Júma, 22 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 8196 0 pikir 6 Mamyr, 2016 saghat 11:09

Tútynushylar óz qúqyqtaryn bilui tiyis

7 mamyrdan bastap Tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau jónindegi QR zannamalyq aktilerine engizilgen týzetuler kýshine enedi

2016 jyldyng 22 sәuiri kýni QR Preziydenti «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine tútynushylardyng qúqyqtaryn  qorghau mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zangha qol qoyghan bolatyn.  Zanda QR Últtyq ekonomika ministrligi Tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau jónindegi komiytetting ókilettigin shekteu mәselesi de qarastyrylghan.  Komiytetting qúzyretine tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau, halyqtyng sanitarlyq-epiydemiologiyalyq salauattylyghyn qamtamasyz etu, tútynushy satyp alatyn tauarlar men qyzmetterding bekitilgen tehnikalyq  reglamentteri men normativti qújattarda kórsetilgen talaptargha say keluin baqylau men qadaghalaudy jýzege asyru, satylu satysynda tamaq ónimderining qauipsizdigin qamtamasyz etu kiredi.

Osyghan baylanysty zanmen QR «Ákimshilik qúqyq búzushylyqtar turaly» Kodeksine, «Halyq densaulyghy men densaulyq saqtau jýiesi turaly» Kodeksine, «Tamaq ónimderining qauipsizdigi turaly» zandargha tiyisti ózgertuler engizildi.

Sonday-aq, tikeley tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghaugha baghyttalghan qosymshalar qarastyrylghan. Qara niyetti bәsekege jol bermeu jәne tútynushylar qúqyqtaryn qorghau maqsatynda zangha «arzandatylghan tauar» jәne «jappay satu» týsinikteri engizildi.   Sonymen birge, jappay satu men arzandatylghan tauardy satu tәrtibi ishki sauda erejelerimen bekitiledi.

Odan bólek, «Jarnama turaly» zanda, salynyp bitpegen, sonday-aq memlekettik qúrylys normalary men erejelerinde qarastyrylghan jobalyq qújattargha jәne túrghyn jaylar klassifikasiyasyna say kelmeytin,  paydalanugha birinshi ret berilip jatqan túrghyn ýilerdi (túrghyn jaydy) jarnamalaugha tyiym salynghan. Endi memlekettik organdar BAQ-qa tútynushylardyng qúqyqtary búzylghandyghy turaly kelip týsken aryzdar jәne olardyng qaraluy jóninde, sonday-aq, tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau salasyndaghy qyzmetteri turaly statistikalyq mәlimetterdi jariyalap túrugha mindetteledi.

Kәsipkerler mynanday ózgeristerge nazar audaruy qajet:

Satushy (oryndaushy, dayyndaushy) men tútynushy arasyndaghy shartqa tútynushynyng qúqyqtaryn búzatyn talaptar engizilmeui kerek.  Múnday talaptargha mynalar jatqyzylady:

-          tútynushynyng ómirine, densaulyghyna jәne (nemese) mýlkine ziyan kelgen jaghdayda satushynyng jauapkershiligin negizsiz shekteu nemese jauapkershilikten bosatu;

-          satushy (oryndaushy, dayyndaushy) tarapynan tanylghan qosymsha aqyly tauarlar (júmystar, qyzmet kórsetuler) boyynsha tútynushynyng mindetterin bekitu;

-         satushygha (oryndaushygha, dayyndaushygha) bir jaqty tәrtipte AK normalaryn saqtamastan, shartty ózgertu jәne (nemese) búzu qúqyqtaryn beru;

-          mindettemelerdegi túlghalardyng auysuy turaly AK normalaryn saqtamastan, óz qúqyqtary men mindetterin shart boyynsha ýshinshi jaqqa beru jәne t.b.

Oghan qosa zanda tauardy satugha, qaytarugha nemese almastyrugha qoyylatyn talaptar naqtylanghan.  Mәselen, Azamattyq kodeks normalaryna úqsas «Tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau turaly» zangha ózgertuler engizilgen. Ol boyynsha tútynushy jiyntyqtaghy búiymnyng nemese tauardyng qúramdas bóligining jetispeushiligi turaly negizgi búiymgha berilgen kepildik merzim ishinde talap qoigha qúqyly.

