– Myna zaman  –  qay zaman?  

– Qaltalygha say zaman, qaltasyzgha «qoy» zaman!  Eserlerge «er» zaman, kesirlerge «kel» zaman...

Oydan qashqan, qyrdan qashqan әnshi de, biyshi de, anau da, mynau da panalaytyn, jaghdayyn jasap, qorjynyn janalaytyn, tughanyn teuip, tumasyn alalaytyn, jamandy alyp, jaqsyny qaralaytyn elge ainalyp bara jatqandaymyz. Qúlaq estuden qalyp, kóz kórmeuge ainalghan. Badyrayghan qateni kórsek te, kórmegendey synay tanytamyz.  Týsiniksiz sózdi estisek te, dúrys syndy bas iyzeymiz. Tipti kepesh kiygen mәngýrttey «bay» degenning balaghynan ústap,  «jýr» degenge jýgirip, «kýl» degenge kýlimsirep kete beremiz. Ózimizding basymyz joqtay, әrkimning aitqanyna erip, aidauyna kónip jýrgen jayymyz bar. Talghamnyng da talqandalghanyna tang qalamyn-au?!..

Saylaubek demekshi, Sәken  – ghalamtordyng gýli, Qazaqstannyng núryna ainaldy. Aqparat qúraldary Sәkensiz tanyn atyryp, kýnin batyrmaydy. Sondaghy berer aqparaty – Saylaubek auzyn ashty: «a – a – a» dedi, betin basty: «b – b –b» dedi. Sapasy synaugha da kelmeytin aqparatty aiqaylatyp beru bizge ne bermek? Kezinde әnshilerding sózderin synaytyn edik. Osy kýni sol mineytin sóz tappay qaldyq. Tipti úiqasy kelmese de, sózin jazyndarshy deytin kýige týstik.  Kiyeli sahnany qor qylyp jýrgen búl azamattyng әni men sәnine barsha qauym dәn yrza syndy. Sony jaqsy kóredi, jarnamalaydy, әnin tyndap, jattap ta alady.  Búl kýnde mazaghymyz azday, mazaqqa osy bir qazaq qosyldy. Qynjylasyn, nalisyn. Tepse, temir ýzetin atpal azamattardyng josyqsyz jón aityp, jýgensiz sóz sóilegeni kórmey qyzartady. «Ózine únasa, jýrsin, bәri tegin kýlsin» degennen basqa aitarymyz joq.

Endi sapasy syndy kótere almay jýrgen әnderding sózine kezek berelik.

Búl kýnde Sanda esimdi súlu qyzdyng әnderi kópshilikting kónilinen shyghyp jýrgendey.  «Asqaq armanym» dep atalatyn әnindegi «Asqar tauym da sen, araylanyp atqan aq tauym da sen» degen  joldardy týsinu qiyndau. Kýn batsa, araylanyp tang atatyn edi. Bәlkim, búl kýnderi araylanyp aq tau atatyn shyghar. Ándi oryndaushy sózden janylysqany aitpay-aq týsinikti. Degenmen, «davleniyendi» kóteretin sózder osylay oryndaushynyng olqylyghynan dendep barady.  «Ayta bersin» dep qoghamdy qúlaghyna ilmeytin Janar esimdi boyjetken birsaryndy tempten jalyqpay, aita beredi. Biri bilse, biri bilmes «Bauyrlar» degen aty qisyngha keletin top bar eken. Aty mәndi bolghanymen, zaty qanday bolmaq? Búl bauyrlardyng juyrda «Qapamyn» degen әni shyqqan bolatyn. Bir qyz ýshin qapa bolghan, bauyrlar, aldaghy uaqytta «Japamyn» degen әniniz shyghyp qalmasyn. Búl bauyrlardyng tizimin әri qaray Sayana Joldas jalghamaq. Ándi basynan ayaq tyndasanyz, «sendegi, mendegi, ózin, maghan, saghan» degenimen qosa «chiki-chiky damy» qalmaydy. Ózimiz  qúlaghymyz túnyp qalghan chiyp-chipten endi ghana arylyp kele jatyr edik. Búl әnshimiz qayta bastady. Talghamsyz әn, tynymsyz әnshi osylaysha mәdeniyetti jandandyra bermek.  Biraq aldaghy uaqytta múnday sarynnan qazaq әn әlemi janylmaydy-au.

Qazaq últyna jat qylyqqa jany jadyraytyn býgingi úrpaq neni bolsa da, kimdi bolsa da qúptaugha әzir. Sanagha syiymsyz әreketke erip, qúlaqqa jaghymsyz әuenderge әurelene eredi.  Ásirese,  qazirgi jastar  ata-babasynan qalghan últtyq dýniyeni tanymaq týgili, tyndaghysy da kelmeytin siyaqty...

Móldir Qasymova

Abai.kz