Beysenbi, 3 Sәuir 2025
Janalyqtar 2610 0 pikir 20 Mausym, 2010 saghat 09:27

Vashington men Bishkekting yntymaqtastyghynda gumanitarlyq qyry basym mәnge ie bolady – AQSh memhatshysynyng kómekshisi

Bishkek. 19 mausym. QazTAG - Igori Shestakov. AQSh pen Qyrghyzstannyn  yntymaqtastyghynda gumanitarlyq qyry basym mәnge ie bolady. Búl turaly senbi kýni AQSh memhatshysynyng Ontýstik jәne Ortalyq Aziya mәseleleri jónindegi kómekshisi, Bishkekete júmys saparymen jýrgen  Robert Bleyk jurnalisterge mәlimetti. QyrTAG tilshisining habarlauynsha ol, Qyrghyzstannyng ótpeli kezeng preziydenti Roza Otunbaevamen jәne uaqytsha ýkimetting birqatar ókilderimen kezdesu ótkizgen.

«Kelissózder barysynda elding ontýstiginde oryn alghan qayghyly oqighalar turaly, sonday-aq eldi qalpyna keltiru men ony demokratiyalandyru mәseleleri talqylandy», - dedi R. Bleyk.

Ol ótpeli kezeng preziydentining elding ontýstigindegi jaghdaydy retteude qoldanyp otyrghan sharalaryna ong bagha berdi. «R. Otubaevanyng Osh qalasyna jasaghan sapary taraptardyng bitimgershilikke keluine ýlken mәnge ie boldy. Uaqytsha ýkimet bolghan oqighalargha tәuelsiz halyqaralyq zertteulermen qatar ishki tekseruler jýrgizbekshi. Búl keleshekte osynday qayghyly oqighalardyng aldyn alyp, boldyrmas ýshin qajet», - dedi AQSh memhatshysynyng kómekshisi.

Bishkek. 19 mausym. QazTAG - Igori Shestakov. AQSh pen Qyrghyzstannyn  yntymaqtastyghynda gumanitarlyq qyry basym mәnge ie bolady. Búl turaly senbi kýni AQSh memhatshysynyng Ontýstik jәne Ortalyq Aziya mәseleleri jónindegi kómekshisi, Bishkekete júmys saparymen jýrgen  Robert Bleyk jurnalisterge mәlimetti. QyrTAG tilshisining habarlauynsha ol, Qyrghyzstannyng ótpeli kezeng preziydenti Roza Otunbaevamen jәne uaqytsha ýkimetting birqatar ókilderimen kezdesu ótkizgen.

«Kelissózder barysynda elding ontýstiginde oryn alghan qayghyly oqighalar turaly, sonday-aq eldi qalpyna keltiru men ony demokratiyalandyru mәseleleri talqylandy», - dedi R. Bleyk.

Ol ótpeli kezeng preziydentining elding ontýstigindegi jaghdaydy retteude qoldanyp otyrghan sharalaryna ong bagha berdi. «R. Otubaevanyng Osh qalasyna jasaghan sapary taraptardyng bitimgershilikke keluine ýlken mәnge ie boldy. Uaqytsha ýkimet bolghan oqighalargha tәuelsiz halyqaralyq zertteulermen qatar ishki tekseruler jýrgizbekshi. Búl keleshekte osynday qayghyly oqighalardyng aldyn alyp, boldyrmas ýshin qajet», - dedi AQSh memhatshysynyng kómekshisi.

Ol Osh jәne Jalal-Abad oblysynda oryn alghan oqighalar «110 myng túrghynnyng Ózbekstan territoriyasyna yghysyp, 300 mynday túrghyndy ishki migrasiyagha úrynugha dushar etkenin» atap ótti. «AQSh ishki kóshi-qon ýderisine úrynghandargha kómek retinde $5 million bóledi. Halyqaralyq Qyzy krest pen BÚÚ jogharghy komissariatynyng basqarmasy arqyly kórsetiletin atalghan kómek qasiretti basynan keshirgen bosqyndargha kómek boluy tiyis», - dedi R. Bleyk.

Ol amerikandyq taraptyng Qyrghyzstangha kórsetetin kómegining jalpy somasy $ 32 million bolatynyn eske saldy.

Qayghyly oqighanyng sebebine qatysty R. Bleyk, onda etnikalyq sebep bolghanyn atap ótti, «biraq obektivti baghany oqighanyng tergeu komissiyasy bereldi» dedi. «Elding ontýstiginde qaza bolghandardyng resmy sany shamamen 200-dey adam, biraq naqty adam shyghyny búdan kóp boluy mýmkin», - dey otyryp R. Bleyk, Qyrghyzstannyng uaqytsha ýkimeti bitimgershilik kontingentting elge kirgiziluine súranys jasaghan joq dep atap ótti.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 979
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 3395
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 3338
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 2328