Sonymen birge, eger negizgi tauargha qaraghanda, jiyntyqtaghy búiymgha úzaqqa sozylghan kepildik merzim belgilense, eger jiyntyqtaghy búiymnyng jetispeushiligi oghan berilgen kepildik merzimi ishinde anyqtalghan bolsa, negizgi tauardyng kepildik merzimine qaramastan, tauardyng kem-ketigi turaly talap qonggha mýmkindik berilgen.

Búryn qoldanylghan zannamagha sәikes, shartpen basqa merzim bekitilmegen jaghdayda, kemshilikti joy merzimi 10 kýntizbelik kýn bolatyn.  Zangha osyny naqtylaytyn týzetuler engizildi.  Oghan sәikes, shartpen belgilengen merzim 20 kýntizbelik kýnnen aspauy shart, alayda taraptardyng kelisimi boyynsha ol 10 kýntizbelik kýnge úzartyluy mýmkin.  Sonymen qatar, tauardyng kem-ketigin qalpyna keltiruge qajetti qosymsha bólikterding (detalidar, materialdar), qúral-jabdyqtardyn, mamannyng bolmauy dayyndaushyny (satushyny) tauardyng kem-ketigin qalpyna keltiru merzimin búzghandyghy ýshin jauapkershilikten bosatpaydy.

Zanda sonday-aq, eger satushyda (dayyndaushyda) talap qoy sәtinde almastyryp beruge qajetti tauar bolmasa, tauardy múnday talap qoyylghan kýnnen bastap 10 kýntizbelik kýn ishinde almastyryp beru qarastyrylghan. «Tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau turaly» zang shart jasasqannan keyin material men qúral-jabdyqtyng baghasy aitarlyqtay qymbattap ketken jaghdaydaghy oryndaushynyng bekitilgen smetany arttyrudy talap etu qúqyghyna qatysty normamen de tolyqtyrylghan. Eger tútynushy smetany arttyrudan bas tartsa, oryndaushy shartty búzugha qúqyly.

«Elektr energetikasy turaly» zangha da ózgertuler engizildi.  Soghan sәikes, tútynushynyng paydalanylghan elektr jәne jylu eneriyasy ýshin qaryzy bolghan kýnning ózinde, energiyamen jabdyqtaushy úiymnyng oghan jylu energiyasyn berudi toqtatugha qaqysy joq.

Ákimshilik jauapkershilik kýsheytildi. Eger tehnikalyq baqylau salasynda qúqyq búzushy zannamany ekinshi qaytara búzsa, ónimin tәrkileumen qosa, qyzmetin toqtatu mýmkindikteri de qarastyrylghan.

Sonday-aq elding sanitarlyq-epiydemiologiyalyq salauattylyghy salasyndaghy, sonday-aq gigiyenalyq normativterge qatysty zannama talaptary ekinshi qaytara búzylsa, ónimderi tәrkilenedi.

Zandy Parlamentte qarau barysynda keybir qosymshalar alynyp tastalghan. Oghan «Atameken» Últtyq kәsipkerler palatasy qarsylyq tanytyp otyr.  Olar: satushynyng (dayyndaushynyn) tauardy jóndeu merziminde tútynushygha jóndeudegi tauardyng tútynushylyq sipattaryna say keletin qaytarymsyz balamaly tauardy óz esebinen jetkizudi qamtamasyz ete otyryp, úsynu mindeti; satushynyng (dayyndaushy, oryndaushy) tauardy tehnikalyq qyzmet kórsetumen jәne kepildi jóndeumen qamtamasyz etuge, sonday-aq, ony shygharu merzimining barlyghynda qosymsha bólshekter shygharyp, ony tehnikalyq qyzmet kórsetu men jóndeudi jýzege asyratyn úiymdargha jetkizip berudi qamtamasyz etu mindeti.

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5321