Oskar Uaylidtyng «Jastar - tolqyn siyaqty, aldynda jar túrady, artynan jel aidaydy» degen sózi jastardyng qiyndyqtan qashyp qútylmaytynyn aityp túr. Layyqty bilim alu, júmysqa ornyghu, baspana tabu, eng aqyry memleket qúru isindegi azamattyq pozisiyandy anyqtap, óz tembrindi tabu da onay emes.

Jalpy, últtyq sayasat degende, jastardyng ondaghy róli qanday bolmaq? Bolsa, oghan әser etu tetikterin bile me? Mindetti týrde sheruge shyghyp, ashyq hattarmen ministrlikterding poshtasyn toltyryp tastau kerek pe? Osy jәne basqa da súraqtar «Jas qazaqtyn» kezekti konferensiyasynda talqygha týsti.

Konferensiyanyng býgingi qonaqtary - «ASPEKT M» әleumettik-gumanitarlyq zertteuler ortalyghynyng preziydenti Múhit Asanbaev, «Bolashaq» respublikalyq qozghalysy tóraghasynyng orynbasary Dәuren Babamúratov, «Últ patriottary» respublikalyq qozghalysynyng atqarushy hatshysy Janbolat Mamay, jurnalist-zanger Kәmshat Tasbolat, «Obshestvennaya pozisiya» gazetining jurnaliysi Jaras Kemeljan jәne «Jas alash» aptalyghynyng jurnaliysi Inga Imanbay.

Oskar Uaylidtyng «Jastar - tolqyn siyaqty, aldynda jar túrady, artynan jel aidaydy» degen sózi jastardyng qiyndyqtan qashyp qútylmaytynyn aityp túr. Layyqty bilim alu, júmysqa ornyghu, baspana tabu, eng aqyry memleket qúru isindegi azamattyq pozisiyandy anyqtap, óz tembrindi tabu da onay emes.

Jalpy, últtyq sayasat degende, jastardyng ondaghy róli qanday bolmaq? Bolsa, oghan әser etu tetikterin bile me? Mindetti týrde sheruge shyghyp, ashyq hattarmen ministrlikterding poshtasyn toltyryp tastau kerek pe? Osy jәne basqa da súraqtar «Jas qazaqtyn» kezekti konferensiyasynda talqygha týsti.

Konferensiyanyng býgingi qonaqtary - «ASPEKT M» әleumettik-gumanitarlyq zertteuler ortalyghynyng preziydenti Múhit Asanbaev, «Bolashaq» respublikalyq qozghalysy tóraghasynyng orynbasary Dәuren Babamúratov, «Últ patriottary» respublikalyq qozghalysynyng atqarushy hatshysy Janbolat Mamay, jurnalist-zanger Kәmshat Tasbolat, «Obshestvennaya pozisiya» gazetining jurnaliysi Jaras Kemeljan jәne «Jas alash» aptalyghynyng jurnaliysi Inga Imanbay.

Dәuren Babamúratov: Áriyne, últtyq sayasat túrghysynan, jastardyng alatyn orny erekshe. Búghan mysal retinde Grekiyadaghy, Fransiyadaghy әleumettik tolqularda, onyng aldynda Almaniyadaghy oqu baghasynyng jogharylauyna baylanysty jastar qalay kóterildi?! Reseyde últshyl baghyttaghy úiymdar bir jinaghanda 15 mynnan 20 myngha deyin jastyng basyn qosyp, alapat mitingter úiymdastyrady. Qyrghyzstandaghy jaghdaydy eske aludyng ózi qiyn. Yaki, jastardyng rólin baghalamaghan qogham qúrdymgha ketedi. Al bizdegi ahualgha kelsek, qazir ózi osynday kezeng be, әiteuir jastar belsendiligi týsip ketti. Áriyne, jastar údayy joshu (belsendilik) ýstinde bolmaydy. Ony týsinemiz. Jastar - kólik shygharatyn zauyt ya naubayhana emes. Týsine bilgenge buyn almasuy, jananyng kelui, eskining ketui óte kýrdeli sayasy prosess qoy. Keyde býkil jastardy sonynan erte alatynday kýshi bar bir ghana qayratker jetpey jatady. Jastar úiymdary da joq emes, bar. Osydan tórt-bes jyl búryn esimizde, «Jas Otan» jastar qanaty, «Jasyl el» enbek shtaby, Qazaqstan studentter aliyansy bar, barlyghy memleketting sayasatyn qoldap, birjaqty sóilegenning ózinde belsendilikteri kýshti bolatyn. Nege ekeni belgisiz, qazir olardyng da ýni bәsensip qaldy.

