Jarylqap BEYSENBAYÚLY, jazushy, shoqantanushy:

Jaqynda qazaq mәdeniyetindegi orny bólek túlgha – últymyzdan shyqqan túnghysh etnograf, aghartushy, foliklorshy, tarihshy, sayahatshy Shoqan Uәlihanovtyng tughanyna 180 jyl toldy. Al biyl ghalymnyng Shyghys Týrkistangha – Qashqariya jerine jasaghan ghylymy ekspedisiyasyna 157 jyl tolyp otyr. Osy orayda biz belgili shoqantanushy qalamger Jarylqap Beysenbayúlymen súhbattasqan edik.

«Kýntiymes» atauyn alghash Álkey Marghúlannan estidim

– Jarylqap agha, siz – qazaqtyng úly ghalymy, oishyly Shoqan Uәlihanovtyng ghúmyry men shygharmashylyghyn týbegeyli zerttep, onyng saparlarynyng izimen jýrip ótken, ómir sýrgen jerlerin arnayy aralaghan, sonyng nәtiyjesinde birneshe kitap jazghan qalamgersiz. Sizdi Shoqan túlghasy qalay qyzyqtyrdy?

– Bәlkim, sol kezderde jastar gazetining jurnaliysi bolmasam, Shoqan taqyrybyna kelmeuim de mýmkin be edi. Maghan ótken ghasyrdyng 70-80-jyldarynda sergek sanatker Seydahmet Berdiqúlúly basqarghan «Jas Alash» basylymynda qyzmet atqaru baqyty búiyrdy. Izdenem degen jurnaliske aghyl-tegil mýmkindikterdi molynan úsynatyn osy qútty ústahanada sol kezende ónsheng qalamy jýrdek jigitter men qyzdar istep,  bәrimiz de san týrli tosyn taqyryptardy talasa-tarmasa kóteretin, birimizden-birimiz asyp týsuge úmtylatyn shyrayly shygharmashylyq ahual  ayasynda qoltanbamyzdy qalyptastyrdyq. Mening student kezimnen jinap jýrgen shaghyn kitaphanamda Shoqan Uәlihanovtyng 1958 jyly oryssha basylghan tandamaly shygharmalar jinaghy bar-tyn. Bir kýni sol kitapty qaytalay paraqtap otyrghanymda, ghalymnyng 1856 jyly jazghan «Ystyqkól  saparynyng kýndeligi» búrynghyday emes, basqasha qyrynan әser etip, «osy sapar izimen býgingi kýni jýrip ótse ghoy, shirkin» degen kәdimgi jurnalistik qyzyghushylyghymdy oyatty. Ári orayy da kelip túr: sol 1975 jyly Shoqannyng tughanyna 140 jyl tolmaq eken. Dereu sapar marshrutyn kýndelik boyynsha kartagha týsiruge kiristim. Osy aimaqty aralaghan basqa da sayahatshylardyng joljazbalarymen tanystym. Bәrin tap-túinaqtay etip dayyndaghan song redaktorymyz Seydahmet aghanyng aldyna kirdim. Ol kisi erekshe quanyp, ýsh kezenge bólingen issapargha shyghugha rúqsat berdi. Sapar barysynda sol kýndelikti jazghan kezde 20 jasta ghana bolghan Shoqannyn  úlylyghy, ghalymdyghy, bayqampazdyghy, oy jýiriktigi, jazu sheberligi, qalamgerlik qarymyna talay ret tәnti boldym. Aqyry jastar gazeti betinde birinen song biri shyghyp túrghan jolsapar maqalalar seriyasy arqyly ózimning de shoqantanushylar qataryna engenimdi bayqamay qaldym. Sodan beri Shoqan taqyryby ózine jipsiz baylaumen keledi.

