Kez kelgen halyqtyng últtyq erekshelikteri, mentaliyteti, ómirlik ústanymdary men ruhy ózining dәstýrli diny senimine negizdelip qalyptasady. Sondyqtan diny sarynda bastau alatyn kez kelgen sayasy kýres saldary óte auyr qayghyly jaghdaylargha әkep soqtyrady. Diny negizde tuyndaytyn arazdyqtar әrmen qaray últaralyq, etnosaralyq agressiyanyng órshy týsu qaupin tudyruy mýmkin. Múnday qandy-qasap oqighalardyng beynesi qazirgi tanda Tayau Shyghys elderining memleket retinde qúldyrau jaghdayynan kórinis tabuda.

Býginde Siriya men Irak aumaghynyng kóptegen eldi-mekenderi jaulap alu nәtiyjesinde jekelegen terroristik toptardyng yqpalynda qaldy. Atalmysh úiymdardyng ishinde әsirese «Irak jәne Shamdaghy islam memleketi» – DAISh terroristik úiymy (Qazaqstanda tyiym salynghan úiym) Tayau Shyghys elderining túrghyndaryna ayausyz zorlyq-zombylyq kórsetip, ózge din ókilderin jappay qyrghyngha úshyratyp keledi. Álem júrtshylyghy tarapynan «terroristik» dep tanylghan DAIYSh-ting búl әreketi halyqaralyq qúqyq normalaryna sәikes «genosid әri adamzatqa qarsy jasalghan qylmys» retinde tanyldy. Jergilikti halyqtardyng ishinde, әsirese hristiandar, ezidter, kýrdiler, shiitter, týrkimender, druziyler jәne taghy da basqa diny jәne últtyq azshylyqtaghy toptar DAIYSh-ting repressivti tolqynynyng soqqysyna úshyraghan bolatyn. Iraktyng birshama aumaghyn jaulaghan DAISh 2014 jyldyng jazynda ezidterden 500-den astam er adamdy jer jastandyryp, 300-ge juyq әieldi qúldyqqa saldy.   

Jalghan diny ritorikany jeleu etken terroristik úiymdar әsili dinning kiyeli qaghidattaryn búrmalap, shynayy sharighy ýkimderdi jariyaly týrde búzuda. DAIYSh-ting islamdaghy qasiyetti Ramazan jәne taghy basqa ailarynda, júma kýnderinde meshitter men beybit túrghyndar túratyn ghimarattarda úiymdastyrghan jarylystardan kóptegen beykýnә jandar kóz júmdy. Búghan mysal retinde 2014-2015 jyldar aralyghynda Saud Arabiyasy Korolidigindegi «Imam Aliy», «Imam Huseyn», «әl-Mashhad», Kuveyttegi «Imam as-Sadyq» meshitterinde oryn alghan terroristik aktilerdi atap ótuge bolady.

BÚÚ sarapshylarynyng Irak aumaghynda jýrgizgen zerdeleu júmystarynyng nәtiyjesinde jasaghan arnayy bayandamasyna sәikes DAISh 2014 jyly 700-den astam kәmeletke tolmaghan jasóspirimderding janyn qighan.

Qazirgi tanda sharighatty úrandatatyn úiymdardyng sharighy ýkimderdi óreskel búzyp jatqandyghyna әlemdik aqparat qúraldarynyng barlyghy kuә. Olardyng ishinde diny pәtua shygharudyng talaptaryn oryndamau, adam ómirine qastandyq jasau, zansyz әskery jihadty bastau, adamdardy dinge kýshtep tartu, qúldyq tapty qayta qalpyna keltiru, әielder men balalardyng qúqyghyn taptau jәne t.s.s. kóptegen oqighalar bar.

Din – óte nәzik mәsele. Óitkeni diny kózqarastardy búrmalau qiyn emes, al qate senim adamnyng túlghalyq qúldyrauyna әkep soqtyruy mýmkin. Dinning moralidyq qaghidattaryn dúrys týsinbegen adamdardyng qate týsinikterdi bayqausyz senim retinde qabyldauy jii kezdesetin jayt. Sonyng saldarynan adam da, qogham da qayghyly jaghdaylargha tap boluy yqtimal. Sondyqtan әrbir azamat ózining jeke jәne qoghamdyq ómirinde din jәne senim mәselelerine den qoya әreket jasauy qajet. 

