QÚDIRETINNEN AYNALAYYN, RESMY TIL!
Qazandaghy sorpaday býlk-býlk qaynaghan Almaty. Bir-birine mingese jyljyghan sansyz kólik. Adamdardy qattap túryp salyp alghan avtobus.
– Ýlkenderge oryn bersendershi, – deydi bireuler. Eshkim mynq demeydi.
– Oibay, ayaghym. Kózine qaramaysyng ba?
– Jinap túr ayaghyndy.
– Siz maghan jatyp aldynyz ghoy...
– Únamasa taksiymen jýr. «Jatyp aldyn» deydi ghoy...
Bireui kýnkildep, bireui zirkildep, endi bireui qoghamgha (әlde ózine!) ishtey kijinip, avtobustyng ishi sirinkege syqay tolghan qorapqa úqsap kele jatqanda bir dauys:
– Mojno, ya syadu, – dep qaldy.
Sol sol-aq eken, týregep túrghandar japyryla ysyrylyp, otyrghandar ornyn shapshang bosatyp, әlgi әsem dauystyng iyesine bar meyirimderin tóge ýlken qúrmetpen qarady...
Birinen «Ótip keteyinshi» dep rúqsat súrap, birine bar bilgen boqtyghyn júmsap, kólik-kólikting arasymen tabandap jyljyp kele jatqan jýrgizushi uaqyt útqysy keldi me, sanylau-sanylaudy qualap, ayaldamagha toqtamay óte shyqty.
– Toqtasanshy!!!
– Ei, qayda ótip kettin?
– Dening sau ma ózinnin?
– Kórip túrsyndar ghoy, ólem be endi. Kelesi ayaldamadan týsesinder!
Jýrgizushi men jolaushylar bitispes dau bastap, ol sharyqtau shegine jetip, eki jaq birin-biri kórmestey, avtobus endi eshqashan toqtamastay bolghan kezde:
– «Ostanoviy!» ya govoru! Skoliko mojno?! – dep qaldy bir qatang dauys.
Qoghamdyq kólikting qiyq-shiyq, puh-pysh etken jan dauysy shyghyp, oghan japyryla qúlaghanda birin-biri basyp qalghan júrttyng ynyrsyghan, oibaylaghan, jeti atadan sybay tartqan ýnderi qosylyp, bir-aq sәtte ainala azan-qazan bop ketti. Joldyng dәl ortasyna toqtap, tynysty qysqan sansyz kólikting aighay-attanyna pysqyryp ta qaramaghan jýrgizushi kýlli júrtty shulatyp esigin ashty...
Qúdiretinnen ainalayyn, resmy til!
Qanaghat Ábilqayyr
Abai.kz