Kesheden beri FB-dan Mirjaqyp atamyzdyng Áliby Jankeldin jayynda jazghan maqalasy turaly bir-birimen bólisip, týrli pikir aityp jatqan aghayyndy kórip, oilandym. Ekeui de mening atam. Ekeui de eli ýshin basyn bәigege tikken azamat.

Anau últshyl, mynau qyzylshyl dep aitugha auzym barmaydy. Áriyne, ústanghan pozisiyasy, kózqarasy bólek bolghanmen, (býgingi kýnde de týrli partiyagha bólinip jýrmiz ghoy) týpki ústanymdary bir boldy. Olarda qaytse qazaq halqy kógeredi degen oy bolghany anyq.

Jalpy, Áliby Jankeldin minezi júmsaq, qayyrymdy kisi bolghan. Alashtyng ardaqty túlghalarymen de jaqsy aralasqan. Ahmet Baytúrsynovpen izgi kónilde syilasqan. 1919 jyly Torghayda bolghan oqigha kezinde Áliby Jankeldin alash azamattaryn qútqaryp qalghan. Belgili qalamger Sapabek Ásip osy taghdyry kýrdeli túlgha jayynda kitap jazdy. Qaharman Qasym Qaysenovtyng Áliby atamyz turaly esti esteligi bar. Ardaqty azamat Bayqadam Qaraldin halyq jauy bolyp atylyp ketkende, onyng artynda qalghan úrpaqtaryn әdeyi elge kelip, Almatygha alyp ketken. Kómek kórsetken. Ol turaly Danabiyke Qaraldina apamyz aitady. Kórnekti suretshi, balalar ýiinde ósken Moldahmet Kenbaevqa da qamqorlyq jasaghan. Ol kisi Álibiyding túlghasyn qylqalammen beynelegen.

Al, Mirjaqyp atamyzdy barlyq qazaq qadir tútady. Sondyqtan, osy túlghalardyng bir-biri turaly aitqan artyq-kem pikirlerin qayta-qayta kótere beruding qajeti qansha...? Odan qayta, sol kisilerdi alalamay ardaqtayyq. Atalarymyzdan qalghan ónbes daudy quyp, úshpaqqa shyqpaymyz. Asyldarymyzgha abay bolayyq!

Azamat Esenjol

Facebook-tegi paraqshasynan