Ghalymnyng 150 jyldyghy keninen toylanghan 1985 jyly taghy da sol Seydahmet aghamyzdyng qoldauymen Shoqan ghúmyr keshken, enbek etken mekenderdi aralaugha shyqtym. Saparym nәtiyjesiz bolghan joq, úly ghalymnyng ómirine qatysty jana maghlúmattargha jolyqtym. Jastar gazetining ekspedisiyasy retinde jýrgizilgen búl eki jolsapar da «Jalyn» baspasynyng nazaryna iligip, alghashqysy «Shoqan izimen» (1977 jyly), keyingisi «Jasyn-taghdyr jarqyly» (1987 jyly) degen atpen kitap bop jaryq kórdi. Sodan keyingi jyldary ózim qazaq pen týrki júrttarynyng etnikalyq negizderin qauzaghan kýrdeli ghylymy taqyryptargha búrylyp ketkendikten, Shoqannan biraz qol ýzip qalghanday edim. Alayda úly túlgha taqyryby ylghy da bir býiirimde túrghandyqtan, oghan qatysty kózge týsken derekterdi jinastyrudy toqtatqam joq. Aqyry arada jiyrma jylday uaqyt ótkende Shoqangha qayta oralyp, ghalymnyng 2010 jyly toylanghan 175 jyldyghy qarsanynda 39 baspa tabaq kólemindegi «Shoqan» atty kitabymdy bitirip, ol «Qazaqstan» baspasynan «Ghibratty ghúmyr» seriyasy boyynsha jaryq kórdi. Baspasóz tarapynan janry roman-esse dep baghalanghan búl tarihiy-ghúmyrnamalyq shygharmada qazaqtyng úly  ghúlamasynyng janadan tabylghan shynayy derektermen, dәiekti maghlúmattarmen kómkerilgen tolyqqandy túlghasyn jasaugha úmtyldym. 

– Siz ghylymda jyldar boyy «Shoqannyng tughan jeri – Qúsmúryn bekinisi» delinip kelgen kózqarastyng kóbesin sógip, shyn mәninde ghalymnyng kindik qany tamghan jeri – Kýntiymes qystauy ekenin anyqtaugha atsalystynyz. Bala Shoqan asyr salghan, asyq oinaghan auyldy tabu da onay bolmaghan shyghar?

– Kýntiymes atauyn men alghash akademik Álkey Marghúlannyng auzynan estidim. Almatydaghy M.Áuezovting múrajay-ýiinde ótetin dәstýrli halyq uniyversiyteti dәristerinde Álekenning Shoqan turaly kósile әngimelegen birer leksiyasyn tyndaghanym bar. Songhy dәristerining birinde ghoy deymin, akademik sózining әlqissasynda «Shoqan Obaghandaghy Kýntiymes atty han sarayynda dýniyege keldi» dep qaldy. Alayda sol Álekenning ózining basshylyghymen shyqqan Shoqan shygharmalarynyng bәrinde onyng tughan jeri Qúsmúryn bekinisi dep kórsetiledi. «Kýntiymes» degenin bir sәt tosyndau qabyldaghanymmen, asa nazar da audara qoymappyn. Keyin 1984 jyly akademikting 80 jyldyghyna baylanysty jastar gazetining tapsyrmasymen aqsaqaldan arnayy súhbat alghanymda, ol kisi «Shoqan Kýntiymes dep atalghan ordada tudy» degendi taghy qaytalady. Biraq bolashaqta Shoqannyng kindik qany tamghan jerine qatysty izdenisterge baram degen oy qaperimde joq, ol derekti әri qaray qauzamappyn. Tek 1985 jyly Shoqan ghúmyr keshken mekenderdi aralaugha shyghatyn sapar qarsanynda ghana Á.Marghúlannyng sol sózderin qaghazgha týsirgen jazbamdaghy Kýntiymes ordasy atauyna nazarym qayta audy. Anyqtap súraugha ol kezde kesh, Álekeng sol jyldyng qantarynda ghana dýniyeden ozghan-dy. Amal joq, Kýntiymesting anyq deregin ózim izdeuge kiristim. Ártýrli qújattardy kóz mayymdy tauysa qarau ýstinde Qúsmúryn okrugining әdebiyetterde jazylyp jýrgenindey, 1835 jyly emes, 1844 jyly ashylghanyn anyqtadym. Oghan deyin Shoqannyng әkesi Shynghys Uәlihanov agha súltan bolghan Amanqaraghay duanynyng ortalyghy Qaraoba eken. Ol meken Shoqannyng 1852 jyly salghan kartasynda da kórsetilgen. Sol kartada duan ortalyghynan soltýstik-shyghysqa qaray 30-40 shaqyrymday shamadaghy bir tústy Shoqannyng óz qolymen «QYSTAU» dep bas әriptermen belgilegeni de nazarymdy audardy. Aqyry úly ghalymnyng kindik kesken jerin sarsyla izdegen 1985 jyldyng kóktemindegi jolsoqty saparymnyng sony sol «qystau» dep kórsetilgen orynda týiindelgen edi. Kýntiymesiniz sol jerde eken. Býginde Qostanay oblysy Sarykól audanyna qaraytyn, әli kýnge deyin Kýntiymes atalyp kele jatqan auyldyng kónekóz qariyasy maghan agha súltan ordasynyn, meshiti men qúdyghynyng ornyn kórsetti, sol zaman túlghalaryna qatysy bar birqydyru ilanymdy derekterden әngime shertti.  