Múhit Asanbaev: Biraz jastar úiymdary «til mәselesin әdeyi qalqan retinde kóterip jýr me?» degen saualgha jii kelemin. Nege jastardyng әleumettik-ekonomikalyq, aitalyq týlekterding JOO-gha týse almay jatu mәselesi kóterilmeydi? Al bizde barlyghy «til-til» dep saylau aldynda, sayasy nauqandarda jamyraydy da jatady. Mysalgha, Qyzylorda oblysynda qazaq tiline eshqanday qauip tónip túrghan joq dep aita alamyn. Ónkey qazaqtar túrady onda. Sol qyzylordalyq jastar nege auylgha túraqtamaydy, júmys mәselesi, oqu barysy qalay? Ol jaghyna bas auyrtpaymyz. Rasynda, til mәselesi qoghamdy jiktep-bólekteytin faktorgha ainaldy. Biylikting ózine qazaqsha sóiletkizu kerek. Osy songhy 20 jylda birde-bir memlekettik qyzmetkerding «memlekettik tildi bilmeydi» degen syltaumen júmystan ketkenin estimeppiz. Eger osynday jaza, is-shara qoldanylmasa, memlekettik tildegi qyzmetker eshqashan búl tilde sóilemeydi. Múny bir dep qoyynyz. Ekinshiden, qazirgi jas kóshbasshylargha kónilim tolmay jýr. Janbolat, aiyp bolmasyn, biraq «qalay da sheruge shyghamyz» dep jar salyp, dem shygharyp jattyndar. «Jaraydy, biz de alangha shyghayyq, jastargha qosylayyq» dep delebemiz qozyp otyrdy. Shyghatyn kezde shyghu, aitatyn kezde aitu kerek. Aqyrynda ne boldy? Jastar alangha shyqpady. Búl neni kórsetedi? Bir nәrseni oigha alghan ekenbiz, ayaghyna deyin jetkizu, sony jasau kerek edi... Áytpese, búl qazaqtyng ishindegi «qazaq» jaularymyzgha «әne, aitty-aytty, sonynda shyqpady, jastar eshqashan kóterilmeydi» dep aitugha jaqsy mysal, bolady. Al anau Qazaqstan jastar kongresi siyaqty úiymdardy mýlde jastar úiymdary retinde qarastyra almaymyn. Aqsha bar kezde, júmys istegenning siqyn jasaydy. Bir kýndik sharua... qalady onyng bәri. Degenmen, jastardyng boyynda pragmatizm basym. Ony moyyndau kerek. Qytaygha jer beriledi degen sybys tarady. Ziyalylarda ýn joq. Doktrina dauynda taghy da Shahanov komandasy tótep berdi. Osyghan qarap, bizde birdi-ekili adamnan basqa, ziyaly orta qalmady ma degen qorqynysh bar. Osy ýreydi ýsteushi retinde qazirgi jastar da agha buynnyng «asyl tәjiriybesine» jýginip, jeke mýddesin, óz paydasyn kóp oilaydy. «Habar» telearnasynda bolghan bir-eki pikirtalastarda auyl mәselesi sóz bolghanda, auyldan kelgen studentter «auyldyng jaghdayy keremet!» - dep, menimen pikirtalastyrady. Búghan ne deysiz?

Órken Kenjebek: Biraz jastar úiymdary «Biylik jýiesin ózgertu kerek!» degen jalghyz әri jalang úranmen qarulanyp aldy. Bar talaby osy. Bas týiin sheshilse, Qazaq eli Jerúiyq respublikasy bolyp, barshylyq bolady eken-mis. Jalpy, osynday radikal oilar, pighyldar bizdegi mәselening sheshimi bola ala ma?

