Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 6345 0 pikir 22 Sәuir, 2016 saghat 10:44

KÓGALDY QUYP GÓLAYTTAP...

Túnghyshbay JAMANQÚLOV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

Elbasymyz tek ertegide ghana bolatyn ghajayyptardy shynayy ómir­de de kórsete bildi. Aynaldyrghan 25 jyl­dyng ishinde elimiz zor tabystargha qol jetkizdi. Túnghysh Preziydentimizding «aldymen – ekonomika, sodan keyin – sayasat» degen qaghidany bas­shy­lyqqa ala otyryp júmys isteuining nәtiy­jesin­de elimizding ekonomikasy jedel qar­qyn­men ósti. Men Núrsúltan Nazar­baev­ty memlekettigimizdi ornatyp, ony qa­lyptastyryp, ekonomikasyn refor­ma­lau arqyly ózin de, elin de әlemge moyyndat­qan zamannyng asa daryndy túlghasy dep es­epteymin. Aumaly-tók­peli almaghayyp zamanda myng ólip, myng tirilgen qazaq ýsh gha­syr boyy izdegen múratyna da, armanyna da Nazarbaev túsynda jettik. Biylik tizginin qolyna ústaghan jyldardaghy Preziydenti­miz­ding jarqyldaghan kelbetin, biyik bol­mysyn, kemel darynyn, el basshysy retin­de kósemdik qasiyetterin býgingi úrpaq jaq­sy biluge tiyis. Elbasymyzdyng arqasyn­da elimizde yntymaq pen kelisim saqta­lyp, halyqtyng berekesi artyp keledi.

Eskendir HASANGhALIYEV, kompozitor, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

Núrsúltan Nazarbaev – qatqyl da qa­ra­payym, súnghyla da kemenger qay­ratker. «Qatqyl» deytinim, qatang talap qoya biledi. «Qarapayym» deuim, kez kel­gen adamnyng kónilindegisin dóp basa biledi, onay til tabysa alady. Tә­uel­siz eli­mizding býgingi jetis­tikterge jetuining barlyghy, eng aldymen, onyng eren enbe­ginin, airyqsha qamqorly­ghy­nyng arqasy desek, artyq aitqandyq emes. Men Preziy­denti­mizge Qazaqstannyng ruhaniy-mәdeni, jasam­paz­dyq әleue­tin odan әri nyghaytu jolyndaghy ólsheusiz en­begi, óner adam­dary men talanttargha de­gen erekshe yqylasy ýshin sheksiz al­ghysym­dy bildiremin.

Aqjol MEYIRBEKOV, әnshi, QR enbek sinirgen әrtisi:

Elding damuyna, halyqtyng әlem al­dyn­daghy bedelining artuyna eng birin­shi Túnghysh Preziydentimizding qosqan ýle­si orasan zor. Halyqtyng әl-auqaty­nyng kóte­rilui, jaghdayy­nyng jaqsaruy, óner bol­syn, sport bolsyn, tipti qay sala­da bolma­syn, elimizding mereyining ýstem boluy – Elbasy­nyng jemisti en­be­gining nәtiyjesi. Shýkir, talay nәubet kesh­ken qazaqtyng man­dayyna halyqtyng baghyn ashar Elbasy bú­yyr­dy. Onyng etken enbegin, Tәuelsiz mem­le­ket qúru­da­ghy rólin qazir әlem moyyndap otyr. Núrsúltan Nazarbaev tәuelsiz elimiz­ding irgetasyn qalap, keregesin kerip, onyng әrbir uyghyn shanshyp, shanyraghyn kó­ter­gen, bar-joghyn týgendep, irgesin ke­neyt­ken, ony әlem elderi moyyndaghan mem­le­ket­­ke ainaldyrdy. Sondyqtan men Elba­syn qazaqtyng basyna qonghan baqyty dep esepteymin.

Qydyrәli BOLMANOV, әnshi, produser:

Qazir kórshi eldermen salystyr­sa­nyz, Qazaq elining jaghdayy qay jaghy­nan alyp qarasanyz da kóshilgeri. Qa­zaqstandy әlem tanydy. Múnyng barly­ghy – memleketi­mizding dúrys sayasat ús­ta­nyp otyrghanynyng jemisi. Qazaqstan ekonomikasy qaryshtap óse bastady. Óndiris oshaqtarynyng tamyryna qan jýgirdi. Bir kezderi beleng alghan júmys­syzdyq dengeyi tómendedi. Jalaqy, zey­netaqy, әleumettik tólemder ósti. Halyqqa eng birinshi ne kerek? Áriyne, tynyshtyq, jayly ómir, túraqty júmys qajet. Qazaqstanda qazir osynyng bar­lyghy bar. Múnyng barlyghy Túnghysh Pre­ziy­dentimiz Núrsúltan Ábishúly Na­zarbaevtyng dúrys sayasat jýrgizuining arqasy dep bile­min. Sondyqtan biz mem­leket basshysyna alghys aita oty­ryp, bәrimiz «bir jaghadan – bas, bir jen­nen qol shygharyp», ol kisining sayasa­tyn qoldauymyz kerek. Óner adamy retinde men ol kisining әn men jyrgha әues­tigine qatty riza bolamyn. Tipti Núr­aghang qa­zaqtyng kóptegen әnin jatqa biledi. Aytyp qana qoymay, aitylu naqyshyna deyin kә­siby mamansha týzep otyrghanyn kórdim. Sondyqtan Túnghysh Preziy­dent kýni qarsa­nynda Elba­sy­myzgha úzaq ghúmyr, myqty densaulyq, kók tuy­myzdy biyikterge jelbiretu jolyn­daghy enbegine tabys tileymin. Elbasymyz­dyng aiqyndap bergen baghyt-baghdar­laryn basshylyqqa alyp, elimizding erteni en­selene berui ýshin enbektene bereyik!

Derekkózi: alashainasy.kz

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407