Júma, 22 Qarasha 2024
Mәiekti 6314 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2015 saghat 15:27

RESEYDING KESIRINEN QAZAQSTAN ShYGhYNGhA BATYP OTYR

Juyrda Astanada ótken Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev daghdarys dendegen qysyltayang kezende tyghyryqtan shyghudyng naqty joldaryn qarastyru turaly sóz etken bolatyn. Búl turaly «Qaghanat» sayty jazghan (http://kaganat.kg/?p=37577&lang=ru).

Qazirgi ekonomikalyq daghdarystyng negizgi sebepterin sóz etken Elbasy Mәsimov Ýkimetining mýshelerine naqty jospardy әzirleudi tapsyrghan. Áriyne, Memleket basshysynyng qatuly qabaghynan qaymyqqan aq jaghalylar búl joly daghdarystyng sebepterin týsindiruge tyrysqanymen, talqynyng týiin sózi Elbasynyng auzynan estildi. Memleket basshysy Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda Qazaqstannyng ekonomikasy birshama shyghyngha batqanyn da jasyrmady. Búnyng artynda elding syrtqy sayasy ústanymdary men Resey ústanyp otyrghan qazirgi sayasattyng da yqpaly bar edi.

Elbasynyng aituynsha, Qazaqstan naryghynyng әlsireuine Batys elderining Reseyge qarsy qoyghan sanksiyalary ghana emes, Resey rublii baghamynyng qúldyrauy da yqpal etken.

Ayta keteyik, Resey ortalyq bankining izin shala, Qazaqstanyng Últtyq banki men QR Ýkimeti  tengeni erkin ainalymgha jiberu turaly sheshimge kelgen. Kórip otyrghanymyzday, búnyng sony infliyasiyalyq shyghyngha әkep soqtyrdy.

Memleket basshysy bir sózinde: «Biz daghdarystyng bolatynyn bildik. Biraq, qanshalyqty auyr bolatynyn bilmedik. Bizding negizgi eksporttarymyz – múnay, gaz, metaldar qúnsyz bolyp qaldy. Onyng ýstine Reseyge salynghan sanksiyalar men rublding qúnsyzdanuy jәne Qytay birjasyndaghy ózgerister bizding ekonomikamyzgha әser etude», dep edi.

Týiin: EAEO-gha mýshe bolghanda joghary biyliktegi kókelerding birsypyrasy bórikterin aspangha atyp quanyp edi. Býgingi әlemdi jaylaghan ekonomikalyq daghdarystyng әserinen aimaqtyq birles­tikting ozyq ýlgisi sanalatyn Euroodaqqa eliktegen el basshylary Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúrdy.  Búl Uysta ústaudyng uy qaytyp, uyty ketpegen Putindik Reseyding KSRO-ny qaytyp qúrsam degen qúityrqy amaly degen pikirler az aitylmady.

Jә, eski hәm jana odaqtasymyz әlemge arqasyn berip, sonyng tiyisinshe qaharyna ilikkeni taghy ras. AQSh pen Batys elderi birinen song biri Reseyge sanksiyalar saluda. Resey Preziydenti Putinning kesirli sayasaty onymen odaqtas elderding ekonomikasy men geosayasatyna da keri әser etude. EAEO saldarynan últtyq ekonomikamyz defoltqa ainaludyng az-aq, aldynda túr. Tengemizding qúny tiyn boldy.

Resey yqpalynan shygha almauymyzdyng aqyry – nekonservatizmge, yaghny búrynghy  otarshy elderdin  tәuelsizdigin  alghan  memleketterdi  ekonomikalyq, sayasi, әskeri, mәdeni, iydeologiyalyq  jәne  t.s.s. óz  yqpalynda  ústau, isine  aralasu, qysym  jasau  sayasatyna әkelip soqtyrmasa iygi edi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270