Janbolat Mamay: Sheruge qayta oralsaq, ol kezde aldymyzda eki jol túrdy. Biri - «alangha shyghamyz». Yaghny óz talaptarymyzdy oryndata almay, qaqtyghys bolyp, bas jarylyp, qol synady degendey. Ekinshisi - biylikti bizding talaptarymyzben sanastyryp, konstruktivti júmys isteu. Biz ekinshi joldy tandadyq. Sebebi, osy mezgilde Bishkekte búlt ýiirilip, qyrghyz oqighasy oryn aldy. Bizde de osynday kóterilisting bolghanyn qalap, jýregin alyp úshqandar tabylyp jatty. Bir ottan alau alyp, ózimizde jaqqysy keletin azamattar barshylyq ortamyzda. Solardyng aidauyna erip, qolshoqparyna ainalatyn bolsaq, onda alangha shyghu kerek edi... Biraq bizding maqsatymyz basqa. Oiymyz bólek. Maqsat - qazaq jastarynyng endi-endi oyanyp kele jatqan ruhyn birden sóndirip tastamay, birtindep alau qosyp, belgili bir dengeyge jetkizu boldy. Odan keyin rúqsat etilmegen sheru bolghan son, 500-1000 adamnan astam adam jinalmaydy. Oqighanyng qalay órbiri taghy belgisiz. Sondyqtan, osynday sheshimge keldik. Áriyne, eger maqsatymyz júrtty dýrbelenge týsirip, ony biylikpen qaqtyghystyru bolsa, onda bizdiki dúrys emes. Al maqsatymyz júrtty úiystyryp, jastardyng basyn qosyp, ózimizding de sayasy kýsh ekenimizdi tanytu, biylikti sanastyru, olardy kelissóz ýsteline otyrghyzu bolsa, onda bizdiki jenis. Biz osy eki nәrseni anyqtap alghanymyz jón. Eger qyrghyz oqighasy bolmaghanda, biylik bizdi elemes edi. Ministr Týimebaevpen kezdestik. Viyse-ministr de, Preziydent әkimshiligining qyzmetkerleri de kelmes edi. Almaty basshylary da baylanysqa shyqpas edi. Bir ghana mysal, bәrimiz de Jeltoqsan oqighasyn bilemiz, qasterleymiz qazaqtyng ruhyn kóterdi deymiz. Dúrys-aq. Degenmen, ekinshi jaghynan, jastardyng da, halyqtyng da ruhyn janyshtap tastaghanday boldy. Kóptegen jas oqudan, komsomol qatarynan shygharyldy, týrmege jabyldy, sotqa sýireldi. Kommunistik - totalitarlyq rejim múny әdeyi jasady. Qazir jastardyng ruhy oyanyp, sayasy sanasy ósip keledi. Olardy orynsyz otqa iyterip, qanatyn kýidiruge bolmaydy. Biylikting qanday qadamgha barary belgisiz edi. Endi-endi ghana jetilip kele jatqan azamattyq qoghamdy, jastardy kýni búryn otqa salsaq, bizding ruhymyz taghy birneshe onjyldyqqa keyinge syrghidy.  Mәselen, úryghy jetilip kele jatqan júmyrtqany erte jaryp tastasaq, onyng balapany aman qala ma? Joq! Bizding aitpaghymyz da osy.  «Til, til» dey beredi degenge men kelispeymin. Eger tilding jaghdayy dúrys bolsa, olay aitpas ta edik. Qazir barlyghymyzdyng maqsatymyz bir boluy kerek: ol - últty saqtap qalu, últtyq mýddeni qorghau. Odan biyik maqsat, múrat bizde joq.