Shynghys Uәlihanov Amanqaraghay okrugining agha súltany bop 1834 jylghy tamyzdyng sonynda taghayyndalghan. Sonyng aldynda ghana ol Bayanauyldyng әigili bii Shormannyng qyzy Zeynepke ýilengen eken. Bildey agha súltan ýshin sol jyly qys týskenshe aghashtan qiyp ýy túrghyzyp alu asa qiyn sharua emes. Biyik ósken qayyng men qaraghaydyng qoynauyndaghy Kýntiymes mekeni qonysqa qolayly mekenderding biri edi. Meyli, sol jyly agha súltan ordasy salynyp bitpey-aq qoysyn deyik. Biraq kelesi 1835 jyly jaz boyy ol qúrylystyng ayaqtaluy әbden mýmkin ghoy. Búl qisyn Á.Marghúlannyng 1958 jyly Syrymbetke arnayy soghyp, kónekóz qariyalardan jazyp alghan estelikterindegi Sary Ybyrayúly degen aqsaqaldyng «Shynghys Obaghangha kerey-uaq elining agha súltany bolyp barysymen, ózine qonys saldyryp alugha kirisedi, aghashtan týiin týietin sheberler oghan tez arada sәuletti orda jasap beredi» dep aitqanymen de dәl ýilesedi. Demek, 1835 jyly qarashada dýniyege kelgen Shoqannyng kindik qany osy orda-qystauda tamghany әbden ilanymdy. Osy orayda Kýntiymes aqiqatynyng keyingi jyldarda «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha jaryq kórgen qújattarmen de naqtylanyp jatqanyn aitqym keledi. Mәselen, «HVI-HH ghasyrlardaghy orys derekkózderindegi Qazaqstan tarihy» atty seriyanyng 8-tomynyng 1-bóliminde әueli Amanqaraghay, sosyn Qúsmúryn okrugterining agha súltany qyzmetin 1834-1853 jyldary aralyghynda atqarghan Shynghys Uәlihanovtyng barlyq uaqyttarda da qystauynyng tek Kýntiymes bolghany anyq jazylghan. Al búghan deyingi ghylymy enbekterde aitylyp jýrgen «tughan jeri – Qúsmúryn bekinisi» degenge kelsek, ol atau Shoqannyng 1847 jyly Omby kadet korpusyna týsken kezdegi әkimshilik atauyna baylanysty tuyndaghan. Shoqan sol shaqta Qúsmúryn okrugi dep atalghan duannan kelgendikten, onyng tughan jeri  de solay belgilenip ketti. Eger okrugting aty búrynghyday Amanqaraghay bop ózgermey túrsa, ony Amanqaraghayda tudy dep jazar edi. Ghylymy enbekterding qújattan auytqymaytyn tәrtibine sәikes qaghazgha bir týsip qalghan «tughan jeri – Qúsmúryn» degen sóz sodan bylayghy derekterde de qaytalana bergen. 

Kadetke ol qúnarly bilimmen bardy

– Túlghany otbasy men orta qalyptastyrady. Shoqannyng balalyq kezeni qalay ótken? Onyng han-súltandar әuletinen ekeni bolashaq zertteushining bolmys-bitimine qanshalyqty yqpal etti? 5 jasynan hat tanyp, 7 jasynda әkesi Shynghysqa jyr-dastandardy hatqa týsiruge jәrdemdeskenine qarap, ony, býgingi tilmen aitqanda, «vunderkind edi» deuge bola ma?

