Qarty bar elding qazynasy bar, Qyzy bar elding bazynasy bar. Halyq maqaly Alpystan asqannan aqyl súra demekshi qazaq halqynyng músylmandyq órkeniyeti men mәdeniyetining sonymen qosa, dәstýrli diny týsinigining týpkilikti joyyluyna (keshegi Kenestik dәuirde) jol bermegen bizding dala akademiyasynyng akademikteri – qariyalarymyz bolghany belgili. Elimizding egemendik alghangha deyingi uaqytta dinge tiym salsa da, atalarymyz músylmannyng balasy ekenimizdi jadymyzdan óshirmey, diny joralghylaryn oryndap, sanauly meshitterge baryp júma namazyn oqyp túrghany belgili.

Sol ateistik zamanda jeke mýftiyatymyz bolmasa da, Tashkenttegi býkil Kenester odaghynyng qúramyna kiretin Orta Aziya halyqtaryna ortaq mýftiyattyng qúramynda Qazaq elining de qaziyaty bolghanyn bәrimiz bilemiz. Qaziyat tәuelsizdigimizdi alghan song kóp úzamay óz aldyna otau qúryp, mýftiyat bolyp qayta qúrylghan edi. Sol qaziyatta jýrip últymyzdyng ruhany qúndylyghyn damytugha atsalysqan diny qayratkerlerimiz, kópti kórgen kónekóz aqsaqaldarymyz aramyzda shýkir barshylyq. Sózimizdi qariyalardan bastaudyng sebebi ótken jyldyng ayaghynda kórshi bauyrlas Qyrghyz elindegi Qyrghyzstan músylmandar diny basqarmasy men «Yiman» qoghamdyq qorynyng úiymdastyrghan «Islamdaghy tasauuftyng orny» atty halyqaralyq konferensiya. Konferensiyany úiymdastyrghandaghy basty maqsat ata-baba salty, halyqtyng birligi men tynyshtyghy jәne damuy, eng bastysy qazirgi tanda eldegi bizde tiym salynghan tablighy jamaghat ókilderi belsendi әreketine qarsy túru bolsa kerek. Búl jerdegi bizding maqsatymyz qúday qosqan kórshiles eldegi diny ahualdy taldau emes, kerisinshe sol qyrghyz bauyrlarymyzdan әsirese, diny tәjiriybelerinen alatynymyz bar ekenin anghartu. Jogharyda atalghan konferensiya barysynda jasalghan bayandamalardyng deni dәstýrli diny tanym negizinde boldy. Degenmen de ishinara basqa baghyttaghy azamattar óz kózqarastaryn bayqatyp jatsa, ekinshi jaghynan jaryssózge Qyrghyzstan diny basqarmasynyng ghalymdar kenesining atynan shyqqan jasy ýlken aqsaqaldary olargha toytarys berip jatty. Osynday qúbylystardan keyin qoghamdaghy diny ahualdyng kýnnen-kýnge kýrdelene týsuining bir sebebi bizding diny basqarmanyng ghúlamalar kenesinde birde-bir qazaqtyng salt-dәstýrinen habary bar, ómirlik tәjiriybesi mol aqsaqaldardyng joqtyghynan emes pe degen oy tuyndaydy.

Mәselen aitar bolsaq, alghash elimizde óz aldyna jeke derbes mýftiyatty qúryp, onda biraz jyl basqarghan Ratbek qajy, bas mýftiyding orynbasary bolyp, elining ruhaniyatyna adal qyzmet etken Asylbek qajy aghalarymyzdy nege býgin mýftiyattyng manayynan kórmeyiz? Ratbek qajydan keyingi mýftiyatty basqarghan aty әlemge әigili ghalym Ábdisattar qajynyng orny ghúlamalar kenesinde, bolmasa aqsaqaldar kenesinde emes pe edi? Búl atalghan túlghalar diny basqarmamyzdyng tórinde, әrbir iske tóreligin aityp otyrsa bizding elde diny ahual múnshalyqty dәrejege tómendemes te edi. Qay últ, memleket bolmasyn onyng kórkeyip, әlemdik órkeniyettik jetistikterine jetuine qay zamanda da kónekóz qariyalary jol siltep, baghyt-baghdar berip otyrghany tarihtan beligili. Mәselen, ózimizding tól tarihymyzdyng negizi qazaq handyghynyng qúryluyna el biyleri men aqsaqaldarynyng yqpaldary joghary bolghanyn, han taghyna otyrghan Kerey men Jәnibekting ózi handyqtyng negizin qalaghan ru, taypalardyng ruhany әri sayasy kósemderi ekenin, olar biylerding qoyghan sharttaryn tolyq qabyldaghannan song ghana han taghyna otyrghanyn nege úmyt qaldyrdyq?. Sózimiz dәleldi boluy ýshin halyq auyz әdebiyetining jauharynday bolghan anyzdardyng birin aita ketsek artyq bolmas degen oidamyz.

Erte, erte , ertede bir qatal patsha bolypty. Olardan keletin eshqanday payda joq dep, qarttardy únatpapty jәne «Kim de kimning ata-anasynyng jasy alpystan assa, ony balalary tenizge, ne taudyng shatqalyna aparyp tastasyn» degen jarlyq shygharady. Sol patshalyqta ómir sýrgen bir meyirimdi bala әkesin óte jaqsy kóredi eken. Jasy alpystan asyp, jetpiske jetse de, әkesin eshkimge kórsetpey jasyryn ústap, asyray beredi. Kýnde keshke daladan kelgende ne bolyp jatqanyn әkesine aityp otyrady eken. Bir kýni qart daladan kýnirengen dauysty estip, balasy kelgende onyng mәnisin súraydy.

- Balam, júrt nege kýnirenip ketti?

- Áke, patsha ang aulap jýrip, tenizding jaghasyna barghanda, onyng týbinen jarqyraghan bir gauhar tasty kóredi de, sony alyp ber dep, uәzirlerine búiyrady. Tenizge sýngip tasty taba almaghandarynyng basyn ala beredi. Tipti, el ishindegi talay jigitti júmsap, olardyng bәri sugha ketip óldi. Sondyqtan patshanyng qatygezdigin estigen el kýnirenip ketti, - deydi balasy.

- Balam, teniz jaghasynda ýlken aghash joq pa eken? – dep qaytalap súraydy qart.

- IYә, patsha gauhar tasty kóretin tústa tenizge tóne ósip túrghan ýlken bir bәiterek bar, - deydi balasy.

- Terekting basyndy qústyng úyasy joq pa? – dep qart taghy da súraydy.

- IYә, bir qyran qústyng úyasyn kórgenmin, - deydi bala.

- Balam, tynda, - deydi qart senimmen.

– Asyl tas tenizding týbinde emes, úyanyng ishinde jatyr. Tenizding týbine onyng sәulesi ghana týsip túr. Kelesi kýni tenizding jaghasy taghy da u-shu, asyl tasty eshkim taba almay jatady. Sol kezde bala patshagha jaqyndap baryp:

- Mәrtebeli patsha, gauhar tasty teniz týbinen izdemey-aq qoyynyz, ol ana bәiterek basyndaghy úyanyng ishinde jatyr, - deydi.

Bir uәzir sol zamatta-aq terekke órmelep shyghyp, ýlkendigi qazdyng júmyrtqasynday gauhardy alyp týsedi. Patsha qayran qalady.

- Sender aqyldymyz, bilimdimiz dep bósesinder. Shynynda myna baladan aqymaq ekensinder, - dep uәzirlerine úrysady da, balagha qarap:

- Gauhardyng qústyng úyasynda ekenin saghan kim aitty? - dep súraydy uәzirler.

- Ony ózim oilap bildim, - deydi bala.

Búl jaygha yza bolghan uәzirler qaytse de balany sýrindirip, onyng kózin jongdy qarastyrady. Patshagha kelip mynaday kenes beredi:

- Bala kóp bilemin dep, bosqa maqtanady. Eger shyn bilgish bolsa, siz týr-týsi birdey eki tay tandanyz da, olardy balagha alystan kórsetiniz. Qaysysynyng jasy ýlken, qaysysy jas ekenin birden ajyratyp berse, syilyghyn alar. Al taba almasa, jazasyn tartatyn bolsyn.

Patsha balany shaqyryp alyp:

- Sen erteng tang azanda osynda kelesin. Men saghan eki tay kórsetemin. Sen olardyng qaysysy jas, qaysysy ýlken ekenin tabatyn bolasyn. Tappasan, basyndy alamyn, - deydi.

Bala ýiine múnly oralady.

- Balam, nege múnlysyn? – dep súraydy әkesi. Balasy bolghan jaydy bayandaydy.

- Balam, múnayma, -deydi qart. – Ol júmbaqtyng sheshui qiyn emes. Erteng saghan taylardy kórseten kezde, sen olardyng jýristerine múqiyat qara. Jas tay jay jýre almaydy, әr qadamyn oinaqshyp basady. Jasy ýlkendeui sabyrly keledi. Osyna esine saqtasang bolghany. Ertesine bala patsha sarayyna kelgende uәzirler eki taydy alyp shyghyp, olardy balagha alystan kórsetedi. Ákesi aitqanday, bir tay biyley basyp, ekinshi sabyrmen kele jatady. Bala olardyng jas aiyrmashylyghyn patshagha dәl aityp beredi.

Balanyng tapqyrlyghyna óshikken uәzirler taghy bir súmdyqty oilap, patshagha bylay deydi:

- Mәrtebeli patshamyz, bir taldy kestirip, ony ortasynan qaq bólip, birdey etip arshytyp, ony balagha kórsetiniz. Sol kezde bala onyng qaysysy joghary jaghynan, qaysysy tómengi jaghynana kesilgenin tabatyn bolsyn. Tappasa, jazasyn alatyn bolady.

Patsha aramza uәzirlerining sózine erip, balany kelesi kýnge shaqyrady. Bala ýiine múnaya kelip, bolghan jaydy әkesine bayandaydy. Ákesi aqylyn aitady:

- Qoryqpa, balam, ony tabu qiyn emes. Ol ýshin eki bóreneni de sugha saldyr. Sol kezde joghary jaghynan kesilgen bórene su betinde týgeldey qalqyp jýredi de, tómengi jaghynan kesilgen bórenening bir jaghy sugha batynqyraydy. Osyny esine saqtasang bolghany. Bala әkesining aitqanynday, patsha bórenelerdi kórsetkende, olardy sugha saldyruyn ótinedi. Osy kezde bala:

- Taqsyr, bórenening myna jaghy aghashtyng joghary jaghynan, al myna jaghy tómengi jaghynan kesilgen, - dep, dәl tauyp beredi.

Patsha balanyng búl tapqyrlyghyna qayran qalyp:

- Sen shynyndy ait, múnshama tapqyrlyq jasaugha ýlken aqyl kerek. Sen bolsang әli jassyn. Eger shyndyqty aitpasan, jazagha tartamyn, - deydi.

Bala tәuekel etip, patshagha barlyq shyndyqty aitady.

- Ákemdi sonday jaqsy kóretin әri qatty syilaytyn edim. Sondyqtan, ólimge qimadym. Al ol bolsa qinalghan shaqta әlgi aqyldardy aityp, jol tauyp otyrady. Patsha oilanyp qalady:

- «Alpysqa kelgennen aqyl súrama» degen maqal qate eken, endi ony «Alpysqa kelgennen aqyl súra» dep ózgerteyik, - dep, qarttardy jazalaugha bergen jarlyghyn qaytyp alghan eken.

Tanjaryq Túrghanqúlov, dintanushy

Abai.kz