Elimizde jýrgizilgen әleumettik zertteuler qazaq jastarynyng 63 payyzy sheneunik, әkim, deputat bolghysy keletinin dәleldegen. Óitkeni, bizding jastar bangdyng tóte joly – memlekettik qyzmet dep biledi. Jetkinshekterding sanasynda qalyptasqan osy psihologiyagha, osy tendensiya bizdi qayda aparady?  

Qazir eshkim gharyshker bolghysy kel­mey­di. Óitkeni gharysh ailaghyn iygeru qazaq ýshin – mifologiya. Anyzben arbalyp, ertegige elitu naryqtyq qoghamda mýmkin emes. Sodan bolar, jastarymyzdyng deni bola­shaq­tyng ýmit jibin memlekettik qyzmetting moynyna baylaghysy keledi. Búl arman ekining birining basyna qona salmasy taghy belgili. Sondyqtan da kýn sanap júmyssyz jastardyng sany artyp keledi. Resmy derekterge sýiensek, birinshiden, elimizdegi 3 mln halyq ózin-ózi júmyspen qamtyp otyr eken. Sol 3 mln-nyng 700 myny – jas­tar. Yaghny 700 myng jasymyz taksy aidap, әr­bir jerde jaldanyp, týrli beyresmy jú­mys jasap jýr degen sóz. Ekinshiden, múnyng syrtynda 30 myng júmyssyz úl-qyzymyz bar. Ýshinshiden, elimizde jyl sayyn 60-70 mynday týlek JOO-lardy bitirip shyghady. Múnyng bәri derlik qyzmet tizginin ústap ketip jatyr dep aita almay­myz. Býgingidey daghdarys alqymnan alghan kezde ózin-ózi júmyspen qamtyp otyrghan­dardyng erteni búlynghyr ekeni taghy ras.

Jastardyng sheneunik bolugha talpynuyna birneshe sebep bar. Birinshiden, olar әleu­mettik jaghdaydy jaqsartudy oilay­dy, ekinshiden, tuystargha jәrdem etkisi ke­ledi, ýshinshiden, materialdyq qúndylyqqa onay jetudi kózdeydi, tórtinshiden, júrt aldynda bedeldi boludy armandaydy... Áriyne, ótpeli kezenge tәn búl qúbylysty jon ýshin eng aldymen «memlekettik qyzmet – kariera jasaytyn mekeme» degen týsi­nikten aryluymyz qajet.

Óitkeni, qazir kez kelgen azamattyng karieralyq túrghyda ósui, yaghny әleumettik satygha kóterilui tek qana sheneu­niktikting ayasynda qalypta­syp otyr. Tipti sheneunikterimiz eldegi kәsipkerler­den auqatty. Demek, búl jaghday jastargha bay­dyn, material­dyq qúndylyqty arttyru­dyng joly bolyp kórinedi. Osynday kezen­de biz olar­dy metallurg, mashina jasaudyng she­beri nemese t.b bol dep ýgittey ala­myz ba? Qazir elimizdegi kez kelgen óndiristik sa­ladaghy túraqtylyq dengeyi tómen. Jas­tary­myz әr óndiristik sala bireuding jeke­menshigi ekenin biledi. Demek, búl jerde jastardy kinәlaugha bolmaydy. Sebebi jas mamandar qazir bir óndiristik salagha bar­sa, ol jerding iyesi, yaghny basshysy bola almasyn, ómir boyy qatardaghy maman bolyp qa­la­ty­nyn jaqsy týsinedi. Bizding eldegi kóp­­tegen salalarda әleumettik qauipsiz­dik mәselesi jolgha qoyylmaghan. Býgin­de mem­leketimizdegi әrbir tórt jas ma­man ghana júmys ornyna ornalasa ala­dy eken. Bizde múnday problemalar kóp.

Aytugha onay, әriyne. Sol sebepti de búl týsinikti ózgertu ýshin memqyzmetkerlerding jemqorlyghyna týpkilikti balta shabu jol­daryn qarastyruymyz qajet. Jastar­dyng sheneuniktikke úmtyluynyng bir qyryn – paraqorlyqqa qúmartu dep týsingen jón. «Diplom degen kók qaghaz, júmysqa qa­rym-qabilet kerek» degen pikir nyq or­na­las­qany jón. Sonymen qatar әr uniyver­siy­tet ózining týlekterining 70 payyzyn jú­mys­pen qamty almasa, ol oqu oryn­daryn jabu mәselesi qaraluy kerek. Búl jayt­tardy jasay almasaq, diny ekstre­mizm­ning artuy, otbasylyq ajyrasular­dyng kóbengi, jetimder sanynyng artuy toqta­maq emes. Naqty derekterge sýien­sek, býgin­de elimizding qúrylys salasyna 10 myngha tarta, auyl sharuashylyghynda 10 myn­gha juyq, mashina jәne jabdyqtau teh­nologiyasynda – 8 myn, qyzmet kórsetu salasynda 7 myng maman jetispeydi eken. Qúr qiyalgha erik bergen jas jetkinshekti bilikti kadr bolugha ýgittep, betin osy sala­largha búrsaq, bir serpin bayqalar ma edi?.

 Týiin

Arman algha jeteleydi. Jastardyng armanyna shek qong mýmkin emes. Dese de, ómir aghysyna tek arman jetegimen emes, shynayy kózqaraspen qaraytyn kez jetken sekildi.

Qanat Birlikúly

Abai.kz