– Búl rette Shoqannyng әkesi Shynghystyng ózining de qara jayau adam emestigine nazar audaru kerek. Ol – Omby әskery uchiliyshesi janyndaghy tilmashtar dayyndaytyn Aziyalyq mektepti alghashqylardyng biri bop bitirgen sanauly qazaqtyng biri. Oryssha biletin, sol tildegi gazetter men jurnaldardy oqyp otyratyn, orys oqymystylarynyng tapsyrmasymen qazaqtyng auyz әdebiyeti men etnografiyasynyng ýlgilerin jinap, jazyp alyp jýretin kózi qaraqty túlgha. Shoqannyng zerektigin bayqaghan agha súltan túnghyshy alty jasqa kelgende balasyna ornyqty bilim berudi kózdep, Kýntiymes ordasynda qazaq mektebin ashady. Shynghys ashqan ol mektepting tәlimi jaman bolmaghanyn Shoqannyng 12 jasynda kadet korpusyna barghangha deyin-aq kәdimgidey bilim alghanynan da angharugha bolady. Kýntiymes mektebinde shәkirtter qazaqsha oqiy-jaza biludi, ortaghasyrlyq qypshaq-shaghataysha, arabsha, parsysha til syndyrudy ýirendi, shyghys aqyndarynyng ólenderin jattady, qazaqtyng halyq epostaryn oqydy, tarih pen esep pәnderin ótti. Tumysynan zerektigimen kózge týsken Shoqangha oqu-bilimge әuelden jaqyn, әr tilden habary bar, shyghys әdebiyeti shygharmalaryna jetik Ayghanym әjesining de әseri mol tiydi. Shoqan Syrymbet ordasyn mekendeytin Ayghanym әjesimen negizinen jazda jaylaugha kelgende ghana jolyqqan. Bilimdi әje jaz boyy alghyr nemeresin qasyna kóbirek ústap, әrtýrli ertegiler, anyzdar men ólenderdi ýiretetin, ózinde bar shaghyn qissalar men dastandardy tyndatatyn. Onyng ýstine agha súltan ordasyna әigili biy-sheshender, aqyndar men jyraular, әnshiler men kýishiler at basyn jii búryp jatady, osynda әrtýrli óner sayystaryn ótkizedi. Ózi zeyindi Shoqannyng qabiletining odan әri ashyluyna úshqan úyasyndaghy osynday jan-jaqty ruhany tәlimning de erekshe әser-yqpaly tiydi. Bir jaghynan, onyng «vunderkindik» daryny sonau Abylay babasynan kele jatqan tektilikting úshqynyna da sayady deuge bolady. Abylay hannyng ataqty qolbasshy, jahanger әmirshi ghana emes, shandoz kýishi bolghany, ózining de birtalay kýiler shygharghany belgili. Onyng úrpaqtarynyng arasynan Shoqannan basqa da kóptegen talantty túlghalar shyqty. Uәlihannyng túnghyshy Abaydildanyng balasy Bolat tóre – jyrshy, Shynghystyng tughan inisi Qanghoja tóre – qobyzshy, Shoqannyng tughan inisi Maqy – aghashtan týiin týigen qolóner sheberi bolghan.

– Osy orayda orys tilin onsha bilmeytin 12 jasar kezinde ózine mýlde beytanys Omby shaharyndaghy kadet korpusyna oqugha qabyldanghan Shoqannyng kóp úzamay ondaghy ýzdik shәkirtterding birine, qatarlastarynyng kóshbasshysyna ainaluy da tanqaldyrmay qoymaydy. Búl fenomendi qalay týsindirer ediniz?

– Birinshiden, Shoqannyng kadet korpusyna týsip, bilgir ústazdar tәlimin kórui – onyng boyyndaghy babalarynan kele jatqan tektilik daryn shoghyn odan әri laulatqan ýilesimdi sәttilik der edim. Ekinshiden, Abylay babasynan kele jatqan tektiliktin, kóshbasshylyq qabiletting nyshany, kishkentayynan qazaqtyng ruhany tәlimining syrly búlaqtarynan susyndap ósken jan-jaqty tәrbiyening nәtiyjesi. Bastapqyda orysshagha shorqaqtyghyna qatysty sәl-pәl tosyrqaghanymen, Shoqannyng Kýntiymes mektebinen alghan bilimining dengeyi onymen birge kadet korpusyna týsken qarapayym kazak-orys balalarynyng oquyna qaraghanda qúnarlylau edi. Ári ol ózining han túqymy, agha súltannyng balasy ekenin, sol dengeyge say bolyp jýrui kerektigin, basqagha keudesin bastyrmau qajettigin de jaqsy týsingen. Onyng ýstine әigili han túqymynyng shyghys әdebiyetinen sauattylyghy, arab, parsy tilderin biletini de ústazdarynyng nazaryn audardy. Ásirese Shoqannyng búl qabiletin ózi shyghystanushy bolsa da korpusta orys әdebiyetinen sabaq bergen N.F.Kostyleskiy syndy bilimdar múghalim erekshe baghalaghan. Ol ýshin Shoqan syndy alymdy shәkirtting kadet korpusyna týskeni airyqsha quanysh bolghany anyq. Qazaqshany ózi de tәp-tәuir biletin ústaz Shoqandy birden bauyryna tartyp, ol orysshany iygere bastaghannan-aq halyq auyz әdebiyetining ýlgilerin jinaugha júmyldyrdy, birazyn birlese otyryp orysshagha audarysty, ghylymy júmystyng baghyt-baghdarlaryn ýiretti. Dayyndap bitken dýniyelerin Qazandaghy professor dosy Berezinge jiberip otyrdy. Kele-kele jazba jәdigerlerdi zertteuge, olardan qazaq tarihyna qatysty derekterdi izdeuge baulydy. Shoqannyng ortaghasyrlyq jazba múralardy tanushy bilgir ghalym bop qalyptasuy, olardyng kóbin әlemde túnghysh ret terendey zertteui, әigili Qashghar saparynan әkelgen kóne qoljazbalardy ghylymy ainalymgha birinshi bop engizui sol Kostyleskiydey ústazdyng baghyttap bergen tәliminen bastau alady.       

