaghy bayandy hәm birtútas últ – osy isting basynda jýrgen jalghyz Elbasyna ghana emes, eng әueli myna aumaly-tókpeli zamanda jayly jatyp, jaqsy túrudy tileytin qa­lyng júrtymyzgha kerek. «Mәngilik El» jolynda azghyrushylar da, adas­tyrghysy kelushiler de az kezdespeydi... Mysyq tileulilerge ishimizdegi birlikti qarsy qoygha tiyispiz. Qaptaghan syn-qaterlerdi tek ishki birlik qana ensere almaq.

Dýniyening deg­birin qashyrghan daghdarystar da tәmamdalady. Olardan kelisim men dostyq, qayrat pen qaysarlyq, tabandylyq pen taghat-tózim sekildi mәngilik qúndylyqtargha sýiengender ghana aman shyghady.

– Eldi damytu ýshin bes instiy­tuttyq reforma algha úsynyldy. Sonyng ishinde «Bolashaghy birtútas últ» qalyptastyru qajettigi aityldy. Býgingi kýni osy baghytta atqarylyp jatqan júmystar qay dengeyde dep oilaysyz?

– Kónilim tolady, biraq jetkenge toqmeyilsip, toqtap qalugha da bolmaydy. Búl júmys – ýzdiksiz jýretin, jetildirile beretin júmys. Jalpy, «Bolashaghy birtútas últ» – Elbasy jariyalaghan barlyq bes instituttyq reformanyng negizi, ústyny. Núrsúltan Nazarbaev aitqanday, ol qalghan tórt reformanyng ózegine órilgen jәne bәrin biriktiredi..

Bolashaghy birtútas últ «biz­ding birligimiz – bizding әralu­an­dyghymyzda» qaghidatyna sýienedi. Ol qazaq jerin meken etken, Otany bir, jýzi basqa bolghanymen, jýregi bir, týri basqa bolghanymen, tilegi bir, últy basqa bolghanymen, qúlqy bir, taghdyryn da, bolashaghyn da Qazaqstanmen baylanystyrghan әrbir etnos ókiline tól bet-beynesin jәne bolmysyn saqtay otyryp, jana birlikke – «Qazaqstan halqyna» kiriguge mýmkindik beredi. Óitkeni, Elbasy aitqanday, «Bolashaghy birtútas últ» qana ornyqty jәne tabysty memlekettin, «Mәngilik El­din» eng senimdi irgetasy bola alady.

Memleket basshysynyng Jar­ly­ghymen qúrylghan Janghyrtu jónindegi últtyq komissiya «Bola­shaghy birtútas últ» reformasyn negizgi iske asyrushy jәne basty tetik retinde Qazaqstan halqy Assam­bleyasyn belgilegeni mәlim. Osy qúrylymnyng enshisine ýlken salmaq, zor jauapkershilik týsude. Ol bes instituttyq reforma ayasynda Qazaqstannyng memlekettiligin nyghaytuda, halyq birligin, elding ishki tútastyghy men túraqtylyghyn saqtauda basty ról atqarugha mindetti. Búghan qajettining bәri qolda bar. Biz – Qazaqstan halqy Assambleyasy sekildi qoghamdyq birlestikting mәrtebesin Konstitusiyada bekitip, oghan әlemning eshbir memleketinde joq ókilettikter men mýmkindikter bergen elmiz. Ol osy әleuetin tolyqqandy әri ornymen paydalanuy, el men Elbasyna shyn tireu boluy kerek.

Ol әraluandylyghymyzdy biz­ding qazynamyzgha ainaldyra otyryp, úlysymyzdy memleket qú­rau­shy últ – qazaqtyng ainalasynda úiystyruy kerek. Biluimizshe, býginde qazaqstandyq sayasattyng el birligi men qoghamdyq kelisimdi odan әri nyghaytudy kózdeytin «Bola­shaghy birtútas últtyn» Jol kartasy retinde tújyrymdamasy qabyldanady dep kýtilude. Búl tújyrymdamany iske asyrushy bas­ty sharalar qatarynda «Mәngilik El» patriottyq aktisi, Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly jana zan, QHA-nyng 2025 jylgha deyingi damu tújyrymdamasy jәne «Ýlken el – ýlken otbasy» keng kólemdi jobasy ataluda.

Endeshe, eldegi qoghamdyq kelisimdi saqtaugha QHA-men birge memlekettik organdar da naqty jauapkershilik arqalaydy. Aytqanday, Preziydentting bes halyqtyq reformasyn jýzege asyrugha baghyttalghan «100 naqty qadam» Últ josparyn zannamalyq qoldau ayasynda biz, Mәjilis deputattary 16 qyrkýiekte «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» qol­da­nystaghy Zangha ózgerister men tolyq­tyrular engizetin jana zang jobasyn maqúldadyq. Oghan sәi­kes, Assambleya búrynghyday tek etnosaralyq jәne dinaralyq qatynastargha ghana emes, tútastay alghanda, qoghamdyq kelisimdi saqtaugha bar kýsh-jigerin baghyttauy qajet. Tiyisinshe, QHA-nyng qoghamdyq kelisimdi saqtaudaghy jauapkershiligi bekitildi.

– Elbasynyng «Mәngilik El» iydeyasyn jýzege asyru maqsatynda әsirese, qanday sharalar atqa­ryl­ghany jón dep oilaysyz? Qazaq­stan halqy Assambleyasynyng osy ba­ghyttarda atqaryp jýrgen júmys­taryna qatystynyz ba?

– Qazaqstan halqy Assam­bleya­synyng biylghy úiymdastyrghan bas­ty sharalarynyng biri – «Mәngilik El – bolashaghy birtútas el» taqyryby arqau bolghan juyrdaghy Qazaqstan patriottarynyng respub­likalyq forumy bolsa kerek. Elimizding әr ónirinen 2 mynday delegat – óz isining ýzdigi sanalatyn dәrigerler, әskeriyler, óndiris júmysshylary, ghalymdar, auyl sharuashylyghy qyzmetkerleri, belgili qogham qayratkerleri, sportshylar, mәdeniyet maytalmandary, jas kóshbasshylar, sonday-aq, qoghamdyq úiymdar men etnomәdeny birlestikter jetekshileri, yaghny naghyz patriottar shaqyrylghan búl bedeldi forumgha men de qatysyp, sóz sóiledim.

Jalpy, «Núr Otan» partiya­­-
s­ynyng jәne Qazaqstan halqy Assam­bleyasynyng «Mәngilik El» iydeyasyn nasihattaytyn patriottyq is-sharalaryna qatysudy ózime paryz sanaymyn.

Assambleyamen de tyghyz bayla­nys­tamyz. Búl rette arnayy depu­tattyq saualdar da jariyaladym. Mysaly, saylaushylarmen kezdesu ayasynda Qazaqstan halqy Assambleyasynyng janyndaghy Analar kenesi mýshelerimen jýzdesken edim. QHA Analar kenesining maqsaty zamanauy otbasyndaghy tәrbiyege baylanysty mәselelerdi kóteru, balalardy otanshyldyqqa baulu baghytyndaghy etnostyq dәstýrdi nasihattau bolyp tabylady.

Men Qazaqstan halqy Assam­bleyasynyng «Myng bala» jobasy ayasyndaghy patriottyq forumyna da qatysqan edim. Bir atap óter jayt, Assambleyanyng osy jobasy ar­qa­synda ózge últ ókilderining mem­lekettik tildi mengeruge degen qúsh­tarlyghy artty. Atap aitqanda, joba arqasynda qazaq tilin erkin mengergen ózge etnos ókilderining qatary tek bir jylda 20 myngha juyq kóbeygen. Búl janadan qosylghandary ghana! Shynynda, memlekettik tildi kóptegen qandastarymyzdan artyq bilmese, kem bilmeytin ózge últ ókilderining sany qazir kóp.

Assambleyanyng әr oblystaghy 2 mynnan astam mýshesi memlekettik tilde sóileydi. Patriottyq forum barysynda qanshama ózge etnos úlandary qazaq tilinde sóilep, әr sózining astarynan nәr, әr sóilemining astarynan jauhar tógiltip, kónildi bir marqaytty. Úiymdastyrushylar minberge meni shaqyrghanda, osy sýisinisimdi jasyrmay aittym.

Sodan keyin ana tilin jatsy­nyp jýrgen óz jastarymyzgha qayy­ryldym: «Kórmeysizder me, qazaq tili qanday? Meyirdi qandyratyn, jýrek otyn jandyratyn, terendigimen óshpestey әser qaldyratyn til! Elbasy aitqanday, «Ana tilimiz bizdi ghasyrdan ghasyrgha, zamannan zamangha aman jetelegen birden-bir arymyz da, narymyz da. Daugha salsa, almas­tay qighan, sezimge salsa, qyranday qalqyghan, oigha salsa, qorghasynday balqyghan, ómirding kez kelgen orayynda әri qaru, әri qalqan, әri kóne, әri mәngi jas, otty da oi­naqy Ana tilinen artyq qazaq ýshin búl dýniyede qymbat ne bar eken?».

Bútaghy joq qonatyn, shaldyq­qanda, talyp kep.

Ýmiti joq aldynda, shaqyratyn jaryq bop.

Taugha soghyp mandayyn, tasqa tilip tabanyn.

Otan degen bir sózge, zar bop jýrgen halyq kóp.

Anannyng aq sýtin iship, onyng tilin bosaghadan syghalatyp qonggha kimning qanday qaqysy bar? Qazaqtyng tili qaysyna jamandyq jasady? Ózge últtyng úlandary sening tilinde sayrap túr. Nege ýlgi almasqa? Búl bizge syn! Qazaq tili – tatulyqtyn, birlikting tili. Ýirenbeysinder me? Memlekettik tilde sóileushiler – bolashaqta elding tútqasy, býkil baghyttyng núsqaushysy bolatyn biyleushiler. Elimizge, Elbasyna jaqtaushy, memlekettik tilding abyroyyn saqtaushy sender bolularyng kerek!» – dedim.

Osyny aitqanda, sahnadaghy ne­mis, orys, týrik jәne basqa da etnos ókilderi kónilderi bosap, jylap túrdy. Búl – qazaq tilining qúdireti edi.

Súraghynyzgha qatysty taghy bir ai­tarym, Elbasy jariyalaghan «Qazaq­stan halqy Assambleyasynyng 20 jyldyghyna» arnap, eki tilde «Ýsh qyrly jebe», «Trehgrannaya strela» atty kitap shygharyp jatyrmyn. Onda Aughan soghysy kezinde әr últtyng batyr úlandarynyng jasaghan erlikteri somdalady. Qan maydanda, Aughanstan dalasynda әrtýrli últtyng ókilderi bir-birimizge dos, bauyr bolyp kýn keshtik. Biz últ pen úlysqa bólingen joqpyz, birimiz ýshin bәrimiz janymyzdy qiigha dayar boldyq, birimiz ýshin bәrimiz basymyzdy bәigege tiktik. Sóitip, auyr taghdyr keshsek te, aman-esen Otangha oraldyq. Tatulyq pen birlikting úlylyghy da osynda.

Qazaqstandaghy barlyq etnos ókilderin memleket qúraushy qazaq últynyng ainalasynda úiystyru qajet. Bizding әrbir qolgha alghan isimiz, әrbir aitqan sózimiz, әrbir jasaghan júmysymyz – bәri-bәri últaralyq dostyqqa baghyttaluy kerek.

– Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Jaqsybay SAMRAT

Abai.kz