«Ata joly» degen diny úiym ba, әlde birlestik pe, bir jýie qúrylyp Qazaqstanda júmys istep, qarqyn ala bastaghanda baspasóz betterinde jappay qaralaghan maqalalar etek alyp, biylik tarapynan kinә taghylyp qudalandy, tiym saldy. Biraq qazaqtar әli de bolsa «Ata jolyn» jalghastyryp uahabittik, salafittik aghymdargha qarsy qaru retinde dәstýrli dinin osylay saqtap keledi.

«Ata joldyqtargha»: «Shyraq jaghady. «Kóripkeldigim», «emdik» qasiyetim bar-dep әruaq shaqyryp, «Sýiinbay, Jambyl ata bolyp» sóileydi. «Týsinde saghan ayan beredi, emshi bolasyn» dep aldyna kelgendi ilandyrady. Sharlatan emshiler. «Jolyng baylanghan», «kóz tiygen», «bireu dualaghan», «jolyndy ashamyn», «mening batam arqyly baylyqqa kenelesin» dep aldaydy. Áyelderin «aqqu» erkekterin «súnqar» dep ataydy. Jattandy bata beredi. Aqsha tabu ýshin neshe týrli qúityrqylyqqa barady. Órmekshining torynday marketing jýiesin qúryp, júrtty tonap jýr. Diny sauatsyz» dep taghy basqa aiyptaularmen olardyng artyna it qosyp shyraq alyp týskender de boldy. Búl әngimemizding bir jaghy.

Ekinshi jaghyna kelsek, elimizde auyzynda «Alla» biraq jýrekteri qara uahabshyldar, salafitter dep atalatyn sektanttar tarapynan últtyq salt-dәstýrge islәm dinin qarama-qarsy qoi beleng aldy. Islәm dinine – últtyq qúndylyqtarymyzdy qarsy qong arqyly últty týbegeyli joygha bolatynyn týsingen syrtqy jaularymyz ishki topastardy әdemi paydalana bilude.  Ásirese, «Alla» atyn jamylghan islәm sektanttary óshpendilik kózqaraspen salt-dәstýr, әdet-ghúryp, yrym-tiymdy jek kórdi. Qazaqtyng «Áuliye, kiyeli, qasiyetti, pir, ata-enege sәlem salu» taghy basqa imandylyqqa baulityn sózderdi estigende kirpi kórgen jylanday jiyrylyp qalatyn boldy. Áruaqtar jatqan ziratty qiratty. Joqtau aitqyzbady. Jylatqyzbaydy. Qaytys bolghan kisini «júmaqqa barady» dep quanady.

Qazaqtyng ertede ótken han, uәzir, bay, bi, batyrlaryn maqtanyp aitsan: «Alladan basqany madaqtamauyn» kerek, allagha «shirk» keltiresin» deydi. «Alla» dep aitpa «Allah» dep ait dep uaghyzdarynnan tek «ólim» sózi týspeydi. Olardy tyndap otyrsan, ómir sýrip keregi joq tek óle salu kerek sonda júmaqqa baryp «tamasha» ómir sýresin. Sonyng kesirinen qazir «júmaqqa» baramyz dep ózin-ózi óltire salatyn jastar kóbeyip ketti. Ony shalasauatty psihologtarymyz «suisiyd» dep at qoyyp onyng qaydan shyghyp jatqanyna milary jetpey jatyr.

Almaty oblysy, Panfilov audanyndaghy juandyghy alty adamnyng qúshaghyna әreng siyatyn әulie aghashyn órtep jibermek boldy. Jeti ghasyr boyy ata-babamyz tәu etip kelgen alyp aghash dýnie jýzinde ýsh-aq memlekette bar eken. Áulie jerlengen oryndar kózderine әzireyildey kórindi, últtyq kiyemizge til tiygizdi. Týrkistan – «ekinshi Mekke emes», Arystanbab, Qoja Ahmet Iassauy kesenesin «shirk», qaytys bolghan kisige as beru, jetisin, qyrqyn, jýzin, jylyn ótkizudi, yrym-tiym, dәmge, balagha, jastargha bata beru, shelpek pisirudi,  Nauryzdy toylaudyng bәrin islәmgha jat dep joqqa shyghardy...

Sonda deymin au «qajylyq» degen atpen syiynyp Mekkege barsan, islәm dinin halyqqa taratyp, negizin qalaghandar da pendeler emes pe? Mekkedegi sahabalardyng jerlengen jerine baryp jýrgen joqpyz ba? Búl da «Allagha serik» qosudyng bir týri emes pe? Dәl solarday Týrki júrtyn islәm dinine kirgizip qúdaygha qúlshylyq jasaghan Arystan bab, Qoja Ahmet, Beket atalargha nege syiynugha bolmaydy? Adamzatty  jaratushy Alla jerde emes, tek kókte emes pe?