Onyng ómirine de, ólimine de qatysty qaueset kóp...

– Belgili orys ziyalylarynyng (jazushy F.Dostoevskiy, aqyn S.Durov, zertteushi G.Potaniyn, t.b.) Shoqanmen dostyghynyng erekshe boluyna da jas qazaq ghalymynyng bilimdarlyghy sebep bolghan shyghar?

– Áriyne. Biraq tek ol ghana emes. Olardy Shoqannyng әlemdik órkeniyet pen әdebiyet tarihyn jilikshe shaghatyn, óz halqy men shyghys ómirin jetik biletini, oghan qosa adammen tez júghysatyn qasiyeti, sózding mayyn tamyzyp sóileytin shesheni, oiynyng qúnarlylyghy, anqyldaghan peyilge toly bitimi tútasymen baurap aldy. Keyin Peterborda bolghan kezinde de Shoqan osy erekshe daryndylyghymen, ghúlamalyq bitimimen sol zamandaghy ozyq orys ziyalylarynyng qúrmetine bólendi. Al onyng ózimen týidey qúrdas G.Potaninmen dostyghy – naghyz shynayy da adal syilastyqtyng has ýlgisi. Potanin ómirden erte ozyp ketken ayauly qazaq dosynyng shygharmalaryn jinap bastyrudy óz paryzy dep úqty. Ol shau tartqan shaghynda: «Shoqan ekeumiz sayahattargha birge shyghudy armandaghan edik, eger ol dýniyeden qyrshyn kýide ketpey, búl josparlarymyzdy ol oryndaghanda, dosymnyng esimi qazirding ózinde úlylardyng qatarynda atalar edi», – dep Shoqangha degen aqtarylghan peyilin býkpesiz bildirgen.

Ombydaghy kazak әskery uchiliyshesi Shoqan týserden eki jyl búryn ghana irilenip, kadet korpusyna ainalghan bolatyn. Jana oqu baghdarlamasyna sәikes oghan ortalyqtan arnayy shaqyrylghan bilimdar ústazdar qatarynda әlginde aitqan Kostyleskiy, tarihshylar G.V.Gonsevskiy, A.IY.Suloskiy, geograf E.IY.Starkov sekildi óz pәnderine jýirik, kókiregi oyau mamandar kelip sabaq bere bastady. Mәselen, Kostyleskiy orys әdebiyeti sabaghyn negizinen әli patsha senzurasy rúqsat etpey jatqan Belinskiyding syn maqalalaryna oray qúratyn. Pushkiyn, Lermontov, Gogoli shygharmalaryn úly synshynyng qogham ómirine qatysty kókeytesti oilarymen kómkere otyryp úsynatyn. Ústazdarynyng aramdyq pen ayarlyqqa, әdiletsizdik pen jalghandyqqa, krepostnoylyq tәrtipke qarsy ashy syn aityp, mysqyldauy kadet shәkirterining oi-órisining damuyna, ómirge, qogham qúbylystaryna qatysty dúrys kózqaras qalyptastyruyna edәuir yqpal etti. Vilino men Qazan uniyversiytetterinde tәlim alghan, Gete men Shillerdi, Shekspir men Bayrondy, Dikkens pen Tekkereydi, Geyne men Molierdi týpnúsqadan oqityn Gonsevskiy ústazdyng da dәristeri erekshe boldy. Atalghan alyptardyng bәrining de shygharmalaryndaghy azattyq iydeya sarynyn tereng sezinetin, sol ruhty óz tuyndylary men tirlikterinde de kórsetuge úmtylghany ýshin týrme azabyn tartqan Dostoevskiy, Durov siyaqty qalamgerlerding qiyandaghy Ombydan qazaqtyng ózderimen oiy dengeyles jas jigitti úshyrastyruy erekshe tәnti etti.

– Shoqannyng negizinen ghylymgha den qongy, ata-babasy, әkesi sekildi biylikke, aghasúltandyqqa úmtylmauy ne sebepti dep oilaysyz?

– Onyng biylikke úmtylugha uaqyty da bolghan joq. General-gubernatordyng adiutanty qyzmetinde jýrip, Ystyqkól men Qúljagha sapar shekti. Sayahatnamalyq kýndelikterin jazdy. Qauipti Qashghar saparyna dayyndyghymen qosa eki jyly ketti. Peterborgha baryp ghylymy júmystarmen ainalysty. Densaulyghy jarasa, sonda túraqtap qyzmet etkisi keldi. Biraq, ókinishke qaray, búl armany oryndalmady. Jastayynan syr berip jýrgen, Qashghar saparynan qaytar jolda taudyng yzgharly suyghyna úrynyp, asqyndyryp alghan qúrt auruy ony elge qaytugha mәjbýr etti. Sol nauqasymen endi Peterbor baryp, ghylymmen ornyqty ainalysu mýmkin emestigin týsingesin ghana qarapayym halyqqa jaqsy, әdiletti basshy bolamyn degen niyetke berilip, agha súltan saylauyna týsuge bekinedi. Alayda otarshyl әkimshilik Shoqan siyaqty dengeyi biyik bilimpaz túlghagha bir okrugting biyligin berip qoiy el ishinde ókimetke qarsy únamsyz әreketterdi tuyndatuy mýmkin degen qauippen saylauda dauys sanymen jenip túrsa da, onyng syrtynan «nauqasyna baylanysty, qyzmetinen bas tartty» degen qarau sheshim shygharyp, ornyna qarsylasy Erden Sandybayúlyn taghayyndap jiberedi. Onyng biylikke úmtyluynyng bas-ayaghy osymen bitedi. Asqynghan dertimen qatar Omby úlyqtarynyng zәbirin kórgen, onyng ýstine óz aghayyndarymen týsinise almaghan Shoqannyng sol shaqtaghy toryghynqy taghdyry kәdimgidey ayanyshty.

– Shoqan enbekterining qazaq ghylymyndaghy alar orny qanday? Onyng múralary jetkilikti dәrejede zertteldi me?

– Onyng adal dostary – sayahatshy-ghalym Potaninnin, general Gutkovskiy men onyng qyzy Katerina Gutkovskayalardyng shynayy yqylas-niyetterining nәtiyjesinde jinalyp qalghan, býginde ghalymnyng bes tomdyq shygharmalar jinaghyna toptastyrylghan Shoqan múralarynyng qazaq ghylymy ghana emes, әlemdik ghylymdaghy orny da erekshe sýbeli. Ol – Ortalyq Aziyany, Shyghys Týrkistandy zertteu isindegi izashar ghalymdardyng biri. Onyng Qashghargha qúpiya saparmen baryp qaytqannan keyin jazghan «Altyshәrdin, yaghni, Qytaydyng Nan-Lu uәlayatynyng (Kishi Búharanyn) jayy» atty qúndy enbegi osy aimaq turaly jahandyq dengeydegi eleuli zertteulerding tólbasysy. Osy ónirding tarihy turaly sodan keyin jazylghan ghylymy shygharmalardyng barlyghy da Shoqannyng osy enbegine bir soqpay kete almaydy. Odan dәiek izdeydi, sonyng maghlúmattarynan tiyanaq tabady, derekterin salystyryp pysyqtaydy. Qazaq pen qyrghyzdyng auyz әdebiyetining ýlgilerin europalyq ghylymgha tanystyrudaghy Shoqan qyzmeti de eresen. «Manas» eposynyng eng shúrayly bóligining biri – «Kóketaydyng ertegisin» әlemde túnghysh ret jazyp alghanynyng ózi nege túrady?! Sonymen qatar onyng ortaghasyrlyq kóne qoljazbalar men shygharmalardy tanudaghy biliktiligi de tanghaldyrady. Ol Múhammed Haydar Dulaty syndy ortaghasyrlyq jerles ghúlamamyzdyng «Tariyh-y Rashidiy» atty enbegin tynghylyqty zertteudi de alghash qolgha alyp edi. Alayda, densaulyghyna baylanysty ony әri qaray jalghastyrugha mýmkindigi bolmady.