Dinning әleuetin paydalanghan jat aghymdardyng ókilderi radikaldy iydeologiya shyrghalanyna týsken adeptterdi eng aldymen búrmalanghan diniy-moralidyq iydeyalarmen arbaydy. Múnday úiymdargha qosylghan adamnyng sanasyn ózgertu ýshin eng aldymen ony synshyl oilanu qabiletinen aiyrugha әrekettenedi. Al synshyl oilanudan qalghan adam kez kelgen radikaldy iydeyany onay qabyldaydy. 

Álemdik jәne dәstýrli dinderding barlyghy paydaly jәne ziyandy isterding arajigin ajyratyp, jaqsysyna jaqyn, jamanynan alshaq bolugha ýndeydi. Múnyng mysalyn islamdaghy «amru bili-maghruf ua nahy anili-munkar» (izgilikke shaqyru, jamandyqtan tyi) qaghidatynan kóruge bolady. Qúranda adam balasyna iygilikti әmir etip, jamandyqtan tyyatyn ayattardyng mazmúny osyny aighaqtaydy. Shynayy dindar adam minez-qúlqyn, adamgershilik qasiyetterin ýnemi damytuy, kórkeytui qajet. 

Izgilikke shaqyru qaghidatyn kýndelikti ómirinde paydalanatyn adam óz shama-sharqynsha qoghamgha payda keltiretin belsendi azamattyq ústanymdaghy túlgha bolyp tabylady. Dinde sauapty isterge –  bauyrmalshyldyq, otbasy men tuystaryna kómek beru, meyirimdilik pen qayyrymdylyq, qayyr-sadaqa jasau, zeket beru, adal enbek etu, t.b. kóptegen qúndylyqtar jatady. Jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tyndyng basty maqsaty – órkeniyetti qogham men kemel adamdy qalyptastyru.

Osyghan oray Qúrandaghy: «Senderden jaqsylyqqa shaqyratyn sonday-aq dúrystyqqa qosyp, búrystyqtan tosatyn bir top bolsyn. Mine solar qútylushylar» («Áli Imran» sýresi, 104-ayat) degen ayat pen Múhammed payghambardyn: «Ár adam qanday da bir jamandyqty kórse, ony qolymen toqtatuy kerek. Oghan shamasy kelmese, sózben tyyy qajet. Al eger oghan da shamasy jetpese, jýregimen qabyldamauy tiyis» degen hadiysi osy qaghidattyng shynayy maghynasyn asha týsedi.

Alayda qazirgi tanda shetin kózqarastaghy aghym ókilderi atalmysh diny qaghidattardy óz týsinikterine say búrmalap, Qúran ayattary men hadisterding ýzindilerimen diniy-sayasy iydeyalaryn dәiekteude. Radikaldy toptardyng iydeologtary qasiyetti mәtinderding ýzindilerin aighaq retinde keltire otyryp, diny tózimdilikti joygha, әri diny negizde otbasylyq qatynastardy ýzuge ýndeytin iydeyalardy nasihattauda.

Osyghan oray olar izgilikke shaqyru qaghidatyn shetin kózqarasty taratu ýshin qoldanyp, jamandyqtan tyi ústanymyn adamdy tughan-tuystary men qorshaghan ortasynan, últtyq jәne diny sanasynan, últtyq-ruhany qúndylyqtardan oqshaulau ýshin paydalanuda. Ekstremister islamdaghy minez-qúlyq pen tәrbiyege qatysty aitylghan jamandyqtan tyi qaghidatyn ózderi «әdiletsiz» dep tanyghan ýkimetti, zandardy, memleketti qúlatu ýshin iydeyanyng quatty diny dәiegi retinde búrmalap qoldanyp keledi.

Mysaly, jat aghymnyng ókilderi Múhammed payghambardyng jogharyda keltirilgen hadiysin búrys mazmúnmen týsindirui mýmkin. Radikaldy iydeolog qatardaghy adeptterge otbasy mýshelerin, qoghamdy nemese memleketti qúbyjyq etip kórsetip, búl «zúlymdyqty» kórgen sәtte toqtatu iydeyasyn sanasyna qúyady. Olardyng pikirinshe, eng aldymen ony qolymen týzetuge, oghan shamasy jetpese, sózimen ýndeuge búiyrady. Al oghan da kónbese, atalmysh «adasqan qoghamdy» jýregimen jek kórip, olarmen qatynasyn ýzuge shaqyrady. Múnyng saldarynan dindi qate týsingen adam jat aghymnyng jetegine soqyr senimmen erip, óz jamaghaty ýshin otqa da týsuge dayyn túrady.

