Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5232 0 pikir 14 Sәuir, 2016 saghat 11:37

SOGhYSTY JARNAMALAUDY TOQTATATYN UAQYT JETTI

Býkil әlem elderi tarihshy-ghalymdarynyng basty taqyryby – «soghys», soghan sәikes olardyng ýzilissiz jarnamalaytyndary da osy – «soghys». Býgingi tanda soghysty auyzgha almaytyn birde-bir tarihshy-ghalym, birde-bir sayasatker joq. Nege olar soghysty auyzdarynan tastamaydy? Óitkeni, býtkil jer betindegi 7 mlrd-tan astam adamdardyng bәri әskery adamdar bolyp ketken.

Songhy mynjyldyqtar da býtkil әlem elderi bolyp soghysumen boldyq, nemese soghysqa әzirlenip jattyq. Kýni býginde de tura solay, kóptegen elder birin-biri qyryp jatyr. Bireuler ozbyrlyq jasau ýshin, bireuler ozbyrlardan qorghanu ýshin, bireuler qaru satyp bay ýshin milliardtaghan qarajattardy, óz halqynyng auzynan jyryp osy әskery salagha júmsauda.  Bayyptap qarasaq, býgingi kýni bәrimizding әskershe oilaytynymyzdy aiqyn angharugha bolady. Ýide de, týzde de. Qazirgi tanda Adam ómirinin  «kók tiyndyq»  qúny qalmaghandyghyn osydan dep, batyl tújyrym jasay alamyz. Býgingi kýngi tirligimizding bәri tura soghystaghyday. Álem elderining barlyghy derlik, myqtysy da, ortashasy da, әlsizi de ýnemi ýrey ýstinde.

Áuelgi de kýdikpen bastap em. Soghysty auyzgha almay tarih jazugha bolar ma eken dep. Sóitsem bolady eken.

Qazirgi Kenestik bolishevizmning «shiynelinen» shyqqan tarihshy-ghalymdar oqyghan barlyq kitaptardyng avtorlary, sonymen qatar solardyng izin «ayna qatesiz» jalghastyrghan barlyq tarihshylardyng basty qatesi, tek qana soghys jayly jazatyny. Tarihshylardyng qay kitabyn oqysang da, olardyng әrbir sózin de býkil dýnie jýzi ýnemi soghysyp, birin-biri qynaday qyryp jatyr.

Osylardy oqyp otyryp, adam balasy myna dýniyege tek qana soghysyp ólu ýshin keletindey bolyp sezineri haq. Qazirgi zamannyng tarih ghylymy tek qana soghysty uaghyzdaydy. Osylardy oqyp ósken adamdardyng da, elderding de basy eshqashan birikpeydi. Demek, olardyng Adam balasyna bar berer «paydasy», auzy bitip kele jatqan «jaranyn» betin kýnine «myng tyrnap» qanata beretini.

 Al, endi Atam Qazaqtyng rulyq shejiresine kelsek, múnda soghys jayly mýldem auyzgha alynbaydy. Demek, rulyq shejire ótkenge salauat (keshirim) aityp, tek qana adam men adamnyn, ru men rudyn, el men eldin, últ pen últtyng bastaryn qayta qosyp, birigulerine mýltiksiz qyzmet jasaydy. Bir keremeti osylardyng bәri Qoja Ahmet Iassauy men Áulie Beket – Pir Ata ústanghan tarihat (sopylyq ilim) jolynda aiqyn kórsetilgen.

Býgingi kóptegen «soghysqúmar» tarihshylardyng jәne solardyng sózine Qúdayynday senetinderding Qazaqtyng rulyq shejiresining maghynasyn týsine almay, rudy jamandap, «ru» degen sózden zәreleri úshyp, qazaqtyng rulyq shejiresine ýnemi jau bolyp, qarsy shyghatyndarynyng syry osy.

Osy eki jaghdaydy saralay kele, ýnemi soghys jayly jaza beruding sony jaqsylyqqa aparmaytynyna aiqyn kózim jetkenin qaperlerinizge bergim keledi. 

Týsinikteme: Ejelgi ghúlama shejireshi-tarihshylardyng jazbalarynda soghystardy әdiletti jәne әdiletsiz soghystar dep, arajigin ajyratyp otyrghan. Qazirgi tarihshylarda múnyng biri joq. Qazaqtyng ata-saltyn bilmegendikterining saldarynan bәrin aralastyryp jibergen. Soghys jayly tariyhqa qalam tartqan tarihshy, sol soghystardyng әdiletti nemese әdiletsiz soghys ekendigining arajigin ajyratyp ketkenderi, al ajyratugha bilimi jetpegen jaghdayda soghys jayly jazbaghandary dúrys. Sonda ghana biz tarihshy-ghalymdardyng jazghan tarihynan «tarih taghlymyn» ala alamyz. Mysaly, «Atamekendi (Atam, Ákem jәne mening tughan jerimdi) qorghau eng әdiletti soghys bolyp tabylady» degen siyaqty.

Tarih taghlymy: Rulyq shejirening maghynasyn bilip, ony mengergen jaghdayda býkil әlem elderining basy biriguine tolyq mýmkinshilik bar, al tek qana soghysty uaghyzdap, ony oqyp ósken elder men últtardyng basy eshqashan birikpeydi jәne olar sol soghystardy ary qaray ýzdiksiz jalghastyra beretin bolady.

San myndaghan jyldar boyy býkil әlemge әdildikpen biylik jýrgizgen Qazaqtyng Ana tilinde sóilep, qazaqtyng dәstýrli dinin ústanghan Qazaq qaghanattary men handyqtarynyn  basty iydeyasy osylay bolghan. Qasiyetti Qazaq topyraghynda sol  iydeya kýni býginde de jalghasyn tabu da. Qazaq memleketining býkil dýnie jýzi boyynsha tórtinshi oryn bolyp keletin yadrolyq qarudan, býkil әlem elderining arasynan eng birinshi bolyp bas tartyp, tek qana beybitshilikti uaghyzdauy osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.

Soghysty uaghyzdaudy toqtatatyn mezgil jetti.

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534