Shoqan múralaryn zertteude qazaqtyng ótken ghasyrdaghy dana ghúlamasy Álkey Marghúlannyng atqarghan enbegi asa zor. Onyng basshylyghymen jiylyp-terilip, tynghylyqty týsiniktemelerimen eki mәrte jaryq kórgen Shoqannyng bes tomdyq shygharmalar jinaghy (byltyr onyng qazaqshasy shyqty) – airyqsha qúndy qazyna. Sol Marghúlan aqsaqaldyng «Shoqan – negizgi bóligi su astynda jatatyn alyp aisberg siyaqty zanghar túlgha, bizding ol turaly biletinimiz – aisbergting su betindegi az bóligindey mólsheri ghana, bilmegenimiz odan da kóp» degeni bar edi. Sodan beri asa ózgere qoyghan eshtene joq. Onyng әli talay hattary men zertteuleri sol kýii taptyrar emes. Olardyng Reseyding qúpiya qoymalarynda býrkelip jatuy da mýmkin. Áriyne, talayynyng úshty-kýili joghalghany – amalsyz moyyndaytyn aqiqat. Shoqan múralaryn tәuelsizdik zamany talaby túrghysynan zertteu jaghyna da onsha kónil audara almay jatqan siyaqtymyz. Shoqan ómirining key sәtteri men onyng ólimine qatysty anyzdar men qauesetter kóp, dәieksiz, dereksiz pikir aitushylar da jetip-artylady. Solardy da bir jónge keltiretin, aqiqaty ilandyratyn zertteuler kerek...        

Qazaq jerin jaulaushylardy «orys sivilizatorlary» deytin

– Atyshuly Chernyaevting Áulieatagha joryghyna qatysqan Shoqannyng polkovnik tarapynan shahar túrghyndaryna jasaghan ozbyrlyghyna shydamay, onyng qaramaghynan óz erkimen ketip qalghany mәlim. Jalpy, orys patshasynyng qazaq dalasyndaghy ókilderine qyzmet ete jýrip, tughan halqyna jasalyp jatqan әdiletsizdikterdi kórgende Shoqan ózin qalay sezindi eken?

– Qatty kýizelgeni anyq. Shoqan enbekterin, ol turaly estelikterdi oqyghanda, onyng otarshyldyq pighyldaghy kózqarastardy jaqtyrmaytynyn, oghan jan-tәnimen qarsy túratynyn bayqaugha bolady. Óz jazbalarynda qazaq jerin jaulaushylardy «orys sivilizatorlary» dep әldeneshe ret mysqyldaytyny da bar. Kenesary kóterilisi turaly qújattardy zerttegen kezderinde orys әskerlerining qarapayym halyqqa jasaghan talay jauyzdyqtary turaly oqyghan Shoqannyng ishten tynyp, sharasyzdyq kýy keshkeninde dau joq. Onyng qatty dimkәstanyp jýrse de, kýtpegen jerden polkovnik Chernyaevting Áulieata joryghyna qatysugha kóne ketuining bir syry da «sonday qyrghyndardy boldyrmaugha qolghabysym tiyse...» degen niyetten tuyndaghanday bop kórinedi maghan. Alayda joryq barysynda jergilikti júrtpen beybit kelisimder jasau mindeti jýktelgen Shoqannyng mәmilegerlik qyzmeti jeme-jemge kelgende órkeude polkovnikke qajet bolmay qaldy. Ol Áulieata (býgingi Taraz) shaharyna jetken kezde qantógisti boldyrmau mýmkindigi bar ekenine qaramastan, Shoqannyng aitqanyna kónbey, qalany zenbirektermen atqylap, túrghyndaryn qyrghyngha úshyratty. Shoqan búl qantógiske tóze almay, keyin qaytatynyn mәlim etti. Chernyaev qandy joryghyn әri qaray jalghastyrdy. Áulieatadan keyin Shymkent shaharyna joyqyn shabuyl jasap, onda panalaghan 3 mynday túrghyndy qyryp saldy. Keler jyly Tashkent qorghaushylaryn da qynaday qyrdy.