Teris pighyldy diny iydeologtardyng adam sanasyna psihologiyalyq әser etuding san qily aila-tәsilderi bar. Oghan mysal retinde islamdaghy «әl-ualә uәl-baraa» (dostyq jәne qatyssyzdyq) qaghidatyn keltirsek bolady. Búl qaghidat boyynsha dindar adam Jaratushysy jaqsy dep tanyghandardy jaqyn, dos tútyp, al jaman dep tanylghandargha jolamauy qajet. Alayda radikaldy aghymdar atalmysh qaghidattyng mәn-mazmúnyn búrmalap, ony ózindik maghynasymen senimderining ajyramas tiregi etip qabyldaghan. Múndaghy «dostyq» týsinigi Jaratushygha, Onyng elshisine, sonday-aq barlyq «taza dindi» ústanghandardy dos tútu degen maghynany beredi. Al «qatyssyzdyqtyn» maghynasy – kýpirlik etkenderdi, kópqúdayshylardy, ekijýzdiler men biydghatshylardy, sharighatty ústanbaghandardy jek kóru, olarmen dúshpandyq qatynastarda bolu.  Yaghny radikaldar ózderining diny senimi men kózqarastaryn qabyldamaghandarmen barlyq dostyq qatynastardy ýzip, olargha qarsy qolmen, tilmen jәne jýrekpen kýres jýrgizu  qajet dep týsinedi.  

Shetin kózqarasty aghymdar «at-tauhid әl-hakimiya» qaghidatyn ústanady. Búl qaghidat boyynsha barlyq ýkimder tek Jaratushy tarapynan qabyldanady. Al eger ýkim Alla týsirgen zanmen shygharylmasa, olardyng senimi boyynsha búl kýpirlik dep sanalady. Sondyqtan zayyrly nemese sharighattan basqa zannamalar negizinde ómir sýrip jatqan elder radikaldar ýshin «dar-uli-harb», yaghny islamdy qabyldamaghan, әri islamnyng taraluyna qarsy túrghan memleket dep baghalanady.

Býginde múnday pikirlerdi әsirese ghalamtor jelisinde belsendi nasihattaytyn tәkfirshil aghymdardyng biri – DAISh terroristik úiymy. Búl úiymnyng nasihattap jýrgen iydeyalary islamnyng sharighy qaghidalary men ústanymdaryna tolyghymen qayshy. Sondyqtan búl terroristik úiymnyng diniy-nasihat júmystaryna barlyq resurstardy paydalana otyryp, tosqauyl qoy elimiz ýshin asa manyzdy.

Adam ýshin kez kelgen senim jýiesin sanaly týrde aqylmen ústanu manyzdy. Dindi ústanushy әrbir túlgha ózining nege senetinin, ne ýshin senetinin jәne qalay senetinin aiqyn týsinip aluy kerek. Ár adam shynayy sengen qúndylyqtaryn óz boyyna sinirui qajet. Osy orayda әrkim ómirdegi óz tandauyn ózi jasaytyndyqtan, múnday manyzdy qadamdy sanaly iske asyru qajettigin eskergeni jón.

Islam dini әr uaqytta bilim alugha, bilmegendi bilimdiden súraugha shaqyrady. Múny Qúrannyn: «Eger ózdering bilmesender, bilim iyelerinen súrandar» («әn-Nahl» sýresi, 43-ayat) degen ayaty dәiektey týsedi. Adam balasy әrdayym ómirding týrli salasynda ilim alugha, bilimin jetildiruge, biliktiligin damytugha múqtaj. Sol ýshin adam ýnemi izdeniste jýrip, ózgelerding pikirlerin aqylgha salyp saralaudy ýirenui kerek. Bilmegenin biletinderden súrap, bilim jaryghyna úmtyluy qajet. Búl onyng oi-órisin keneytip, zerdelep oilau qabiletin qalyptastyrady. Qajetti ómirlik tәjiriybe jinau jәne jan-jaqty ilim iygeru adamdy tolyqqandy túlgha retinde qalyptasugha jetelep, ony jalghan diny aghymdardyng yqpalynan saqtay alady.

Din bilimdi adamnyng qolynda asa quatty iydeyalyq, mәdeni, sayasy yqpal etu qúraly bolsa, ony teris pighylmen paydalanatyn kýshter yntymaq shanyraghynda úiyp otyrghan tútas bir qoghamdy ydyratyp jiberuge qauqary jetui mýmkin. Sondyqtan ústanatyn diny senimine kónil audarmaytyn el auyzbirshiligi men tútastyghynan, al dindar adam ruhany tiregi men irgetasynan airylyp qaluy yqtimal. Sondyqtan dinmen oinaugha bolmaydy – ot shyghady.

M.Muslimov, QR MSM Din isteri komiytetinin Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz