Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Mәiekti 10436 2 pikir 12 Aqpan, 2016 saghat 12:50

JELILIK MARKETING: "OPYQ JEP QALMAYMYZ BA"?

Býginde elimizde «jelilik marketing» úghymy eshkimge tansyq emes. Dosymyz, tanysymyz nemese tuysymyz әiteuir bir jeli arqyly tútynatyn tauar satyp alady. Ol әdette, biologiyalyq belsendi qosymsha atalyp ketken vitaminder, kir, ydys-ayaq juatyn tazalaghysh zattar, bolmasa kosmetikalyq qúraldar. Bir qaraghanda, naryq úsynatyn tauarlar ishinen  әrkim ózine únatqanyn satyp alady, qala berdi әrkim óz qalaghanymen ainalysady, búl anau aitqanday ersi kórinbesi anyq.

Degenmen, alandatatyny sol, búl kýnde jelilik marketing qoghamdyq sipat alyp kele jatyr. Ol degeniniz – bir nemese birneshe jeli arqyly nan tauyp jep jýrgenderdi kýndelikti ózimiz bayqap jýrmiz, bolmasa әiteuir bir tuysynyz nemese tanysynyz osynau biznes týrin tandap bel sheship kirisip ketti. Ayta keterlik bir jayt, әdette, múnday kompaniyalardyng basym kópshiligi Amerika Qúrama Shtattary,  Europa, Ontýstik Koreya nemese Qytay eliniki ekenin bilemiz.  Bizding eldegi tútynushylar sәikesinshe, osy atalghan memleketterdegi kompaniyalardyng qaltasyn toltyrugha ýles qosuda. 

Tútynatyn tauarlarymyzdyng basym bóligi importtalatyn bolghandyqtan bizding búl uәjimizge de qarsy keletinderdi týsinuge bolady. Sondyqtan,  jelilik marketing arqyly jasalatyn biznes týri men jalpy kәsiperlikting ara-jigin ajyratyp kórelik.

Kәsipker – tәuekelge baryp, qajet jaghdayda qarajat salyp, zanmen tyiym salynbaghan kez kelgen kәsipkerlik qyzmet týrlerimen, atap aitqanda, kommersiyalyq deldaldyqpen, sauda jasaumen, satyp alumen, kenes beru qyzmetimen jәne de baghaly qaghazdargha baylanysty operasiya jasaumen ainalysa alady. Qarapayym sózben aitqanda, kәsipker – belgili bir salada qyzmet kórsetu, ónim shygharu, birjada oinau, dýken ashu, zang nemese ózge de mәseleler boyynsha kenes berumen ainalysady.  Adam nemese aqyl-oy resurstaryn, qarjy  jәne shiykizat pen ózge de adam ómirine qajetti zattardy qoldana otyryp, belgili bir ónim shygharatyn, ne qyzmet kórsetetin, satu nemese satyp alu mәselesimen ainalysatyn kәsipting iyesi degen sóz. Basty artyqshylyq – kәsipkerdin  tabysy ózining shygharghan ónimi nemese jasaghan saudasy, kórsetken qyzmetining kólemine tikeley baylanysty

Jelilik marketing – «Multilevel marketing» (MLM), aghylshyn tilinen kóp dengeyli marketing dep audarylady.  Búl belgili bir tauar men qyzmet týrin tәuelsiz distribiutorlar jelisin qúru arqyly ótkizu degen sóz.

Bir qaraghanda, anau aitqanday óreskel eshtene joq sekildi. Alayda, qúrylymy jaghynan búl kәsip týri ózimiz biletin qarjylyq piramidalargha óte úqsas.  Óitkeni, múnda kez-kelgen distributordyng tabysy ózi jәne ózinen keyin jelige tirkelgen adamdardyng satyp alghan tauary nemese tútynghan qyzmet aqysynyng kólemine baylanysty. Ózinning artynnan neghúrlym kóp adam jinasang jәne olardyng barlyghy da ay sayyn taghy bir top adamdy ózderinen keyin tirkese, barlyghy da jinalyp osy kompaniya úsynghan tauar men qyzmet týrlerin neghúrlym kóp paydalansa, jelining eng basynda túrghan adamnyng ailyghy da arta beredi.

Piramidagha úqsay ma, úqsaydy! Múnda da bastapqy salym kerek jәne ay sayyn qajetti balldy jinap túrghanda ghana tabysynyz bolady, týptep kelgende jelining bir úshyndaghy adam  tabys tabushy emes, tek tútynushy bolyp qaluy әbden mýmkin.

