nemese Orazkýl Asanqyzymen syr-súhbat

Býginde zaman aghymyna ilesip, últtyq tәrbiyeni ysyryp tastaghanymyz kónilge qayau týsiredi. Sonyng ishinde «Genderlik sayasattyn» salqyny elimizge joghaludyng jolyn núsqap túrghanday. Atamyz qazaq  «Sau basyna saqina tileme» dep beker aitpasa kerek. Myna zamanda qatyn by bolyp, erkek qúl bolyp bara jatqanyn eskersek qaytedi? Qazirgi biyliktegi el tizginin qolgha alyp, «basshysymaq» bolyp otyrghan әielderding kókireginde qanday oy sayrap jatqanyn kim bilsin?! 

Sonymen retin tauyp biylikke aralasumen qatar, otbasynyng sәni bolyp, qansha jetistikke qol jetkizse de, «Otaghasynyng arqasy, ata-enemning maghan degen meyirimi» dep aitatyn әiel zaty sausaqpen sanarlyq. Býgin sonday sýiikti jar, inabatty kelin, ayauly ana, sonymen qatar qyzmette qajyrlyghymen tanylghan Orazkýl Asanqyzynyng aqtaryla aitqan taghlymy mol әngimesin sóz etkeli otyrmyn.

Ákim bolyp el biylep, deputat bolyp elding mún-múqtajyn joqtap jýrgen namysshyl qazaq әielining úlaghatty sózderine ishtey quanyp, marqayyp qayttym. Eki ghasyr boyy bodandyqty basymyzdan keshirgen bizde salt-dәstýrimiz, әdet-ghúrpymyz, tariyh-shejiremizding túsaulanyp qalghany jasyryn emes. Búl jayly Orazkýl apayymyzdyng saliqaly oilarymen jalghastyrsaq.

Orazkýl Asanghazy әngimesining basyn, ótken kýnge kóz sala otyryp, ózining alghash túrmysqa shyghyp, kelin atanghan baqytty sәtterinen bastady. Orazkýl apay: «Ata-enemning maghan degen sheksiz meyirimin jetkizu mýmkin emes», – deydi. Ásirese, enening rahatyn kóp kórdim dep tolghanyspen kózine jas alyp, saghynyshpen aitty. «Ata-anamnyng joqtyghyn bildirmedi, kelin men ata-ene bolyp әi-shәy desip kórmeppiz», – deydi. Býginde apay – bes balanyng anasy, qazaq halqynyng salt-dәstýrin qasiyet tútyp otyrghan shanyraqtyng ibaly kelinderining biri. Bir audannyng әkimi bola jýrip qyzmetimen qatar tannan siyr sauyp, ata-enesine iyilip shay qúiyp ýlgeretinin aityp otyrghanda «mine qazaqtyng tәrbiyeli qyzy, inabatty kelini» bolghan dep yrza boldym.

Jalpy búl kisining biylikte, joghary qyzmette shyndyqty shimirikpey aityp, batyldyghyn kórsetip, kóp isting basyn sheship jýrgeni barshagha mәlim. «Biylikte jýrip kóz jetkizgenim ózge elding tilinde sóilep, solardyng dәstýrin ústanyp, qazaqtyng tasyn biyikke órlete alamyz dep qúr sózben kópirip, qu shóppen auyz sýrtu, dalbasa», – deydi Orazkýl apay. Biylikte qarnynyng qamy ýshin oryndyqta otyrghan azamattargha; «Qarnynnyng ashqanyna emes, qadirining qashqanyna múnaysyn» degeni, bar kinәsyn juyp shayyp, basyn ala qashatyn «basshysymaqtardyn» sanasyna qúiylsa ghoy. Bizding býgingi qara kózderimiz qanday bolsa, halqymyz sonday bolady. Áy qaydam, «Bizding qúqyghymyzdy taptady, bizdi qorghau kerek» degen biyshikesh әielderding baybalamy, búl armannyng kýlin kókke úshyrytyny belgili. Áyel zatynyng basty mindeti adamzattyng ghúmyryn jalghastyru emes pe? Balasyna meyirim tóge almaghan әiel eldi biylep jarytpas. Qazaq әielining besik terbetip, oshaq qasy bolghany qanday jarasymdy. Erkek әiel zatynan joghary túratyny eskersek, «Áyel tendigi» bos aiqay ghana. Búl kózqaras týzelmey qogham eshqashan týzelmeytini haq. 

– Hanym, men әielderdi maqtap jaza qoymaytyn edim. Biraq sizding qazaq halqynyng qamyn oilaytyn el analarynyng biri retinde siz turaly jazghym keledi.

