Songhy uaqytta qoghamda sayasy shiryghu bayqalyp, jәy jýrgen adamdardyng ózi mazasyzdana bastady. Áleumettik jelilerde "Arandatudan saq bolayyq. Qara su men nanymyz bolsa da, ólmespiz. Shýkir qylayyq. El tynysh, júrt aman bolsyn" degendey pikirler jazyp jatqandar da bar. 
Sonda búl neden? Eldi ýreylendiru kimge kerek? Shynymen de, qanday da bir tónip túrghan qauip bar ma? 

Joq! Eshqanday tóngen qauip joq! 
IYә, tenge qatty qúldyrady. Barlyq zat qymbattady. Sonyng saldary bolsa kerek, birneshe adam ózin ózi órtedi, toptasyp biyiktikten sekirip te óldi. Biraq, jalpy qogham tynysh edi. Osy tynyshtyqty "qorqaq - birinshi júdyryqtaydy" degendey, biylikting ózi búzdy. Onyng ýstine qorqaqtyng arty bylghanysh bolsa, "qos kórinedi", eken, realdy emes, virtualdyq ómirding batyrlaryn ózderine tóngen tajal dep úghyp, birinen keyin birin týrmege tyqty. Endi bireulerin tergeuge alyp, ýiine tintu jýrgizdi.
Nәtiyjesinde әleumettik jelide qalghan virtualdyq "batyrlar" jazylghan postqa layk basugha qorqatyn boldy. 
Búl jerde úry biylik "artyq qylamyn dep, tyrtyq qylghan" jayy bar. Óitkeni halyq býgindi ótken ghasyrdyng 37-shi jylymen salystyryp otyr. 
Negizinde, "kriziys!, kriziys!" dep, Qúdaydyng qútty kýni qaqsap, tynysh jatqan eldi ózderi shulatyp, sol shugha ýn qosqan azamattardy qudalamaghanda, eshtene de joq, halyq tynysh, óz sharualarymen jýre bereri anyq edi. Olay etpedi. Biylikting ózi "daghdarys" degen dabyl qaghyp, eldi "oyatty". "Ne bolyp qaldy? " dep, sol dabyldan oyanghandardy, "nege oyandyn" dep, taghy jazghyrdy, qudalady, qamady! Mine bizding "danyshpan" el basshylarynyng aqyldary jetken jeri osy. 
Ne bolmasa búl, biylikte otyrghan bir qaskóidin, elde qasaqana dýrbeleng tughyzugha baghyttalghan, sanaly týrde jasaghan jymysqy sayasaty! Búl da mýmkin. Sebebi, basqa "mayda- shýide" qatelikterdi tizbegende, tengeni oisyrata qúldyratu - qoldan jasalynyp otyrghan shara! Valuta naryghyna, zangha qayshy keletin - iri jeke qarjy oiynshylardyng (jeke túlgha) enuine kózdi júma qarap, rúqsat beruinde. Olar qayta-qayta dollardy arzangha alyp, qymbatqa satyp otyrdy. Jaghday shekten shyghyp bara jatqanda ghana Últtyq Bank iske aralasty. Al endi kóptegen "ekspertterdin": "tengening qúnsyzdanghany dúrys" degeni - tapsyrma. Tapsyrmasy joqtary týkti týsinbey sayrap jýrgender. Dәleli: Saut Arabiyasynyng últtyq valutasy 60 jyldan astam uaqyttan beri birde bir ret (!) ózgeriske týspegen! Ótken ghasyrdyng ortasynda dollargha qatynasy qanday boldy, dәl býginde sonday. Múnday elder jetkilikti. 

Sonda, әlgi qasgóiding maqsaty ne?
Ol "bir oqpen birneshe qoyandy atyp alyp otyr". Birinshiden, dollardy alyp, qayta satyp, arasyndaghy aiyrmashylyqtan orasan mol qarjy tauyp, qara halyq kedeylene týsse, ol bayyghan ýstine bayy týsude. Ekinshiden, ol Putinning tapsyrmasyn oryndap, tengeden qazaqty birjolata bezdirip, ortaq valutagha óz erkimen enuge mәjbýrlep otyr! Mening oiym osy. 
Sonda "ýsh әrip" el qamyn oilap shyryldap jýrgen qarapayym últshyldardy andyp, jalghan jala jauyp, qamaghansha, nege osynday satqyn qasgóilerdi tappaydy? Jazagha tartpaydy? Qoghamdy shayqaytyndar - óz kýnin әreng kórip jýrgen últshyldar emes, aqshalary saban, qolynda biyligi bar osyndaylar emes pe? Búlar qajet kezinde tapsyrmasyn oryndaytyn "sarbazdardy", tipti jihatshylardy da tauyp, satyp alady. 
Álde, búl dýrligu bizding býgingi biylikting ózderining isi me? Erteng bәrin tonap, qalghanyn satyp elden zytayyn degen niyeti bar ma, a , qúrmetti "ýsh әrip"?

Ermek Narymbaev, Serikjan Esenghosúly jәne Bolatbek Bilәlov bostandyqqa shyqsyn! Maqsat Iliyasúly men Botagóz Isaevany qudalau toqtatylsyn! 

Býginde (10.12.2015j) Ermek pen Serikjannyng kezekti, 4-shi, aldyn ala tyndau sotynda bolyp qayttyq. 

Geroyhan Qystaubaev

Facebook-tegi paraqshasynan