Auylgha uahabshylar keldi de: «Adamgha senbe, Allagha sen» dep uaghyzdar aitty. Uaghyzdaushynyng ózi nadan ekenin auyldaghylar aitady: «búnyng ózi sonda adam emes pe mal ma, adamgha senbesek birinshi osynyng ózine senbeu kerek» dep kýldi. Uaghyzdarynyng jartysy arabsha, jattap alghan diny terminderdi tógip tastady. Ony ózi de, tyndap otyrghan bizde týsinbedik. Taghy bireui: «Últty últ janashyrlary saqtamaydy, imandylyq sanagha jetkender saqtaydy» dep kósemsidi. Auyldaghylar aitady: «Últtyq sanasy bar jandar ghana últyn saqtay alady. Tek músylman bolghandar ghana últyn saqtaytyn bolsa, Palestina, Liviya, Livan, Siriya, Irak, Aughanstan, Pәkistan, Afrikadaghy músylmandar bir-birin óltirip qyryp jatyr. Sonda imandylyq sanasy jetilgender elin, últyn nege saqtamaydy» degen súraq qoydy. Áyel zatyna ashyq denesin jauyp jýru – óte dúrys. Sol ýshin nege tek arabtyng últtyq kiyimi «hidjabty» ghana kiii kerek. Hidjabty uaghyzdaytyndar naghyz músylman qazaq bolsa barlyq denesin jabatyn kiymeshekting neshe týrlisin qazaqy ongmen sәndep tigip, sony jarnamalap kiygizbeydi. Hidjabqa qarsy sóz aitsang Arabiyadan hidjab әkelip satyp bayyp jatqan aqymaq baylar shu ete týsedi. Áriyne saudasy jýrmey qalady. Ol oiyn býrkemelep: «Sender qyzdaryng jalanash jýrgendi qalaysyndar» degen siyaqty oidy basqa jaqqa búryp qazaqty kýstәnәlap úlarday shulap ketedi. Óitkeni olardyng oiynda qazaqy imandylyq emes alayaqtyq sauda jatyr. Qazaqqa jany ashysa onyng ornyna әjelerimiz kiygen tamasha últtyq kiyimderdi qaytadan ómirge әkelip sony nasihattap әieline, qyzyna kiygizsin. Analarymyz, әjelerimiz jartylay jalanash jýrgen be edi? Sonda olardyng artynan músylman bolyp barlyq qazaq erip keter edi. Búlar ýiine qonaq shaqyrmaydy. Shaqyrsa tek ózderi siyaqty «bauyrlastaryn» qazaqty jek kóretinderdi shaqyrady.

Búlardyng ýiinde qazaqtyng kýileri kýmbirlep, әni shalqyp, qazaq bii bolmaq týgili qazaqqa tәn bir zat tappaysyn. Dombyra, qazaqtyng últtyq kiyimderi, ydys-ayaqtary, últtyq taghamdardy eshqashan kórmeysin. Ózderining de búrynghy qazaqy attaryn ózgertip arabsha at qoyyp alghan. Batyrlar jyry, qissa, dastandar, maqal-mәtelderdi jek kóredi. Úl-qyzdaryna da «qúrannan» aldyq dep tek arabsha qoyady. Kishkentay qyzdaryna da hidjab kiygizip qoyghan. Onyng qyzy qashan býrmeli, kestelengen, kózding jauyn alarlyq asyl tastarymen kómkerilgen últtyq kóilekterdi kiyip qashan qazaq bolady. Mýldem nadandanyp ketkenderi: «Qyzdarymyz naghyz músylman bolu ýshin, arabtargha kýieuge beru kerek» deytinderi de bar. Myna qylyqtary syrtqy jaudyng – osylardyng qolymen qazaq últyn jong sayasatyn iske asyryp jatqanyn dәleldeydi. Osy uaghyzshylardyng birde biri «Men qazaqpyn» dep asty-ýsti tola baylyq osynday darhan dalany bizge qaldyrghan han, súltan, bi, bay, batyr babalarymyzdyng ózderin, úlaghatty sózderin uaghyzdaryna qosyp aitty ma? Joq. Kerek deseniz bizding dana babalarymyzdyng aitqan sózderin «ana saqaba aitqan», myna «saqaba aitqan» dep solargha telip bizding babalarymyzdy mәdeni, ruhany qúndylyqtardan júrday aqymaqtar siyaqty qylyp kórsetedi. Uahabit pe, salafit pe, hizbut-tahrir me qaysy «itter» ekenin eshkim ajyrata almaytyn, kózge kórinbeytin bir kýsh – Qazaqtyng últtyq әdet-ghúrpyna, ata saltyna ainalyp ketken dәstýrlerdi diny senimge núqsan keltiredi dep qaralauy din men últtyq mәdeniyetimizdi bir-birine qarama-qayshy qoydy. Búnyng ayaghy qazaq últynyng ashu-yzasyn tughyzdy. Aqyrynda Elbasy aralasyp baryp, әdildik ornaghanday boldy.