– Áriyne, sizderding de renishterinizding orny bar. Biylikke kelgen kóp әielder, erkekterdi jamandaudy әdetke ainaldyryp aldy. Birinshi taghatyn kinәsi «әielderderge biylik bermeydi» deydi. Biraq, sapasyna, sanasyna, qaramay әiel eken dep deputat etip, biylikti beru elding joyyluyna әkelip te soghuy mýmkin. Ásirese, ózge tilde tәrbiyelenip, bilim alyp, basqa elderdin, jat júrttyqtardyng mәdeniyetin, salt-dәstýrin qazaqtyng salt-dәstýrinen joghary qoyatyndardy mýldem basshylyq oryndargha jiberuge bolmaydy. Olar qolyndaghy biylikti paydalanyp, qazaqqa orasan zor, jamandyq әkelui mýmkin. Múny tarih neshe mәrte dәleldedi. Egiypet patshasy Kleopatra «jenil jýriske» salynyp, jau elining basshysyna ghashyq bolyp,  elin, halqyn jatjúrtqa qúldyqqa salyp bergen joq pa?  Europa tarihynda múnday qasiretti oqighalar tolyp jatyr.

– Hanym, bizde Meshimbaeva degen shenenunik qazynanyng 700 million tengesin mәskeulik kónildesine berip ózi sottalyp ketken joq pa? Sizding әrbir oiynyz eldik túrghydan, últtyq mýddeden túrady eken. Búl – memlekettin, qazaq halqynyn  qyzy ekendiginizdi bildiredi. Maghan biyliktegi kóp әieldermen pikirlesuge tura keldi. Barlyghynyng әngimesi úsaq-týiek, kýndelikti kýibeng tirlik, «anau joq, mynau joq» siyaqty pendeshilikten asa almaytyn edi. Biylik basapaldaqtarynyz qalay bastaldy?

– Ózim Jambyl oblysy, Shu audanynda dýniyege keldim.Ákem Omarov Asanghazy, anam – Omarova Qadennen erte airyldym.Túrmysqa shyqqanymda, tughan-tuystarym, naghashy әjem, әpkelerim úzatty. Shymkent oblysynyng Saryaghash audanyna dәm-túzym búiyryp, kelin boldym. Almatynyng QyzPIY-inde ýshinshi kursta oqyp jýrgende-aq partiya qataryna kirgen bolatynmyn. Meni úzatarda әjem: «Qúlynym, Shymkentke ketip barasyn. Olar salt-dәstýrdi berik  ústaydy. Sening kommunist ekenine qaramaydy. Ol jaqqa bastyq bolugha emes, kelin bolugha barasyn. Sondyqtan osynda túrmysqa shyqqanyng jón edi», – degen edi. Men biraq, bolashaq jarym Almantay Jora Toylybayúlyn shyn sýietindigimdi, sol ýshin qanday qiynshylyq bolsa da shydaytyndyghymdy aityp kónbedim. Ata-anamyz bolmaghan ýidegi ýlkeni men edim. Kýieuim menen keyingi ini-sinlilerime әkesindey ýnemi qamqorlyq jasap otyrdy. Al, enem men enemening әpkesi (ol kisi taghdyrdyng jazuymen bizben birge túrdy)  maghan әke-sheshemning joqtyghyn bildirmedi. Ayalap ústady. Kýieuimning aulyndaghy Jambyl atynadghy orta mektepte fiziyk-matematik bolyp júmys istedim. Mektepte belsendi boldym. Oqushylar meni jaqsy kórdi. Enem auyldaghy әr toy-tomalaqqa barghan sayyn qanattanyp keletin boldy. Óitkeni, mekteptegi oqushylarym ýilerinde meni tek maqtap, aityp otyrsa kerek, әke-shesheleri eneme meni maqtap alghystaryn bildiredi eken. Kóp úzamay bedelim kýsheyip,  mektep diyrektorlyghyna deyin óstim. Sol kezde alpysty enserip qalghan eneme nemere syiladym. Analargha kóp nәrsening keregi joq ghoy. Auyryp jýrgen enem әr nemeresin kórgen sayyn jasaryp, seksen bes jasynda túnghysh nemeresin úzatyp baryp, dýniyeden ozdy. Balalarymnyng birde-bireui kishkentay kezinde auyrghan joq. Emdegen de, baghyp-qaqqanda, tәrbiyelegen de ózi. Tórt siyr sauyp, as dayyndap,  júmysyma da ýlgeremin. Áyel zatynyng birinshi baqyty – ana bolu. Ár bala tughan sayyn әiel jasara beredi. Enemning myna bir úlaghatty sózi esimde qalypty: – Biz barda, jas kezinde balany ómirge әkelip al, odan keyin bәri de kesh bolady, – deytin. Besinshi balamdy mektep diyrektory bolyp jýrgende dýniyege әkeldim.

1985 jyly qayta qúru bastaldy. Meni Alghabas audandyq partiya komiytetining hatshysy etip taghayyndady. 1988 jyly Alghabas audandyq atqaru komiytetining tórayymy bolyp jýrgenimde naghyz ómir mektebinen óttim. Óitkeni búl ómir dalaly aimaq, su tapshy,  әleumettik jaghdayy tómendeu bolatyn. Osy Alghabasqa hatshy bolyp barugha, sol kezdegi Shymkent oblysynyng basshysy Myrzashev úsynys jasaghanda sasyp qalyp, mening qanday júmys isteudi, birinshi kýieuimnen súrauym kerek ekenin ol kisige aitqanymda: «Men sening osynday tәrbiyeli de әdeptiligindi baghalap, taghayyndap otyrmyn» – dedi. Kýieuimnen rúqsat súradym, ol kisi rúqsatyn berdi.

– Bir eneler, kelinine «qyzym» dep jatady. Men búny dәstýr zandylyghyn búzu dep esepteymin. Kelinning óz orny, balanyng óz orny, kýieu balanyng óz orny bar  emes pe? 

– Qazaqtaghy «kelin» degen sózding maghynasy teren. Ol « kel, inge kir» degen maghynany bidiredi. Yaghny ol otbasynyng zanyn qabylday almasan, ol ýige kelin bolyp bosagha attamay-aq qoy. Osy tәrtipti bilip ósken qyz keleshekte oshaq qasynyng shyraghy, otbasynyng berekesi bola alatynyna senimdimin. Men qyz kezimde shyrayly Shymkenttin, Saryaghashtyng salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn úzyn qúlaqtan estip jýretinmin. Sonda ol jerde kelin oramal tartyp jýredi, siyr sauady, erte túryp aula sypyrady, bala tabady, ata-enesine, jәne kýieuinen ýlken  tughan-tuystarynyng bәrine sәlem salady, qaynysymen, qayyn sinlilerining atyn atamay, at qoyady, bir sózben aitqanda, bәrine ýlgeredi deytin. Sosyn men ózimdi-ózim tәrbiyeley bastadym, sol tirshilikti basymnan ótkizuge dayyndaldym. Al qazirgi qyzdar ózining qayda baratynyn, qanday ortagha kelin bolatynyn eskere bermeydi. Aula sypyrsa ózining ýii emes pe, sәlem salsa sýigen jarynyng ata-anasy emes pe? Siyr sausa ózi de balalary da qaymaq jep, airan, sýt ishpey me? Búl jatjúrttyqtardyng qazaq otbasyn oirandau sayasatynan tuyndaghan. Osydan baryp kelispeushilikter kóptep tuyndaydy. Maghan kýieuim әrkez týsinushilikpen qarady, ol kisining boyyna bitken keng minezin qatty baghalaymyn.

– Aghamyzdyng ekinshi әiel aluyna qalay qaraysyz?

– Bizding jasymyzdaghy әielderding psihalogisy búghan әli dayyn emes. Búl týsinik әielderding sanasyna sinu ýshin biraz uaqyt ótu kerek.  Óitkeni kenes ýkimetining kommunistik iydeologiyasy qazaq әielderin últtyq asyl qasiyetterinen ajyratyp, ayauly әje, ardaqty ana, qadirli ene, inabatty kelin, sýiikti jeneshe emes – tek júmysshy, malshy, sushy, qúrylysshy, traktorshy, hatshy jasady. Sonday ateistik qatal zamannyng ózinde men biletin Jambyl oblysyndaghy bir audannyn  birinshi  hatshysy óte jaqsy adam boldy. Olardyng kópke deyin balalary bolmady. Sonda ol kisining әieli ózining sinlisin әkelip qosty. Odan tughan balalardy ózi tәrbiyelep, ósirdi. Áytpese jaqsy kisining shanyraghy qúlap, úrpaqsyz tegi joyylar edi. Qazir úrpaqtary ósip-ónip otyr. Qanshama qazaq әielderi eser sayasatqa eliktep airanday úiyp otyrghan úyasyn búzyp, balalaryn jetim etti. Degenmen de, qanshama qazaq әielderi ata-baba jolyn ústanghany ýshin jamanatty bolsa da,  tamyrynan ajyramay, salt-dәstýrdi, әdet-ghúrypty saqtaghan  analar jeterlik. Endigi maqsat sol analardyng ýlgi-ónegesin ózimizden keyingi kelinderge, qyz-kelinshekterge ýiretip, sanasyna sinirip, sosyn olar da ózderinen keyingilerge ýlgi bolarlyqtay etip tәrbiyeleu kerek.

– Nemerelerinizding tәrbiyesi qalay?

– Biz balalarymyzdy «papa», «mama» dep ósirip edik. Al nemerelerimizdi qazaqsha oqytyp, ata-әje, kóke-apa dep qazaqtyng salt-dәstýrimen tәrbiyelep otyrmyz.

