Ádil saylaudyng birneshe búljymas sharttary bar. Sonyng biri – saylaudyng zanda belgilengen merzimde ótkizilui. Búl shart – biylikting san týrli syltau aityp, ózderine kerek kezde Parlamentti taratyp, kezekten tys saylau ótkizuge tyrysuyna nemese ózderine qolayly deputattardyng merzimin úzartugha qoyylghan naqty tosqauyl. Jer silkinip, topan su qaptasa da, saylau begilegen merzimde ótui tiyis.

Áriyne, keybir jaghdaylarda, mysaly, memleket qandy soghys jýrgizip jatqan uaqytta saylau merzimining ózgerui mýmkin. Qúdaygha shýkir, Qazaq elining aspany - ashyq, ómiri – tynysh... Sondyqtan Mәjilis deputattarynyng kezekten tys saylau ótkizuge baylanysty bastamasyn esty sala, olardyng uәjderine qúlaq saldym (mýmkin elimizde biz bilmeytin erekshe bir jaghday tughan bolar degen niyetpen). Bastama kóterushi deputattyng sózine qaraghanda, kezekten tys saylau ótkizu qajettiligining basty dәlelderi («syltaular» degen dúrys shyghar) mynalar: «Birinshiden, qazirgi mәjilis ózining mindetin tolyq oryndap, últ josparynyng zandyq negizin qúrdy. Parlament 80 zang qabyldady. Qazir jana tarihy kezeng tuyp keledi. Elde modernizasiya bastalyp jatyr jәne preziydent reformasynyng barlyq baghyty boyynsha iske asuy ýshin partiyalardyng saylaushylar tarapynan jana mandatqa ie bolghany manyzdy».

Endi osy «dәlelderdi» taldap kórelik.

- «Birinshiden, qazirgi mәjilis ózining mindetin tolyq oryndap, últ josparynyng zandyq negizin qúrdy». Mәjilisting mindeti – memleketke qajetti zandardy 5 jyl boyy (!) dayyndau jәne qabyldau. Olarda belgilengen jospar bolmaydy. Meninshe, bizding Mәjilis 2012 jyly «Bes jyldyqtyng josparyn tórt jylda oryndaymyz!» degen sosalistik mindetteme alghan joq siyaqty. Sondyqtan bastama kóterushilerding búl uәjin «balanyng sandyraghy» dep qabyldaymyn.

- «Parlament 80 zang qabyldady». Bastama kóterushiler halyqty bala dep esepteytin siyaqty. «Mәjilis 80 zang qabyldaghannan keyin taratylu kerek» degen erejeni de esh jerden kezdestirmeysiz. Sondyqtan búl uәjge «dalbasalyq» degen bagha beremin.

- «Qazir jana tarihy kezeng tuyp keledi». Osy «jana kezen» turaly 25 jyl boyy estip kelemiz. Meninshe, jana kezeng 1991 jyly tudy, biraq kommunist Kosyrevting Parlamentte otyrghanyna qaraghanda – «jana kezenimiz» eski kezenge ainalyp ketken siyaqty...

- «Elde modernizasiya bastalyp jatyr». «Modernizasiya bastaldy» degen sózdi estigeli de talay jyldar ótti. Eger «modernizasiya» bastalghan uaqytta biylikke jana toptyn, jana adamdardyng kelui mindetti bolsa (búl jóninde men Kosyrevti tolyq qoldaymyn), atqarushy biylikting búrynghy basshysy K. Masimovtyng qaytyp keluin qalay týsinemiz? Álde, «modernizasiya» bastalghan uaqytta tek qana zang shygharushy biylikting auysuy qajet pe? Ayta ketu kerek, «modernizasya bastalghan uaqytta Mәjilis deputattaryn qayta saylau kerek» degen bapty da eshqanday zannan kezdestire almadym.

- «Preziydent reformasynyng barlyq baghyty boyynsha iske asuy ýshin partiyalardyng saylaushylar tarapynan jana mandatqa ie bolghany manyzdy». Shiratyla jazylghan, shúbalanqy sóilemnen mening úqqanym – qazirgi mәjilis deputattarynyng mandattary eskirip, kirlep qalghangha úqsaydy. Alayda, kirlep qalsa da, búl – halyqtyng 5 jylgha bergen mandaty emes pe? Reforma – qogham ómirinde permanentti týrde jýrgiziletin, sayasi-ekonomikalyq jaghdaydan tuyndaytyn tabighy mәsele. Preziydentterding bastamalary (Reformalary) eshqashan tausylmaydy, әrbir reformany jýzege asyru ýshin mәjilis deputattaryn kezekten tys saylau ótkizu, qansha bay bolsa da, Qazaq elining budjetine salmaq týsireri anyq.

Konstitusiyamyzda әr aluan pikirlerge mýmkindik berilgen el ekendigimiz jazylghanmen, keybireuler «Syn aitu onay, osy mәseleni dúrystaytyn naqty pikir bildiru qiyn» dep kýnkildeui ghajap emes. Sondyqtan osy kelensiz jaghdaydan shyghu ýshin (1991 jylghy Jogharghy Kenes 1993 jyly «omaqasa qúlady», 1994 jyghy Parlament 1995 jyly «qaytys boldy», 1996 jylghy Parlament 1999 jyly «ómirem qapty», 1999 jylghy Parlament ghana qalt-qúlt etip Allanyng belgilengen ómirin sýrse, 2004 jylghy Parlament 2007 jyly «dýniyeden ótse», 2007 jylghy zang shygharushy biylik 2011 jyly «mert bolypty», al 2012 jylghy Parlamentke qazir «dem salyp» otyrmyz), «aman qalsa» qazirgi Parlamentke, ol kelmeske ketse, jana Parlamentke tómendegidey eki naqty úsynys bergim keledi:

Birinshiden, osy uaqytqa deyin bizding Parlamentting zandy merzimnen góri kezekten tys tartyluynyng kóp bolyp ketkendigin eskere otyryp, QR Saylau turaly zanyna «QR Mәjilis deputattaryn saylau әrqashan kezekten tys ótkiziledi» degen týzetu engizu qajet.

Ekinshiden, QR Saylau taruly zanynda Parlament deputattary ózderin kezekten tys taratu turaly bastamany qanday jaghdaylarda (mysaly, Mәjilis deputattarynyng ýshten ekisi obektivti sebeptermen júmys istey almay qalghanda, nemese soghys jaghdayynda, t.b.) kótere alatyny turaly naqty bap enui qajet.

Abai.kz