(Dialog әngime)

– Ata deym, bolshy  tez, sen jinalyp bolghansha әkimdikter ketip qalady.

– Botaqanym, meni qayda sýirelemeksing taghy?

– Ói, ata. Kózing tiri túrghanda ókimetten kvәrtir, mәshin alyp ýlgeruimiz kerek.

– Kbәrtirdi ne qylamyz? Qúdaygha shýkir, bar ghoy, túratyn jer.

– Ói, aqylynnan aljasayyn deding be?  Artynda qalatyn bala-shaghany nege oilamaysyn?

– Botaqanym-au, balalardyng bәrinde bar ghoy. Týneugi jyly berdi ghoy kbәrtirin de, mәshinesin de...

– Ony kózi tirisinde apamyzdyng atyna jazdyryp qoydyq. Jalpy, qazir sening atynda ýy de, mashina da joq. Onyng ýstine onyng bәri basqa oblysta túrghanda berilgen.

–  Dalada túrghan joqpyz ghoy, aman-esen soghystan kelip, bala-shaghany ósirip jetkizdik.

– Tuu, ata, ertengi kýndi nege oilamaysyng ózin?  Nemere-shóbere bar degendey, olargha da kerek bәri.

– Eshqaysyng dalada jýrgen joqsyn...

– Bolsh, ata, jinal, sen selkildep jinalghansha, kesh batar.

– Qayta-qayta ókimetten súramshaqtanyp ala bergenim qay bir jaqsy deysin?

– Sen alatyn bir ýiden ókimet kedeylenip qalmaydy. Basqalary vagon-vagonymen tasyp, bastaryna bәlenbay saraydan salyp alghanda, nesine quystanasyn?!

– Qúlynym-au, anau, bir auyldan birge attanghan kórshi Qúldyrbekting bala-shaghasyn aitsayshy. Maydangha ketkende ýlkeni beste, kishisi ýshte bolatyn, kenjesi ishte qalghan.

– Tuu, ata, sol әngimeni myng ret aityp, miymdy әbden sarsytyp jiberding ghoy ózi!

– Sol Qúldyrbekting bala-shaghasynyng ne jazyghy bar deymin de. Maydangha birge attanyp, bir shayqasta  qatty jaralanyp, meni qúshaqtaghan kýii kóz júmdy. Bala-shaghasyn tapsyrugha ghana shamasy jetti.

– Tuu, ata, endi maghan ne qyl deysin? Men kinәli me ekenmin soghan?!

– Jogha, men ghoy,  bir qolymdy qaldyryp, aman-sau keldim, kolhozdyng júmysyna kirisip, enbek kýn tauyp, balalardy ósirip-jetkizdim, eshkimdi ashyqtyrmadym. Ókimet qoldap, shipajaylargha jyl sayyn baryp túrdym. Medәlin de berdi, mәshiynesin de berdi... anau Qúldyrbekting kelinshegi jastay jesir qaldy.

– Jesir qalghan sol ghana ma? Bәri jesir qalghan!

– Jogha deym,  jiyrma ýshinde jesir qalyp, ózi ash-jalanash, әiteuir, ólmesting kýnin kórip, bala-shaghasyn jetkizdi.  Sonyng ne jazyghy bar deym ghoy, onyng shiyettey qalghan balalarynyng ne jazyghy bar?  Soghan kim ýy berip, kólik mingizipti. Azamaty maydannan qaytpay, qan jylap  jýrgende, kim ony shipayjaygha jiberipti? Men bolsam, aptalday azamat, tiri keldim ghoy, sonyng ózi nege túrady. Sonyng ózi bir baylyq qoy bilgenge. Qúrmet kórsetti, tórge shyghardy bizdi, onysyna rahmet.

– Sol auyldasym aitty dep, sonyng ýi-ishine qarasyp túrghanyndy sheshem aitqan. Sony azyrqanyp jýr me ózderi?

– Olargha kómektesetin men bar boldym. Bir qoldy berip, shoynandap maydannan kelgenimde qaqaghan qys bolatyn, barsam, jaman tamdarynyng ishin qyrau basqan, jaghar otyn joq, balalar  múzdap-qatyp, kógerip  qalypty, qimyldaugha әlderi joq. Bere qoyatyn artyq kórpe qaydan bolsyn, sodan qúshaq toltyra sabandy kóterip aparyp, astaryna tósep, ýsterine jauyp, ózimmen ala kelgen torsyqtaghy spirtpen arqalaryn, keudelerin uqalap, peshterine saghdar jaghyp, eshkining sýtin erinderine tamyzyp, әreng tiriltip algham. 

– Oi, ata, sol bir jauyr bolghan әngimendi  million ret aittyng ghoy. Tiriltip alghanyna rahmetin aitsyn da.

– Sol balalardyng jazyghy ne deymin? Qystyng kózi qyrauda  jaghar otyn tappay, shyryldap, shiyettey balalaryna bir uys bidaydy әreng tauyp berip jýrgen әielderding jaghdayyn kim jasapty... Solardy kim eskerip, kim qúrmettepti...

– Tuh, ata!

– Sol Qúldyrbekting alty jasar balasy ýlkendermen birge kolhozdyng júmysyn atqardy. Kórgen qyzyghy kәni?

– Berip jatyr ghoy olargha da «tyl ardagerleri» dep.

– Ótkende súradym, ailyghy ýsh myng tenge deydi, onysy qay jyrtyghyna jamau bolmaq? Joghalghan densaulyghyn, balalyq shaghyn  qaytara ma?!

– Solar-aq toymaydy eken,  bergen sayyn ala bergisi kelip túrady da.

– Bergen sayyn dep, kim olargha ne berip qoyypty?!

– Bolsh, ata, kóp sóilemey! Bastysy, tezdetip ýy alsaq boldy.