Sarapshylardyng pikirinshe, qarjylyq daghdarys kezinde әdette jelilik marketingten tabys kózin izdeytinder sany artady jәne búl MLM kompaniyalardyng júmysy jýre bastaytyn uaqyty. Ol týsinikti de, daghdarys kezinde qosymsha qarjy kózin tabu, arzan әri paydaly ónim nemese qyzmet kórsetu týrlerin izdeu adamdargha tәn qasiyet. Múnymen qosa, jelilik marketing ókilderi  búl kәsip týrin tez arada baidyng eng ontayly joly retinde tanystyrady, kópshilikti de sonysymen tartady.

Býgingi tanda 130 memlekette 5000-nan asa MLM kompaniya júmys isteydi. Onyng 2000-nan asa týri Amerika Qúrama Shtattarynda qyzmet etedi. Ayta keterlik bir jayt, Amerikanyng keybir shtattarynda keybir jelilik kompaniyalardyng qyzmeti zanmen shektelgen.

Al, milliardtardyng eli Qytayda bar bolghany әlemdik 14 jәne jergilikti 4 kompaniya ghana qyzmet etude. Olardyng da qyzmeti zanmen qatang shektelgen. Álemdik MLM kompaniyanyng distribiuterleri sol kompaniyanyng resmy týrde qyzmetkeri bolyp esepteledi.

Al, bizding elimizde jelilik marketingpen ainalysugha zanmen shekteu qoyylmaghan, ashyq qyzmet týri bolyp eseptelinedi, alayda, múnday kompaniyalardyng qyzmetin retteytin bir de bir zang joq. Qazirgi tanda Qazaqstanda 50 MLM kompaniya júmys isteydi.

Degenmen, dýniyejýzinde Álemdik tikeley sauda Assosiasiyasy MLM kompaniyalardy tirkep, tirkelgen kompaniyalardyng qúqy men tauaryn tútynushylardyng qúqyn qorghau mәselesin ózi mindetine alghan. Múnday Assosiasiya 2010 jyly elimizde de qúrylghan. Búl úiymgha tirkelu arqyly kompaniyalar óz biznesterin ónim sapasy men tútynushy qúqyn qorghau salasyndaghy eng jogharghy talaptargha say jýrgizip otyrghanyna kepildik bere alady.

Assosiasiya basshylyghymen tikeley sóilesu mýmkin bolmady. Al, úiymnyng internet paraqshasynda kórsetilgen mәlimet boyynsha, elimizdegi MLM kompaniyalardyng ishinde assosiasiyagha Emvey, Eyvon, Faverliyk, Gerbalayf, Hilz end Biiuti, Gerbalayf, Mery Key, Orifleym, Tiyens, barlyghy 9-y ghana mýshe eken.

Jelilik marketing aty aityp túrghanday tauar nemese qyzmet týrin tútynushylar sanyn arttyru ýshin qoldanylatyn marketingtik әdis.  IYә, tek qana marketingtik әdis, biraq – bizding úghymymyzdaghy biznes emes.  Tek belgili bir kompaniyanyng óz órisin kenitu ýshin qoldanatyn tәsili.

Al, óz uaqytynyzdy jәne qarajatynyzdy, óz potensialynyzdy tiyimdi paydalanghynyz kelse – óz kәsibinizdi ashugha talpynghan jón.  Qazirgi tanda elimizde jeke kәsipkerlikti, shaghyn jәne orta biznes ókilderin qoldaugha arnalghan kóptegen baghdarlamalar bar.  «Damu»   qory men bankter tarapynan da kәsipkerlikti nesiyeleuge qatysty jenildikter qarastyrylghan.

Eger, «kәsip bastau» degen sózge qorqynyshpen qaraytyn bolsanyz, «Atameken» últtyq kәsipkerlik palatasy janynan qúrylghan ónirlerdegi Kәsipkerlikti qoldau ortalyqtaryna baryp,  jeke kәsip ashugha qatysty barlyq aqparattardy aluynyzgha bolady. Múnday ortalyqtarda zannamalyq aktilerden bastap, biznes-jospar jasap, ony qarjylandyru mәselesine deyin tegin kenester ala alasyz.

Bastysy óziniz qalaghan salada, jaqsy kóretin isinizben ainalysa otyryp, qarajat tabudyng joldaryn mengeresiz, qorqynyshynyz seyiledi. Tolyq aqparatty  Últtyq Kәsipkerler Palatasynyng ghalamtordaghy paraqshasynan ala alasyz!

Jeke kәsibinizdi ashyp, ózinizding qarjylyq potensialynyzdy arttyrudy qalaysyz ba, әlde jelilik marketing  arqyly adamdar piramidasynyng bir kirpishi bolghynyz kele me, tandau – óz qolynyzda.  Tek opyq jep qalmanyz, qymbatty oqyrman!

Riza Isaeva

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550