– Ómirining songhy jyldary Shoqannyng әkesimen, jalpy óz әuletimen araqatynasy qanday edi? Nege ol Altynemel baurayynda qalyp, Aysarygha ýilendi? Nege óz ata-babalarynyng ejelgi qonysynda emes, osy jaqta dýniyeden ótti? Múny tәptishtey súraghan sebebim: «búl uaqytta Shoqan әke-sheshesimen arazdasyp jýrgen edi» degen әngimeler az aitylmaydy. Búl qanshalyqty shyndyqqa janasady?

– Ata-anasy Shoqandy әigili súltan-praviyteli Ahmet Jantórinning qyzy Ghazizagha ýilendirmek bolghanda, ghalymnyng ol boyjetkendi alugha ýzildi-kesildi qarsylyghyn bildirip, olargha qarsy shyghatyny ras. Sodan keyin ol «ózine kýtushi bop jýrgen qyzgha ýilenbekshi eken» degen negizi kýmәndileu, qúpiya tústary jeterlik әngimege úshyraydy. Osy oqighalardan keyin Shoqannyng әke-sheshesimen aradaghy qarym-qatynastaryna syzat týsedi. Densaulyghy shamaly týzelgendey bop kóringen son, Peterborgha jýrmekke qúlqy auyp, Ombygha kelgenimen, nauqasy taghy da qaytalap, bir jaghynan, qarjysy da jetimsiz bop, jolgha shygha almay, qys boyy sol qalada ayaldap qalady. 1864 jyldyng sәuirining basynda kýtpegen jerden әlgi Áulieata joryghyna qosylu ýshin Almatygha attanyp ketedi...

Jalpy, Shoqan ómirining songhy jyldarynda qúsalyq sәtter basymdau. Áulieatadan oralghannan keyin, Peterborgha barmaq bop jolgha shyqqanymen, ol jolshybay Tezek tórening auylyna kelgende taghy derti qozyp, saparyn әri qaray jalghastyra almaydy. Sodan sol auylda agha súltan tuysynyng ótinishimen biraz emdelip alugha toqtaydy. Búl rette Shoqannyng Chernyaevpen kelispey, keyin qaytqany jónindegi әngimening Ombygha barghanda aldynan shyghatynyn sezinip, ózin jek kóretin generaldardyng týrtpegine úshyraudan qashqaqtauy mýmkin dep te joramaldaugha bolady. Degenmen sol kýzde Altynemel manyndaghy Tezek auylyna soghyp, Shoqannyng halin bilgen Alatau okrugining bastyghy general Kolpakovskiyding oghan óz tarapynan tiyimdi úsynys bildirui onyng osy ónirde alansyz ayaldauyna múrsat beredi. General Shyghys Týrkistan taqyrybynyng sol zamandaghy iri bilgiri bop sanalatyn qazaq ghalymyna irgedegi Qúlja, Shәueshek, Ýrimshi, Qashghar aimaqtarynda bastalghan  úighyrlar men dýngenderding Qytay biyligine qarsy kóterilisining anysyn bayqastap otyrudy, Qúljadaghy qytay ólkelik basshysynyng Kolpakovskiyding atyna, odan kóterilisshilerdi basu ýshin orys әskerlerin jiberudi qayta-qayta súrap jazatyn hattaryn audaryp, ózining jýrgen jerlerine Altynemel beketining shabarmandary arqyly joldap túrudy tapsyrady. Búl orayda Shoqannyng sol ailarda Kolpakovskiyge jazghan jeke hattarynyn  úighyr-dýngen kóterilisin zerttegen keyingi zaman tarihshylary ýshin senimdi  derekkózderining biri retinde tanylghanyn aitsaq ta jetkilikti. Agha súltan auylynda úzaq ayaldaytyn bolghasyn Shoqan Tezek tórening nemere aghasy Kóshen tórening qyzy Aysarygha ýilenedi. Alayda Shoqandy talaydan ainaldyryp kelgen qúrt auruy (tuberkulez) aqyry ony 1865 jyldyng kókteminde eski kýntizbe boyynsha sәuirding 10-ynda o dýniyege alyp ketedi. Shoqannyng qazasyn estip Syrymbetten Altynemelge arnayy kelgen onyng tughan inisi Jaqyp aghasynyng qaytys bolar aldynda ata-anasyna joldaghan tilegine say, jesiri Aysaryny Kókshetaugha ala qaytady. Keyinnen ýlkenderding úigharymymen, әmengerlik salty boyynsha, Aysary Jaqypqa túrmysqa shyghady. Ol ekeuinen taraghan úrpaqtar býginde Syrymbet ónirinde túryp jatyr.

Súhbattasqan Sәken SYBANBAY. 

abai.kz