(Ázil qaljyndar)

"ENDI MÚNDAY BASShY BIZGE BOLA MA, BOLMAY MA?"

Bir qazaqtyng evreyi bir audanda úzaq jyl әkim bolypty. Sóilegende tilding mayyn tamyzatyn sheshen eken. Ákim esep beretin jinalysqa kelgende jinalghan júrttyng bәrining qolyn alyp amandasatyn kórinedi. Júrt soghanda riza. "Búl sonday kishipeyil jan ghoy" dep syrtynan maqtap jatatyn kórinedi. Biraq, audanda ol biylik etken jiyrma jylda ne jol jóndelmey, ne mal basy óspey, is jýrmepti. Al, janaghy aitqan esep beru jinalysynda gipnoz jasaghanday júrttyng bastaryn shúlghytyp qoyatyn kórinedi.
"Ap, bәrekeldi, búl joly búl aitqan uәdesin oryndaydy", "Qúday berse, búl endigi jyly jana jol salyp berer!", "Búl әkim endi iske shyndap kiriseyin degen eken!" degen lepti sózder zaldan estilip jatty. Ákimning janyndaghy jaghympazdary oghan "Sizding sheshendiginizge teng keletin adam әlemde joq shyghar" dep maqtaghanda, әkim "Men sóilegende júrttyng qay sózdi aitqanda qyshuy qanatynyn bilem ghoy" depti. Sodan taghy bir jyl ótedi. Audan bayaghy qalpy. Sodan qazaq evreyining әlgi aitqan sózin oblys әkimi estip qalyp, ony qyzmetinen alypty. Sonda audan júrtshylyghynyng birazy ornynan týsken әkim turaly "Qap, jaqsy adam edi. Sóilegende ishindegi tong mayyng eriytin edi. Búnday basshy endi bizge bola ma, bolmay ma?" depti.

"MINE, TARIHY ÁN OSYLAY JAZYLADY"

Bir әnshi men aranjirovshik kezdesip qalyp әngimelesip otyr. Aranjirovshik "júldyz" әnshige:
- Bir әn men onyng sózining jobasyn jazdym. Sózi bylay:
- "Boshko, koshko,
Úshyp jýr moshko.
Áne qyzgha ghashyq boldym,
Meniki ghoy, ol nashko!"
- Qalay? Anau S.S.S. degen reperdikinen jaqsy emes pe? Odan kóp maghynaly!
- Solay ekeni ras.
- Solay ekeni ras desen, osyny yrghaqqa salyp aityp kór. Aranjirovshik sintezetordyng klavishalaryn basady. Ánshi әlgi әn teksin yrghaqpen aitady:
- "Boshko, boshko,
Moshko, moshko,
Ana qyzdy alyp ketem,
Qayda tachko?!"
Aranjirovshik әnshining yrghaghyna razy bolyp:
- Sen sózinen eptep qate kettin. Degenmen, yrghaghyng jaqsy. Ony notagha uje týsirdim. Tek sonynda "Ay, ai, ei.yyyyyy eee!" dep sozu kerek, sonda tyndarmangha dauysyng kórinedi. - deydi. Ánshi janaghy teksti yrghaqpen qaytalap, ayaghynda: Ayya yaya yayaәy eee ee ee!" dep dauysyn sozynqyraydy. Aranjirovshik әnshining qolyn qysyp, yrza bolghannan:
- Mine, tarihy әn osylay payda bolady! - depti.

"KÝNDE BIR SÝIKENETIN ADAMYNG BOLGhAN JAQSY EKEN!"

 Áli kýieuge shyqpaghan, jastary otyzdan asyp qalghan qyzdar qyzmettes eken. Qyzdardyng biri tanerteng júmysqa qúlpyryp kelgen qúrbysyn kórip "Kýilep jýrgen analyqtay, birtýrli tolyghyp, eki betine qan jýrip, kýnnen kýnge kórkeyip barasyn, bireuing bar ma?" dep súrapty. Sonda ekinshisi: "Sen de qúbyltyp aitady ekesin. Ádemilenip bara jatqanym ras pa?". "Ras, eki býiiring men tósing jarylayyn dep túr!". Sonda әlgi qyzdyng aitqany: "Qúrbym ai, senen nesin jasyrayyn. Kýnde bireuding sýikenip túrghanyn jaqsy kóretin bolyp baramyn!" depti.

JAQSY ADAMDAR ALTYN TÁRIZDI»

Aydabol men Qaydabol bir kóp adamdar jinalghan jerge tap bolypty. Qaydabol eshkimdi tanymaydy, Aydabol keybirin tanyityn bolsa kerek. Qaydabol: 

- Anau kim? - dep súraydy.
- Bireudi maqtaumen kýn kórip jýrgen adam.
- Al, anau kim?
- Ol bireuge jaghympazdanyp nan tauyp jýrgen adam.
- Anau she?
- Ol bireudi aldaumen aqsha tauyp jýrgen adam.
- E, anau she?
- Ol úry.
- Oibay, masqara! Onda anau she?
- Oibay, oghan jolama, ol osyndaghy eng jemqor, bermegenindi tartyp alatyn pәle.
- Sonda osylardyng ishinde jaqsy, deni dúrys adam joq pa?
- Bar ghoy. Biraq, olar qazyna, altyn tәrizdi. Ondaydy enbektenip, tanyp, jerding astynan qazyp alu kerek, - depti sonda Aydabol.

"AUYLSOVETTING ÓTIRIGINEN ShARShADYM"

Aydabol Qaydaboldyng birnәrsege renjip, qityghyp kele jatqanyn kóredi.
- Ei, ne boldy?
- Osy auyldyng әkimining aytatyny ylghy ótirik. Su tarttyram degenine jiyrma bes jyl boldy. Joldy jóndettirem degenine jiyrma jyl boldy. Egin salugha kómektesem, kredit alugha kómektesem degenine de jiyrma jyl boldy. Maldaryndy kóbeytuge de kómektesem degenine mine, qansha jyl ótti. Osydan jiyrma bes jyl búryn qoramda bir siyr men on qoyym bar edi, әli sol bir siyr men on qoy. Sonymen kýn kórip otyrmyn. Auyl әkimining jinalysyna barsang sol, kýnde ótirik aityp qajytady. Ákimning shylghy ótiriginen sharshadym, - dep Aydaboldyng qasyna qonjia ketipti.

Júmat ÁNESÚLY

Abai.kz