– Shyraghym-ay, ózim qalt-qúlt etip әreng jýrgende, sol ýide qanqiyp qalay túrmaqpyn?

– Sol ýide sen túrasyn  dep kim aitty?

– Mәshin deysin, ony kim aidamaq? Myna qaltyraghan qolymmen  qasyqty ústaudyng ózi mún? Odan da әlgi Qúldyrbekting jastay qiyndyq kórip, bala bolyp erkelep kórmegen,  toyyp tamaq ishpegen balasyna bersin, enbegi sindi ghoy...

– Sóiley bermesh, ata. Mәshin berse, men aidaymyn. Qazir olardyng baghasy úshyp túr.

– Bar ghoy sende eki birdey kólik.

– Ói, ata keshe bolyp ketkenbisin? Artyq bola ma taghy bireuin minsem? Tipti bolmasa, satyp, púl qylam.

– Anau Qúldyrbek...

– Qúldyrbekti aityp, әbden miymdy ashyttyng ghoy. Ókimet ýi, kólik berem dep túrghanda alyp qalu kerek.

– Qúldyrbekting aruaghynan úyat emes pe?

– Tuh! Qúldyrbeging maydanda qalsa, oghan men kinәli emespin, sonyng balalary jetim qaldy dep, ýige bir tegesh biday kele qalsa, jartysyn soghan tasitynyndy apam aityp otyratyn.

– Óibay-au, shyraghym-au, endi shiyettey jas balalardy ashtan qaldyrmaymyn ghoy.

– Sonda bizdi, oi... endi,  óz balalardyndy nege oilamadyn,  a?!

–  Balamnyng eshqaysysy ashyghyp, jyrtyq-jamau kýy keshken joq.

– Qaydaghy bir jesirdin  qamyn oilap... Ata, ata deym, әlde, sol jesirmen  әmpey-jәmpey jýristering boldy ma? Qúldyrbek, Qúldyrbek dep, qúlaq etimizdi jep qongshy edin, bir qúpiyalaryng bar-au, jasyrghan, ә, ata?

– Áy, jetesiz! Ne tantyp kettin? Jesirine qol úshyn berip, balalaryn ashyqtyrmaym dep sóz bergem!

– Endi, ata, renjimesh, kómektestin, boldy. Olardyn  bizge renjiytin esh jóni joq.

– Bizge renjip qaytsin? Ádiline kelsek, bar qúrmet-qoshemetti sol jesirlerge, Qúldyrbekting jetimdikting dәmin ayausyz tartqan  balalaryna kórsetu kerek edi ghoy. Biz bolsaq, aptalday azamat, eki qolgha bir kýrek qashanda tabylyp,  bala-shaghany, kempir-shaldy ashyqtyrmaudyng amalyn qaytsek te tabamyz, bir býiirimiz qashanda toq boldy. Anau qorghansyz, әkeleri  qan maydannan oralmaghan jetimderdi aitsanshy. Ákeleri maydannan kelmey bir soqqy kórdi, adyrandaghan atqa minerler ógeylik tanytyp eki soqqy kórdi...

– Ata, ne sandyraqtap kettin? Biyliktegiler ózi biledi, kimge qúrmet kórsetudi. Berip túrghanda, alyp qalu kerek. Ebin tauyp sytylyp, soghystan aman keluding amalyn jasamady ma, oqqa qarsy túra shappay?

– Ói, jetesiz!.. Ne tantyp kettin?! Myna tayaghymmen jatqyzayyn ba túrghan jerinde!

– Jaraydy, ata, qaljynym ghoy...

– Kórsetip jatqan qúrmetine rizamyn, biraq, arqa etteri arsha, borbay etteri borsha bolyp,  kózderi shýnireyip, erinderi kógerip,  ashtyqtan, sharshaghannan bir týiir bidaydy shaynaugha da shamalary kelmey qúlay ketetin, ýlkenderden qalyspay, kolhozdyng júmysyn atqaryp, odan qalsa bittep, sheshek tiyip,  soghystyng azabyn tartqan balalar bizden artyq qúrmetke layyq ekenin oilasam,  say-sýiegim syrqyrap-aq ketedi. Bir basyma eki-ýsh ret ýy alghanym, al olardyng jibi týzu kóilek te kiymey ótkenin oilasam, әdiletsiz be dep oilap qalam...

– Ata, kiyinuinnen sandyraghyng kóp boldy ghoy. Ólip qalmay túrghanynda, bir ýidi qaytsek te alyp qalayyq. Jibi týzu kóilek kiymese, baryp, satyp alsyn, endi olargha jetpegeni, kóilek әperu eken ghoy.

– Qúldyrbek, aghatayym... keshire gór, myna jetesizdi...  shama-sharqymsha kómektesken boldym, er-azamaty joq ýidin  qay bir berekesi bolsyn... jóni týzu bir tam da salyp bere almadym-au... anau, jastay qalghan jesirin, sol kýii auru-syrqauly bolyp, toyyp tamaq ta ishe almay, eri aman qaytqan júrt qúsap jarqyrap kýle de almay... ýilengen úlynnyn  qyzyghyn da kóre almay... qayteyin endi... ómirden esh qyzyq kórmey ótti ghoy... ne jazyghy bar edi, senin   maydan shebinde jer jastanghanyng ba... keshire gór,  qasyna barghanda betine qalay qarar ekenbiz... Qúdayym-au, keshire górshi... qiyanat jasadyq-au balalaryna...

– Ata, basshy ayaghyndy sozalandamay! Bir ýy men mәshin alyp berseng boldy, qalghanyn keyin,  Qúldyrbekting qasyna barghasyn kóre jatarsyn...

Baqyt Baytybaeva

Abai.kz