«Ata joly» teris jol ma әlde basqa ma, men bir nәrseni bilemin. 1990 jyldardaghy qiyn-qystau zamanda «Ata jolynyn» «súnqarlary» men «aqqulary» auyl-auyldy aralap dinimizge shaqyryp, bes mezgil namaz, qúran oqudy ýiretip, islәm dinin turaly mýldem týsinigi joq soltýstik qazaqtaryn,  ata-dәstýrli dinimizge betimizdi búrdy. Sol kezderde tarakanday qaptaghan ózge dindegi sektanttardan qazaqtyng kóp auylyn qorghap qaldy. Aulymyzda sauaty bar imam joq. Jasy ýlken dep ortamyzdan әlipti tayaq dep bilmeytin bir aqsaqaldy saylay salamyz. Ol tek bizge qaytys bolghan kisilerding janazasyn shygharu, as bergende qúran baghyshtau ýshin kerek boldy. Biren-sarany bolmasa tamyrynan ajyraghan soltýstikting bar qazaghy oryssha oqydy. Tughan tól mәdeniyetimiz ben tarihymyzdan júrday edik. Týrkistandy «Týrkimenstanmen» shatastyratyn, Shymkentti Tashkentting bir qalasy dep biletin, ontýstikting qazaqtaryn «ózbekter» dep tanityn bizder edik. «Ata joldyqtar»  «ziyarat» etemiz dep órkeniyetting besigi bolghan Otyrar men týrki dýniyesining Mekkesine ainalghan Týrkistandaghy «Áziret Súltan» kesenesimen tanystyrdy. Auyldan attap shyghyp oblys ortalyghyna da  kórmegen kóp qazaqtar: qazaqtyng darhan dalasyn, Saryarqasyn, Balqash kólin, Úlytau, Alatau, Qaratau, Qazyghúrt, Qyzylqúm, Syrdariyasyn kórdi. Orta ghasyrlyq órkeniyet besigine ainalghan Taraz, Merke, Sayram, Shymkent, Otyrar, Týrkistan, Qarnaq, Sauran, Sozaq, Almaty qalalarymen tanysty. Ejelgi mәdeniyeti men tarihynan tamyry ýzilip qalghan soltýstik qazaqtaryn ata-baba dәstýri, әdet-ghúrpy, yrym-tiym, salt-dәstýrimen qayta qauyshtyrdy. Orystyng Marusya, Masha, Olya, Natashasynan basqa estimeytin qazaq әielderining auzynan endi Aysha biybi, Domalaq ana, Biybi Fatima, Ámina týspeytin boldy. «Alyp qoyayyq» degen jaman sózdi «Alla» almastyrdy. «Boje moy»-dy úmytyp, «Oy Alla, bissimillә, allagha shýkir» dep músylman ekenimizdi sezindik. «Ata jolyn» ata jauynday kóretin jazghysh, aqyldysymaqtar dәl osylar siyaqty qazaq halqyna enbek sinirdi me eken? Ózim túratyn Astana manyndaghy Sofiyevka auylyn alayyn. Tyng iygeruge kelgender býkil jamandyghyn ózderimen ala kelgen edi. Qazaghy az auylgha «Ata joly» kelmey túrghanda eki kýnning birinde auyl bolyp «zapoygha» (jappay ishu) ketetin kezderi kóp edi. Selinograd qalasynan neshe týrli sektanttar kelip, mektepke deyin uaghyz jýrgizip basymyzdy qatyrdy. Osy kezde tarih sahnasyna «Ata joldyqtar» shyqty. Ata joldyqtardyng ýgit-nasihatynan son  auyldyng orystaryna deyin «Ózbekterding eli» dep týsinetin ontýstik ónirlerin tanu «ziyarat» arqyly jýzege asty. Resey otarshylary bir qazaqty: ontýstik, soltýstik, shyghys, batys dep bólip tastaghanyn týsindi. Auyl túrghyny Hlebova Tatiyana: «Ata jolyn» ústanyp jýrgen Qasymqyzy Gýlnәrgha erip Týrkistangha baryp kelgeli, araq ishpey adam siyaqty ómir sýrgenime on jyldyng jýzi boldy. Qazir auylda búrynghyday kóshede araq iship jýru, búzaqylyq jasap otbasynyng berekesin alu sap tiylghan. Óitkeni, qazaqtar óz dinderimen tabysyp tazardy. Araq iship mas bolyp jýru qazaqtardy syilamau ekenin týsingen ózge últ ókilderi ishse de ýilerinde tyghylyp ishetin jaghdaygha jetti» deydi aghynan jarylyp. Búl bireui ghana. «Ata joldyqtardan» basqa dәstýrli dinimizdi nasihattap qane qaysynyz auylgha keldiniz?. Kenes Odaghynyng ateistik qoghamynan shaqshaday basymyz sharaday bolghan, odan 90-shy jyldardaghy qiyn-qystau zamanda bizge kim qolyn sozdy? Mýldem dinnen habarsyz auyl halqyn qorjyny tola aqshasy bar sektantar men dinbúzarlardan qane kim qorghapty?  «Ata joldyqtar» diny sauatsyz bolsa da óz uaqtysynda qazaq últyn islәm dinine úiytyp, tynyshtyqty, yntymaqty berekeni saqtaugha óz ýlesterin qosqanyn eshkim joqqa shyghara almaydy.

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz