Keshe Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúlynyng jarlyghy boyynsha QR Bilim jәne ghylym ministri Aslan Bәkenúly Sәrinjipov ministrlik qyzmetinen bosatyldy. 

QR Preziydenti N.Nazarbaev Qazaqstandaghy eng reformashyl ministrlikte kadrlyq auys-týiis jasady. Osyghan deyin elimizding bas pedogogy lauazymyn atqaryp kelgen Aslan Sәrinjipov Memleket basshysynyng qalauymen, ministrlik qyzmetinen bosatyldy.

Al eks-ministr Aslan Bәkenúlynyng «kreslosy» búrynghy QR Investisiya jәne damu ministrining orynbasary – Erlan Saghadiyev myrzagha búiyrdy.

Al reformashyl ministr  – Aslan Sәrinjipovting jana lauazymy turaly derekter aitylmaghan.

Jana ministr Erlan Saghadiyevting qyzmettik biografiyasyna nazar audarayyq.

Saghadiyev Erlan Kenjeghaliyúly  memlekettik lauazymdy qyzmetterterge taghayyndalmas búryn, jeke kәsiper retinde tanylghan. Úzaq jyldar boyy «FudMaster» kompaniyasynyng bas diyrektory bolghan Erlan Kenjeghaliyúly týrli ministrlik qyzmetterde tәjirbiyeden ótken.

Ýkimettegi qyzmetteri: QR Premier-ministrining kenesshisi, QR Industriya jәne jana tehnologiyalar viyse-ministri jәne QR Investisiya jәne damu ministrining orynbasary bolyp qyzmet eken.

Sәrinjipovting ministr oryntaghyn bosatuyna qanday jayttar sebep boldy?

Aqyn Sәrinjipting úrpaghy ministr qyzmetine 2013 jyldyng 2-qyrkýieginde taghayyndalghan-tyn. BGhM kreslosyna otyrghan әr ministr óz reformasyn jasaytyn edi ghoy. Asekeng de búl dәstýrden ainalyp ótken joq. Reformatorlyghynyng naqty nәtiyjesi – Qazaq Últtyq tehnikalyq zertteu uniyversiyteti men QBTU-dy biriktiru bolsa kerek. Qazaqstandaghy JOO-yn biriktirumen qatar jeke menshik uniyversiytetterge әjeptәuir qysym jasaghan edi.

Sәrinjipovting qyzmetten ketuine Azat Peruashevpen arada bolghan dau yqpal etui mýmkin be?

 «Aqjol» partiyasynyng jetekshisi Azat Peruashev ekeuining arasyndaghy kiykiljin. Ministrlikting júmysyn syngha alghan deputat byltyr «Zandy ózgertkennen ministrdi auystyru onay bolar edi», - dep Sәrinjipovting júmysyn iske alghysyz etip tastady. Ministr de qarap qalmay, deputatty әldebir toptardyn, atap aitqada shaghyn oqu oryndarynyng mýddesin qorghaytyn «Lobbist» dep aiyptady. Búghan shamdanghan Peruashev polisiyagha aryz jazyp, ministr tergeushilerge osy aiyptauyna qatysty týsinik bergen de bolatyn. Alayda, deputat pen ministr arasyndaghy ol dau arygha barmady, beybit ayaqtalghan edi.

Aqyly bólimde oqityn studentterding qarajatyn jymqyrghan Qazaq últtyq uniyversiytetining lauazymdy túlghalary ýstinen qozghalghan qylmystyq is te ministrge abyroy әperer jaghday emes.

Aslan Sәrinjipovtyng ministriliktegi qyzmetine baylanysty min taqqandardyng biri eks-deputat, býginde Premier-minstrding orynbasary Darigha Nazarbaeva boldy. Darigha Núrsúltanqyzy Sәrinjipovtyng bilim salasynda jasap bastaghan reformalaryn "kolhozshyldyqqa" tenegen edi. Qysqasy, Aslan Bәkenúlynyng lauazymdy qyzmetten bosauyna Darigha hanym da yqpal etui mýmkin.

Sonday-aq, arnauly orta bilim beretin mektepterdegi zansyzdyqtar turaly mәseleni kýntәrtibine ótkir qoya bilgen Ayman Saghidullaevanyng Abai.kz aqparattyq portalynda jәne ózge de sayttarda jariyalaghan Ashyq hattary da qoghamdyq pikir tughyzyp, eks-ministrding qyzmeti, jauapkershiligi talqygha týsti. Osy arada oqyrman qauymnyng esine sala keteyik, Bәkenúly basqarghan ministrlik tarapynan Ayman múghalimning oryndy talap-aryzyna oray tolymdy jauap bolghan emes. 

Sәrinjipov myrzanyng ministrlik qyzmetine aitarlyqtay núqsan keltirgen jәittardyng taghy biri mynalar bolsa  kerek. Songhy eki-ýsh jyldyng ishinde  mektep jasyndaghy oqushy qyzdardyng arasyndaghy jýktilik kórsetkishining kýrt jogharylauy ministrge opa әpermegeni týsinikti.

Qazaqstandyq BAQ bajaylaghanday, Astana mektepterinde jetpisten astam qyz jýkit bolyp qalghan. Al Aqtóbe oblysy boyynsha ótken jyly 60 oqushy qyzdyng ayaghy auyr bolghan. Resmy derekterge sýiensek, jyl sayyn elimizde 20 myngha juyq oqushy mektep jasynda jýkiti bolyp jatyr.

Oqushy qyzdardyng jýkiti boluy elimizdegi pedogogtardyng qauqarsyzdyghyn kórsetip bergendey boldy.

Eng soraqysy sol, ótken jyldyng enshisinde oqushy qyzdardyng arasynda bala tuyp, dalagha tastap ketu prosessi jiyilep ketti. Kóshe ortasynda, kólikten shaqalaqty laqtyryp jibergen sol oqighadan keyin, elimizding týkpir-týkpirinde synarjaq oqighalar shygha bastady. Dәrethanagha tuyp, tastap ketti bireui, al endi bireui – jol jiyegine tuyp, qorapqa salyp ketti, ayamastan.

Aytpaqshy, mektep oqushalyrynng arasyndaghy qyz balalardyng toptyq tóbelesteri de ministri Sәrinjipovting túsynda tirkeldi. Búl turaly prokurorlar aityp jatty.

Osy auandaghy synarjaq oqighalardyng barlyghy Sәrinjipov myrzanyng qyzmetine bagha berude yqpal etpey qoymaghany anyq.

Al Sәrinjipovting «ózge qyzmetke auysuyna qatysty» degeni resmy mәlimet formasyn saqtau ýshin ghana aitylghany anyq bayqalady. El ishinde Sәrinjipovting saudasynyng bitken jeri osy degen sybystar aityluda.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz