Osy biyl, qantardyng altysy kýni týs kezinde qazaq radiosy «Qas qaghym» oiynyn berip jatty. Jýrgizushi baylanysqa shyqqan tyndarmannan: «Kókserek» kinosyndaghy Qúrmashtyng rólin somdaghan kisining aty-jónin aitudy súrady. Sonda әlgi dap-darday (dausynan angharasyz ) jigit: «Shәken Aymanov» dep túr!
Áygili Asanәli Áshimov dosy Rayymbekti jerlep, marqúm Áshirbek Syghay ekeui Kentaudan oralyp kele jatady: «Poyyzgha minerde Áshirbek: «Aseke, myna jerden qauyn jeyikshi» dedi. Qauyn alyp, soyyp, jep jatyr edik, bir kezde janymyzgha kelip avtobus toqtay qaldy. Múghalimderi meni tanyp, balalar jýgirip kelip, qorshap aldy. Qoldaryna týsken qaghazdaryna qoltanba berip jatyrmyn. Bala kóp. Bitetin emes. Onyng ýstine dosymyzdy jerlep, qajyp, qinalyp kele jatyrmyz. Bir kezde aittym: «Balalar, myna otyrghan kisi ataqty jazushy Múhtar Áuezov. Sol agha¬larynnan da almaysyndar ma avtografty?» dep. Endi balalar «Múhtar Áuezovke» túra jýgirdi. Áshirbek myrs-myrs kýlip birdenelerdi jazyp berip jatyr. Bir balanyng oiyna kýdik kirseyshi, Áuezov qayda, myna zaman qayda, ol kisi tiri bolsa jasy qanshagha keluge tiyis?! Bir kezde Áshirbek te sharshady ghoy deymin, janymyzda bizdi shygharyp salyp jýrgen engezerdey jigit bar edi, sony kórsetip: «Ekeumizden ala beresinder me? Toqtar Áubәkirov aghalarynnan da avtograf al¬maysyndar ma?» dep edi, qalghan balalar endi «Toqtar Áubәkirovke» jýgirdi… Keyin¬nen janaghy balalardan súraymyn ghoy, «Abay jolyn» oqyp pa edinder dep. Aralarynan romandy oqyghan bir bala shyqpady. Ne kýlerindi, ne jylaryndy bilmeysin» depti bir súhbatynda.
«Qazaqstan» telearnasynan ózin-ózi janamalap , birneshe jyldar ekrannan týspegen song týr-týsi, aty tanylyp qalghan, bar bolghany shala, ortang qol әnshiler «Qazaqstan dausy» bayqauynda qazylyq jasaydy. Ózderining oiy men boyyna jaraspaytyn sóz sóilep, aqyldymsyp, oidan-qyrdan jinalghan jastardy synaghan bolyp jantalasyp otyrghany. Ne dauys, ne mәner, ne qylyq joq kileng óndirdey qyz-jigitterdi maymylgha úqsatyp myng qúbyltqanyna mәz. Eger Qazaqstan dausy osylar bolsa, onda esil qazaq dauysynyng da dәureni ótip bara jatqany demeske amal joq. Múndaydyng taghy bir parasy Túrsynbek Qabatovtyng «Qónilasharynda» bar. Túrsynbek keyde kózge shúqyghanday kórsetip, aityp anghartsa da, sol talghamsyz, darynsyzdar ayaghyna oralyp ekrangha, sahnagha ólermendikpen úmtylady.
Búryn ziyalylar qalyng el, múqym dýniyeni dýr etkizgen asqan talant iyesin ghasyrda bir-aq ret tuady deytin. Sol ras eken. Qazirgi jana ghasyrdyng osy kezeninde onday talanttar joq. Qalyptasqan vakkumdy elikker, sumaqay-beyimgerler, yaghny ólermender basuda. Olar sahnagha, el kózine jantalasa shyghyp, shapalaq súrap órekpiydi, qoshamet súrap qiylady. Áldekim janyn kózine kórsetip qinap jatqanday yshqynady, bauyzdap jatqanday qyryldaydy, ashqúrsaq kýshiktey shәuildeydi. Búlar kýndiz-týni teledidar betin bermey óz ótirigine aldymen ózderi senip, odan song ózgelerdi sendiredi. Qoltanba súrap túra jýgiretin dýmbilez úrpaqqa, teksiz tobyrgha keregi sol. Qúndylyqty qúldyratar osy songhylar kóbeymesin deniz, abaylayyq...

Janúzaq Ayazbekov, Qostanay qalasy
Abai.kz