Qaraghandy oblysynda basqarmalar men oblys әkimining apparatyndaghylardyng jartysynan kóbisi (basshylary) memlekettik tildi bilmeydi. Olardy atay berseniz, jetip-artylady. Mysaly, Qaraghandy oblysy әkimining orynbasary Andrey Lyapunov, oblystyq ekonomika jәne qarjy basqarmasynyng basshysy Oliga Chernyavskaya, kәsipkerlik basqarmasynyng basshysy Tatiyana Ablaeva, TKSh (JKH) basshysy Sergey Kasimov, Saran qalasynyng әkimi Anatoliy Shkarupa, Balqash qalasynyng әkimi Aleksandr Agliulin siyaqty memlekettik qyzmetkerlerding qazaq tilinen mýldem habary joq. Dene shynyqtyru jәne sport basqarmasynyng basshysy Nataliya Suhorukova qazaq tilin bilmek týgili, últtyq sport degeninizding iysi ol kisining múrnyna da barmaydy. Ónirde oblystyq dengeyde últtyq sport týrlerinen kýresten basqa basqarmanyng qoldauymen eshtene ótpeydi. Anda-sanda keybir mekeme, audandardyng qoldauymen toghyzqúmalaq jarysy ótkeni bolmasa. Ónerkәsip jәne industrialdy-innovasiyalyq damu basqarmasynyng basshysy Tólegen IYgembaev, oblys әkimi apparatynyng basshysy Janat Iskakov, densaulyq basqarmasynyng basshysy Erjan Núrlybaev, kәsipkerlik palatasynyng basshysy Mәdeniyet Bojbanov, júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalardy ýilestiru basqarmasynyng basshysy Serik Ákenov jәne basqalar tilshilerge qazaq tilinde dúrystap jauap bere almaydy. Qaraghandy qalasynyng әkimi Núrlan Áubәkirov pen onyng orynbasarlary, kenesshisi qazaq tilin mýlde bilmeydi. Oblys әkimdigi men qalalyq mәslihattan bastap, kóptegen bedeldi memlekettik mekemeler jurnalisterge aqparatty tek qana orys tilinde ghana taratady. Qaraghandy óniri – qashanda óner men mәdeniyettin, ónerkәsip pen sharuashylyqtyn, student jastardyng ordasy jәne geografiyalyq ortalyghy bolyp kelgen. Qazaq tilin úmytatynday ózge memleketpen shektesip jatqan da joq. Eger de, osynau Qazaqstannyng ortalyghy mýsәpir kýige týsse, basqa memlekettermen shektesetin ónirlerding jaghdayy ne bolmaq? Qaraghandygha әr ónirden, auyldardan oqugha jastar da aghylyp kelip jatady. Osy jastardyng mún-múqtajyn oryssha oilap, oryssha sóileytin sheneunikter týsine ala ma? Keyde, Ortalyq Qazaqstannyng sheneunikteri Reseyding «agenti» me dep te qalamyz. Auyldan kelgen qanshama azamattar,  Atajúrtyna kóship kelgen aghayyndar bar. Sonda ol kisilerdi basshylar qalay qabyldaydy? Qala mәslihatynda da kópshiligi orys tildi deputattar. Kommunaldyq qyzmet mekemeleri «Qaraghandy Su», «Qaraghandy Jylu», «Qaraghandy Jaryq», «Jylu elektr ortalyqtarynda» barlyq aqparattyq derek kózderin tek orys tilinde ghana taratady. Kóbinese basshylary men baspasóz hatshylary orystildiler. Sayttarynda tek orys tilinde ghana aqparat beriledi. «Qazaqmys», «Arselor Mittal Temirtau» kәsiporyndarynyng da baspasóz hatshylary orystildiler. Olar da qazaq tilinde mәlimet bere almaydy. Qaraghandy qalasy әkimining iydeologiya jónindegi orynbasary Irina Lubarskaya jergilikti halyqtyng tarihyn, mәdeniyetin, tilin, dinin mýldem týsinbeydi, týsingisi de kelmeydi. Qaraghandy oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng basshysy Núrlan Rystin ol da solay: ana tilinen, dini men dәstýrinen maqúrym qalghan bireu. Sonda, bizding iydelogiya salasyn jýrgizip otyrghan osynday azamattar bolsa, (din, til, dәstýr) últtyq iydeologiya degenimiz ólip jatyr degen sóz emes pe?! Oblys әkimining iydeologiya jónindegi orynbasary Jandos Ábishev basshylyqqa kelgeli bilim, mәdeniyet salalaryn damytugha baylanysty arnayy mamandardy jinap, bir de bir shara ótkizgen joq. Ne istep jýrgenin bir qúday ghana biledi. Kezinde, oblys әkimi bolghan Ábilghazy Qúsayynov «Oblys әkimdigine qazaqsha audaratyn ilespe qúrylghylar ornatamyz. Sol kezde, jinalystardy memlekettik tilde ótkizemiz» dep, tilshilerge jauap bergen bolatyn. Alayda, qansha uaqyt ótkenmen, búl jaghday sol betinde qalyp otyr. Ortalyq ónirdegi qalyng qazaq nege at tóbelindey sheneunikterding auzyna qarap, oryssha týsinbey otyruy kerek? Elbasy 2025 jyly halyqtyng 95 payyzdan astamy qazaq tilin bilu qajettigin eskertken. Al, qazirgi tanda, mektepterge jaratylystanu pәnderin aghylshyn tilinde oqytu josparlanuda. Sonda, endi 9 jyldan keyin, qazirgi orys tildi sheneunikter, qarym-qatynas tilin aghylshyn tiline aiyrbastamaytynyna kim kepil? Sovet ókimetining kommunizmge jetemiz dep jýrgende kommunizmnen ótip ketkenin bilmegen kommunister siyaqty memlekettik tildi ýirenetin uaqytty ótkizip almaymyz ba? Preziydentting búrynghy baspasóz hatshysy, qazirgi QR kommunikasiya jәne aqparat ministri Dәuren Abaev myrza «Elbasy orys tilindegi súraqqa jauap bere almaghandar júmystan shyqsyn degeni, qazaq tiline de qatysty. Prokuratura qazaq tilin bilmegen sheneunikterdi de qadaghalasyn degeni», - dedi. Sonda, búl tapsyrma qashan eskeriledi? Býginde, últtyq iydeologiyanyng jýrgizilmeui kesirinen, jalpy qoghamymyz jemqorlyqqa dendep enip bara jatyr. Jergilikti halyqtyng tilin, dinin, dәstýrin bilmeytin iydeologtardyng kesirinen qanshama jastar Siriyagha jer auyp ketti?! Sondyqtan, iydeologiya salasyna jergilikti halyqtyng tarihyn, mentaliytetin, dinin, tilin jaqsy biletin kadrlar kelu kerek. Sala basshylary halyq aldynda da, jan-jaqty kәsiby biliktiligin kórsete bilui tiyis. Bolmasa, ornyn bosatsyn. Mýmkin, bolashaq baghdarlamasymen shetelde oqyp kelgen, jaqsy menedjerlik mektepterden ótken, elimizding damu tetikterin jaqsy biletin, ýsh tildi biletin patriot jastardy memlekettik qyzmetke ornalastyru kerek bolar?

Janabek Narov,

Qaraghandy

Abai.kz