Órken Kenjebek: Jalpy, jastar belsendiligi kemip ketti degen pikirge kelisesing be?
Janbolat Mamay: Búl pikirge kelispeymin. Sebebi, jastardy tek sayasy ómirge aralasu-aralaspauyna qarap, bagha beru dúrys emes. Ghylymda qanshama jas jýr. Ónerde she? Jurnalistikada da sol qúbylys. Mysaly, últtyq mәselelerdi batyl kóterip jýrgen jurnalister desek, onyng basym bóligi jastar ekeni dausyz. Yaghny әr jas shamasy kelgenshe, oi-óresi jetken jerine deyin qoghamnyng damuyna óz ýlesin qosyp jýr. Sayasy ómirde de sylbyrlyq bayqaghan emespin. Últtyq maydannyng alghy shebinde jýrgen «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalysyna mysaly, Dәuren Babamúratovtyng «Bolashaq» qozghalysy, bizding «Ruh pen til» atty úiymymyz, basqa da jastar belsene aralasyp jýr. Ázildep aitsaq, Múhtar Shahanovtyng «12 apostolynyn», yaghny 12 orynbasarynyng ekeui - jastar. Búl da jastardyng qoghamdyq-sayasy ómirdegi belsendiligin kórsetedi. Bizde jastar bar da, jastarmen ainalysatyn sayasat joq. Biluimshe, «Jastar sayasaty turaly» Zang jobasy qayta jazylyp jatyr. Áytkenmen, búl zanda da kemshilik, qatelik bolaryna shýbә keltirmeymiz. 700-den astam jastar úiymdary bar desek te, últtyq mәselelerde ýn qatyp jýrgeni bireu, ekeu ghoy... Qalghandary bir tenderden ekinshi tenderge ghana júmys isteytin dengeyde qalyp qoydy. Osy jaghy ókinishti-aq. «Jastar ýndemedi», «jastardyng qolynan kelmedi» dep qajay beruge men qarsymyn. Jastardy qoghamnan bólek alyp qaraugha bolmaydy. Qoghamy qanday bolsa, jastary da sonday. Fransiyadaghy, Grekiyadaghy jastardy aitamyz. «Bizdiki nege olay emes?» dep saual tastaymyz. Áy, bizdiki qaydan onday bolady? Sebebi, bizde tútas qogham basqasha. «Qús úyada ne kórse, úshqanda sony iledi» degen sóz bar. Jastar da solay. Desek te, qazir bizde talantty әri myqty jastar bar. Olardyng qatary ósedi, ýlken kýshke ainalady degenge senemin.

Múhit Asanbaev: Men revolusiya jasau, jastardy alangha shygharudy dittep otyrghan joqpyn. Mәsele prinsipte ghoy. Sheruding bolmaghany da dúrys sheshim shyghar. Mysalgha, Aynúr Qúrmanovty («Talmas» qoghamdyq úiymynyng jetekshisi - red.) alayyqshy. Qanday jaghday bolsa da, qadalghan jerlerinen qan almay qoymaydy. Últshyl jastargha da osynday prinsipshildik jetispey jatqan siyaqty. Ekinshiden, Amerika bolsyn, Britaniya bolsyn, shetelde jastardy eshkim bólmeydi. Jastar ministrligi, ya jastar jónindegi basqarmalar joq. Búl tek postkenestik elderde shygharylghan jýie desek te bolady. Jastardyng basqalardan ne aiyrmashylyghy bar? Bәrimiz de qazaqpyz, zangha boy úsynamyz... Osylay bola kelip, kóptegen jastar kәsip iygerip, óner quudyng ornyna, sayasat boylaydy. Kreslogha úmtylady, jenil ómirding obrazyn biylikten izdeydi. Múny dúrys ýderis dey almaymyn.

Dәuren Babamúratov: Mәke, pikirinizge qosylamyn. Janbolat óz sózinde konstruktivti baghytta júmysqa kóshtik degendey pikir aityp qaldy.  Bizdegi 700 úiymnyng bәri de - konstruktivti. IYә, búlay júmys isteu kerek, konstruktivizm kerek. Degenmen, 701-shi radikal úiym retinde osy Janbolat jetekshilik etetin «Ruh pen til» klubyn aitushy edim. Biraq búlar da sol birinshilikti Aynúr Qúrmanovtargha berip qoydy. Al Aynúr Qúrmanovtyng osal túsy - eshqashan últtyq mәselelerdi qozghamaydy, qayta oghan jan-tәnimen qarsy! Últtyq mәseleni qozghamasan, oghan qarsy shyqsang - qazaq qoghamynda syiyng bolmaydy. Bizding qoghamgha radikal jastar kerek. Mindetti týrde. Múnday úiym bolmaghan qogham - shirigen, totalitarlyq qogham. Bәrimiz de kezinde radikal boldyq. Resey elshiligining aldynda sheru úiymdastyrghanda 400 jasty jinadyq. Talayyn ústap ketti. Kelesi sherude sol jastardyng 5-eui keldi, 395-i kelgen joq. Yaghny bir qazaq sheruge shyqsa, ekinshi ret alangha bettemeydi. Osyny eskeru kerek. Student shyqsyn alangha, artynan sham alyp týsedi, qysym jasaydy...Toqeteri, radikal úiymdar boluy kerek. Solargha qarap, bizding jastar ózderining damu baghyttaryn anyqtaydy. «E-e, ananyng sózine senu kerek» nemese «Onyng sonynan ermeymiz» dep, óz betterinshe sheshim shygharady. Al múnday pluralizm bolmaydy eken, qiyn jaghdaygha dushar bolamyz.

Kәmshat Tasbolat: Osy alghashqy jastar sheruin úiymdastyramyz dep «Jas alashtyn» redaksiyasynda bolghan otyrystan týigenim - bizding jastardyng basyn qosatyn iydeya joq eken. Bәri jan-jaqta bytyrap ketken. Últtyq mәselelerdi kóteretin bolyp keldik te, jeme-jemge kelgende, әrkim óz pikirinde qaldy. Blogshylar óz mәselesin aityp ketti. Qazaq eshqashan Internet ýshin alangha shyqpaydy. Auylgha ol týgili, qarapayym telefon baylanysynyng ózi ýlken mәsele emes pe? Sol jiynda keybir jastar «qostildilikti qorghap qalamyz» degendey de pikir aitty. Osydan-aq, bizde qanshalyqty haos jaghday qalyptasyp otyrghanyn bayqaugha bolady. Endi últtyq mәselelerdi ashyq aityp, em-domyn izdep jýrgen jurnalister desek, olargha da keremet mýmkindik berilip jatqan joq. Búlay qogham túiyqtalyp, әr azamattyng ishindegi psihologiyalyq qysym arta berse, arty ne bolatynyn bir Alla biledi. Sondyqtan, halyqtyng sayasy belsendiligin arttyryp, jastardyng boyyndaghy qúqyqtyq nigilizmnen aryltugha júmys jasau kerek. Bizdi tek qana últtyq iydeya biriktiredi.

Janbolat Mamay: Jastar sheruin shaqyramyz dep jýrip, biz bir mәseleni sheship aldyq dese bolady. Kimnin-kim ekenin anyqtap aldyq! Basynda úiymdastyru komiytetinde 60-qa tarta jastar úiymdarynyng ókilderi, jurnalister boldy, endi týpkilikti alangha shyghamyz dep sheshkende, «Erkin internet ýshin» qozghalysy men «Ruh pen til» kluby qaldy. Biylikti kelissóz basyna otyrghyzyp, óz talabymyzdy oryndatqanymyzdy «Azat» partiyasy da, tipti radikal dep jýrgen «Algha» da tolyq qoldady. Áriyne, jastardyng derbes, tәuelsiz bolghany dúrys qoy. Degenmen, qoldau kerek. Belgili bir kýshterden kómek bolmay, tәuelsiz jastardyng jarq etip shygha kelui de qiyn ekenin kórip jýrmiz. Osy jerde jastarmen birlesip júmys isteytin, solardy bir arnagha búratyn sayasy kýshter kemshin siyaqty. Sóite túra, bizde «solay jasau kerek edi», «olay dúrys emes, býitpeysinder me!» dep aqyl aitqyshtar kóp-aq. Sol aitqandarynyng onnan demey-aq qoyayyn, jýzden bir bóligin jasamay ma? Osy jerde mynaghan nazar audarghym keledi. Belgili qogham qayratkeri Jasaral Quanyshәlinning әreketin eske alynyzdar. Múhtar Shahanov doktrinagha qarsy «ashtyq jariyalaymyn» dep jýrip, ózining talabyn oryndatqanda, Quanyshәlin ne dedi? Ony «satqyn» dep atady. Biraq ol Shahanovtyng naghyz erlik jasaghanyn, dana sheshim qabyldaghanyn týsinbedi de, týsingisi de kelmedi. Pendelik parqynan asa almady. Keyinnen biz alangha shyghatynymyzdy jariyalap, aqyrynda biylikti óz aitqanymyzgha kóndirgende de Quanyshәlin múny «jaqtyrmady». «Mamay qoryqty» dep jar saldy. Aqyrynda ózi ashtyq jariyalady. Al ne shyqty? Joghary biylik túrmaq, qalalyq әkimshilikten birde-bir adam kelmedi. Múny ózi de moyyndady. Týpting týbinde ózining sebepsiz ashtyghyn toqtatugha mәjbýr boldy. Ondaghy syltauy - «Halyq biyligi» atty qozghalysy ýndeu jasapty. Anaghan bir shýiligip, mynaghan bir tiyisken Quanyshәlin ne bitirdi? Mine, osynday adamdar әrkimge bir syn aitqansha, qoldarynan kelse, ózderi bir nәrse jasasyn. Bizdiki dúrys emes bolsa, dúrysyn kórsetsin. Sonda halyq kimdiki dúrys ekenin kóredi, anyqtaydy. Sol túlghanyng artynan eredi.

Órken Kenjebek: Nege biz osy ýlken aghalarymyzdyng úrandaryn qaytalaymyz? Aqyry jas ekenbiz, maqsatymyz bar delik, óz úranymyz nege bolmaydy? Absurd bolsa da, «biz keleshek qoghamda enbek etetin bolghandyqtan, ýshtúghyrly tildi qoldaymyz» dese de?

Múhit Asanbaev: IYә, óte oryndy súraq. Mysaly, nege jataqhanagha jastar ornalasa almaydy degen súraqty kótermeske?

Jaras Kemeljan: Shynynda, jana Kәmshat aityp ketkendey, bizde jastar bir iydeyanyng tóniregine úiysyp otyrghan joq. Tek Múhtar Shahanovtyng ainalasynda jinalyp otyrmyz. Onyng ózinde sol últshyl degenderi ghana. Al qazirgi jaghdaygha kóz ashyp qarasaq, memlekettik dengeydegi mәsele bolsyn, últtyq mәsele bolsyn, ol birinshi kezekte - qazaqtyng qamy, qasireti. Meninshe, aldaghy on jylda eng kýiip túrghan mәsele - din mәselesi bolmaq. Sondyqtan, júmystyng arnasyn osy baghytqa búrghan jón-au.

Inga Imanbay: Qazir últtyq mәselelerdi sheshude jastardyng tegeurindi kýshke ainala almay otyrghanyn moyyndauymyz kerek. Sebebi, bizder  agha buyn ókilderining sol mәselelerdi sheshude jibergen qatelikterinen sabaq ala almay otyrmyz. Olar sol mәselelerding bar ekenin jiyrma jyl búryn bildi. Kýresti. Belgili bir nәtiyjege jetti. Desek te, olardy týbegeyli sheshuge dәrmenderi әli kýnge deyin jetken joq. Meninshe, biz agha buynnyng osyghan deyin jýrgizgen kýres jolyn saralap, kemshilikterin qaytalamaugha, artyqshylyqtarynan sabaq alugha tiyispiz. Sonda  ghana nәtiyjege jetuge bolady. Olardyng eng basty kemshiligi, auyzbirlikterining joqtyghy men key jaghdaylarda últtyq mýddeden góri jeke mýddelerin joghary qoyghandyghynda. Jeke ambisiyany birinshi kezekke shygharghanynda. Qazir biz dәl sol qatelikterdi qaytalap kelemiz. Árkim ózinshe, bir mәsele kóteredi. Áli de últtyq, memlekettik taqyryptargha qatysty mәseleni júmyla kótere almay jýrmiz. Mәselen, 11 sәuir kýni ótkizemiz degen jastardyng alghashqy jalpyúlttyq mitingisining úiymdastyru komiytetinde qanshama jastar úiymdarynyng ókilderi boldy. Sonynda solardyng tek ekeui ghana qaldy. Qalghandary jaltaryp ketti. Osynyng ózi bizding agha buyn qatelikterin әli kýnge deyin qaytalap kele jatqanymyzdy kórsetedi.

Múhit Asanbaev: Qysqasy, jastardy biriktiru ýshin jastardyng mәselesin algha shygharu kerek. Sonda ghana birigu prosesi bastalady. Jastar óz mәselesin sheship alghan song ghana, últtyq mәselelerge ara-l-a-s-a alady.

Kәmshat Tasbolat: Biz óz aramyzda otyrys jasap, maqsatymyzdy aiqyndap, qanday baghytta júmys jasaymyz, aramyzdan sayasy kariera jasay alatyn azamattardy iriktep alu kerek. Biz ótpeli sayasatty qoyyp, memleketimizding bolashaghyn 100 jylgha aiqyndap beretin sayasattyng negizin jasauymyz kerek.

Órken Kenjebek: Rasynda, jastar óliara kezende túr. Dәl qazir sayasy sanamyz oyanyp, bireuimiz kommunist, bireuimiz radikal bolyp, aramyzda segmentasiya, jiktelu ýrdisi jýrip jatyr. Dúrys-aq. Biraq 20-30 jyldan song birimizding artynan birimiz killer jaldap, ya biylik-oppozisiya bolyp tartyspas ýshin qazir birigu kerek. Biriksek - qazir, birikpesek - eshqashan  degendey prinsip ghoy. Endi bizde qanday tәsil bar? Chernyshevskiyding saualyn qaytalaghym kelmese de, qaytalau kerek bop túr.

Kәmshat Tasbolat: Shyny kerek, ashyq hattan jalyqtyq. Biz de, biylik te. Sondyqtan, búl jol taptauryn. Jana izdenis kerek. Bir-birimizge kinәrat taqpay, biylik basyna últshyl azamattardy әkelu kerek. Últtyq mәseleler últshyl azamattar biylikke kelgende ghana sheshiledi. Azamatshalardy da úmytpayyq (kýledi).

Dәuren Babamúratov: Áriyne, Inga aitqanday, jastardyng bir shoghyrgha, bir úiymgha birikkeni qanday jaqsy! IYdealy da osy. Degenmen, últtyq mәselening ózin jeke-jeke tarmaqtargha bólip tastap júmys istegen tiyimdirek bola ma degen oiym bar. Sen dinmen ainalys, sen bilimmen ainalys dep, mysaly. «Biz jýiege qarsy emespiz, biraq myna bir jerine ózgeris engizgimiz keledi» dep jeke úrys alandaryn asha bersek, júmys ónedi. Bizding jaghdayda birikken - qauipti! Biriksen, seni qúrtu onay. Sayasy tәjiriybege qarasaq, qanshama úiym birigip, aqyry ydyrap ketedi. Árqaysysymyz jeke júmys istep, ortaq mәselege kelgende ortaq ýn shygharyp, bir-birimiz ýshin túra biluimiz kerek. Óz aramyzda korporativtik etika qalyptasuy kerek. Sonda ghana júmys ómirsheng bolady. Jastar bireuding qolshoqparyna ainalyp ketti degen de pikirler qaulap jýr. Qolshoqpar bolmay qoymaymyz. Jastar ghana emes, agha buyn da әldebireulerding qolshoqpary. Biraq biz olay eken dep bólinbey, qarjyny ala otyryp, ortaq maqsatymyzdan ainymau kerekpiz. Lenin de evreyden, orystan, fransuzdan aqsha alyp jýrip, revolusiya jasady ghoy.

Janbolat Mamay: Jastardyng basyn bir úiymgha qosyp, ortalarynan bir kóshbasshy shygharu ýshin әli biraz jyl kerek. Bizdi kósemshildik degen auru mendep keledi. Kommunister dese, Ábdildiyn, últshyldar dese, Shahanovty, oppozisiya dese Jarmahan Túyaqbay men Bolat Ábilevti aitady. Yaghny býtindey qozghalys ya partiya bir-aq adamnyng atymen baylanystyrylady. Osy indetti bayqay otyryp, búdan qazirgi jastar aryluy kerek siyaqty. Túlghalardyng ainalasynda emes, iydeyanyng ainalasynda birigu kerek. Myna jastar týrli sektagha kirip barady, óz qúqyghyn bilmeydi dep talay mәseleni qoparyp jatamyz. Aqiqaty sol, jastardyng bilimin kóteru kerek. Bilimdi adam ong joldan búrylmaydy, diny ekstremizmge boy bermeydi. Sanaly hәm bilimdi adam avtoritarizmge de tóze bermeydi. Bilimdi adam óz auruynyng neden bolatynyn biledi jәne shipasyn erterek izdeydi. Sondyqtan, osynday azamattar kóbeyse, qogham tazarady. Keleshekte elding tútqasyn ústaytyn - bizdermiz. Sondyqtan, әrqaysymyz býgin tәjiriybe jinaqtap, býgin pisip-jetiluimiz kerek. Ertenge dayyn bolu ýshin. Bilimdi kótereyik, bilikti arttyrayyq, jastardy artymyzdan erteyik.

"Jas Qazaq" gazeti