– Bizding qazaqta «Qatyn basqarghan el qarang qalar» degen  qaghida bar,  men búghan senemin de. Biraq sizdey basshyny  millionnan bireu kezdesetin jaghday dep oilaymyn. Biraq sizding El basyna kýn tughan eng auyr jyldary ontýstikte, Alghabas audanynda  basshylyqta bolyp, ony abyroymen aqtap, ýlken-kishining maqtanyshyna ainaluynyzdyng syry bar ma?

– Onyng eshqanday syry joq. Alghabas audany – mening ómir mektebim, Ómirimning eng tamasha sәtteri sonda ótti. Sol qiyn kezde  men de elmen birdey ómir keshtim. «Bastyqpyn» dep shirengen joqpyn. Audandyq atqaru komiytetining tórayymy bolyp jýrgenmin, azyq-týlik tapshy, dýken sóreleri qanyrap túrghan kez, auyl aralap,  «Maybúlaq» eldi-mekenine  barghanymda halyq jinalyp, ishinen ýlkenderi: «Dýkende nege sary may joq» degeni.  Saspastan: «Aynalayyndar-au, auylda túryp,  sary may joq degenderiniz úyat emes pe? Kelinderiniz bar emes pe? Nege siyr saumaydy?» dep ózderine dýrse qoya berip edim, eki-ýsh aqsaqal bireuining kelini múghalim, bireuining kelini buhgalter, bireuining kelini dәriger ekenin aityp aqtalghanda: «Qadirli aqsaqaldar, men bildey bir audannyng atqaru komiytetining tórayymy bola túryp, kýnde siyrymdy sauyp, may shayqap, airan úiytamyn, ne aityp otyrsyzdar?» dedim. Bәri jym bolyp, kisiler úyalyp qaldy. Sodan bir ay ótken song qabyldauyma ýsh aqsaqal kelip kirdi de: «Kelin, ainalayyn,  biz sening aldynda úyatty bolyp otyrmyz. Bizge renjy kórme, shyraghym» dedi kinәli kislerdey. Neni aityp otyrghanyn týsinbey otyrghanymdy sezip:            «Ótkende bizding auylgha kelgende bizdi úyaltyp ketken eding ghoy, sary may jóninde. Bir audandy biylep túrghan Orazkýl «siyr sauady» degenge senbedik. Sening ótirigindi shygharu ýshin bir kisini jansyz etip, «Orazkýlding qorasyn tekserip, siyr sauatynyn anyqtap, may shayqaytynyna kóz jetkizip kel» dep bir kisini әdeyi jibergen bolatynbyz. Ol adam sening kórshine qona jatyp anyqtasa, kórshinning de jep otyrghany sen saughan siyrdyn  shayqaghan mayy ekenin bildik te múghalim, dәriger, esepshi kelinderimizge: «Orazkýlden artyq emessinder» dep siyr saughyzyp qoydyq. Qazir may da, qaymaq ta, airan da ózimizde.  Auzymyz agharghangha jaryp qaldy» – dep shyndyqty moyyndaghan edi.

– Myna ýlgi-ónegeniz «oqydym, toqydym, bilimdimin» dep shirenetin myndaghan әielderding qolynan kelmeydi. Ómirdereginizdegi biylik satysyna,  ósu joldarynyzgha qarap, sýieushi bolghan lauazym iyelerin aita alasyz ba?

– Dәl myna kisiler mening sýieushim boldy dep aita almaymyn. Ondaylar bolghan emes. Tamyr-tanys jaghalap, kariera quyp, abyroyymdy tógu, mansapqorlyq maghan jat.

– Bir basynyzgha jeterlik ataq-abyroyynyz bar. Astana әkimshiliginde istep qazaq tilin qorghap, kóshelerdi qazaqshalau, ózge tildegi ataulardy ózgertu, qazaq mektepterining kóptep ashyluy, memlekettik kenselerde is-qaghazdaryn qazaqsha jýrgizudi iske asyryp, ótkir-ótkir, ónmeninen ótkizer әngimeler aityp Astananyng qazaqylanuyna birden-bir yqpal etken jansyz.

– Meni qazaq mәdeniyetin sýiyge tәrbiyelegen – әjem. Qazaqtyng týp-tamyrynan, últtyq pedagogikasynan, salt-dәstýrinen nәr almaghan adamda tәrbie bolmaydy. Bizdi Alla qazaq últy etip jaratty ma? Qazaq bolyp qaluymyz kerek. Qazaqtyng salt-dәstýrin myqtap ústaghan otbasylarynda ghana bereke, yntymaq, qúrmet bolatynyna kózim jetti. Últyn sýigen jan ghana memleketin, elin sýie alady.

– Qazaq әielining últtyq sanasy oyanbay, qazaq halqynyng últtyq jaghdayy eshqashan da jaqsarmaydy.

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz