«Ýsh tilding birinshisi, negizgisi,

bastysy, manyzdysy – memlekettik til,

qazaq tili».

QR Preziydenti N.Nazarbaev

Conghy uaqytta BAQ betterinde, internet jýiesinde kópshilik nazaryn ózine audarghan  qyzu pikir-talas órbude. Ángime bizding bilim salamyzdaghy kezekti reforma turaly. Tayau bolashaqta bilim beru jýiesinde ýsh tilde bilim beretin bir tipti oqu jýiesining qalyptasatyny, orta mektepten bastap, keyin barlyq orta arnauly, joghary bilim beru jýiesinde jaratylys tanu pәnderin tek aghylshyn tilinde oqytu engiziletini turaly janalyq  kópshilik qauymda ýlken alandaushylyq tughyzyp otyr jәne búl alandaushylyq negizsiz emes.   

«Eger biz jaratylystanu ghylymdaryn tek qana aghylshyn tilinde ótkizemiz desek, onda biz tilden aiyryldyq dep esepteniz». Akademik A. Júmadildaev aghamyzdyn  búl ýndeuin biz til bolashaghyna alandaghan últ janashyrynyng janayqayy dep týsinemiz.

Bilim jәne ghylym ministrligi búl qadamdardyng sózsiz qajettiligin dәleldeu baghytynda pikirler aituda. Áriyne, búl uәjderding qay-qaysysynyng bolsa da jany bar. Degenmen búlar basty sebep emes.  Elimizding bilim beru jýiesinde jaratylystanu pәnderin tek aghylshyn tilinde oqytudyng qajettiligi turaly aitylghan dәlelder men keltirilgen uәjderding bәri de bir últtyq mýdde, últtyq múrat aldynda dәrmensiz. 

Qazaq mektepterinde oqyghan jastardyng әri qaray sapaly bilim aluy Qazaqstanda  shekteuli bolsa,  biz últtyq bilim men tilimizdi qalay damytamyz? Bilim men ghylym tili damymay órkeniyetti últ tili qalyptasuy da mýmkin emes jәne bilim beru isi- últtyq ruh pen mәdeniyet damuynyn, ruhany jetiluimizding eng negizgi irgetasy. Al bizding basty maqsatymyzdyng ózi osy últtyq mýdde men últtyq múrattyng ruhany bastauy bolyp tabylatyn últtyq tildi damytu arqyly qoghamdy biriktiretin tolyq mәnindegi órkeniyetti memlekettik til qalyptastyru emes pe?

«Qazaq tili – bizding ruhany negizimiz. Bizding mindetimiz – ony barlyq salada belsendi paydalana otyryp damytu. Qazaqstannyng bolashaghy – qazaq tilinde» (N.Nazarbaev)

Órkeniyetti últ tili úghymyna toqtalsaq.  Kez kelgen órkeniyetti últ tili óz halqy ýshin tilge mindettelgen barlyq funksiyalardy atqarady. Ol túrmystyq, kәsibi, resmiy-iskeri, ghylymy jәne әdeby til retinde últ súranysyn tolyq qanaghattandyruy tiyis. Al ghylymnyng negizi bolyp sanalatyn jaratylystanu ghylymdaryn mektepten bastap qazaq tilinde oqytpaytyn bolsaq, qazaq tili ghylym tili, tehnologiya tili retinde bolashaghy joq tilge ainalmay ma?

Olay bolsa,  barlyq salada bilim tili, ghylym tili retinde qoldanylmaghan tildi tolyq mәndi últtyq til dep aitugha bola ma? Búl kerisinshe últtyq tilding belgili bir salada kemy bastaghanyn bildirmey me? Al «últtyng tilining kemy bastauy últtyng qúry bastaghanyn kórsetedi» (M. Júmabaev).

«Osylay tәuelsizdigimiz býkil últty úiystyratyn eng basty qúndylyghymyz – tughan tilimizding mereyin ýstem ete týsedi» (N.Nazarbaev) dep, mәngilik elimizben birge mәngilik til bolady dep otyrghan ana tilimiz aidalada emes, óz otanynda osynday shekteuge úshyrap jatsa, tәuelsiz elimizde óz úrpaghymyzgha óz tilimizde, memlekettik tilde tolyq orta bilim bere almaytyn bolsaq, eldigimizge, memlekettiligimizge syn emes pe?

Ýsh tildi oqytudyng ýlken bir mәselesi últtyq tamyrgha kelip tireledi.

«Osy ýsh tilde de әr bala erkin sóilep, bir-birin týsine bilui tiyis jәne de әlem elderindegi ozyq bilimdi iygere bilui qajet» (QR Bilim jәne ghylym ministri E.Saghadiyev).  Jaqsy, al birinshi synyptan ýsh tildi qatar, teng ýirengen úrpaqta  últtyq bolmysty qalyptastyratyn últtyq tamyr qanshalyqty saqtalmaq...  Últtyq namys pen últtyq sana qanday dengeyde bolmaq... El mýddesin, últ mýddesin kózding qarashyghynday saqtaytyn, qorghaytyn patriottar tәrbiyeleuge búnyng yqpaly qanday bolmaq?

 Keshegi óz tarihymyzdyng auyr kezenderinen sabaq almaymyz ba? Jas úrpaqty oryssha  oqytamyz dep XX ghasyrda shapqylaghanymyzdyng zardabyn býgin tartyp otyrmyz ghoy. Sol sayasattyng kesirinen «biz tilimizden de, dilimizden de airylyp qala jazdaghan últ»  (N.Nazarbaev) emespiz be? Sol XX ghasyrdyng basynda alash ziyalylary tilindi saqta dep úran tastady, ózgelermen teng bolu ýshin qazaq tilin kense tili qylamyz, ghylym tili qylamyz dep enbek etti, ana tilde salalyq terminder men oqulyqtar jasau isin qolgha aldy.

Ókinishke oray jýrgizilgen sayasatqa baylanysty Kenes dәuirinde qazaq tili tolyqtay kense tili bola almady, tehnologiya tiline ainalghan joq. Ashyghyn aitsaq, býgin de elimizde qazaq tili qoghamdy ghana emes, qazaq últyn  biriktirushi mindetin әli tolyq atqaryp otyrghan joq. Tilinen, dilinen alystaghan orys tildi aghayyn ana tiline asyghar emes. Erteng aghylshyn tildi qazaqtardyng tolqyny ýshin qazaq tilining orny qanday bolmaq?

Aghylshyn tili – biz ýshin shet tili. Al shet tilin biz qajettilikke qaray qarym-qatynas tili retinde ýirenemiz ghoy. Onyng ýstine dýnie jýzine keninen taralghan  aghylshyn tilining әbden jetilgen әdistemelik oqu-ýiretu jýiesi bar. Qajettilikke qaray 3 ay men 1 jyldyng arasynda  týrli dengeydi erkin ýirenip alugha bolady. Al bizding jalpy orta bilim beru salasynda aghylshyn tilin  11-12 jyl oqytu qanshalyqty tiyimdi?

Jalpy aghylshyn tilin oqyp-ýirenuge eshkim qarsy emes jәne búl ýrdisting elimizde bastalyp ta ketkenin aita ketken jón. Qauly-qararsyz, ýgit-ýndeusiz-aq  arnauly kurstar, jeke oqytu, internet arqyly әrkim ózine qajetti dengeyde tildik daghdylaryn jetildirude, aghylshyn tilin ýirenuge úmtyluda.  Dýnie jýzinde moyyndalghan tildi bilu aldyna ýlken maqsattar qoyyp otyrghan el jastary ýshin uaqyt talaby, zaman talaby. Búl jaghynan alghanda bizding jas úrpaq ýshin tamasha mýmkindikter tuyndaytyny sózsiz. Ángime  «Ýshtildilik» tújyrymdamasynyng mәn-maghynasyn qoghamda  dúrystap taldap-týsindirude,   ýshtildilik tújyrymyndaghy qazaq tilining ornyn naqty belgileude, tilderdi qashan, qalay jәne qanday kólemde bilude, ýiretude? Sheteldiktermen birlesken kәsiporyn qúrghan biznesmen men auyldaghy  aghayyn ýshin aghylshyn tilining qajettiligi birdey kólemde emes ekeni anyq qoy.

Mәngilik el, últ boludyng birden bir sharty últtyq til ekenin eskersek, bizge búl mәselede asyghystyq qajet emes dep esepteymiz. Óitkeni til ghana emes, tútas últ taghdyryna, onyng últ retinde ómir sýruine tikeley qatysy bar jәne kýrdeliligi men manyzdylyghy jaghynan jalpyúlttyq, jalpyhalyqtyq mәselege  baylanysty birjaqty tújyrym, asyghys sheshim boluy mýmkin emes.  Qazaq ýshin  «Abay – órkeniyetke alyp kelu» (N.Nazarbaev) bolsa, bizge bolashaqta Abaydy tereng týsine biletin, Abay sózderine ýnile biletin úrpaq kerek.  Sondyqtan da  ýsh tilde oqytu reformasyn bastamastan  búryn biz oqytugha qatysty eng negizgi degen  mәselelerdi sheship aluymyz kerek.

1. Eng aldymen, memleket basshysy aitqanday, «Ýsh tilding birinshisi, negizgisi, bastysy, manyzdysy – qazaq tili» bolsa, tiyisinshe barlyq oqytu jýiesinde de qazaq tiline tap sonday kónil bólingeni dúrys,  últtyq bilim beru jýiesi damu kerek. Jaratylystanu pәnderi, dýnie jýzi tarihy pәni qazaq tildi bilim beru jýiesinde qazaq tilinde oqytyluy kerek.  Óitkeni dýniyeni tanu kilti – jaratylystanu pәnderi, ol sonymen birge últtyq tanym men taghylymnyng da negizi. Sondyqtan da bәsekege qabiletti últ bolamyz desek,  tәuelsiz Kazaqstanda ghylymnyng barlyq salasy boyynsha qazaq tilinde  orta, arnauly jәne joghary bilim beru jýiesin saqtau ghana emes, damytu sharalaryn qolgha alu (kadr, oqulyq, әdisteme t.b) – birinshi kezektegi is boluy shart.  «Qazaqtyng tili til bolu ýshin – ghylymnyng tili, biznesting tili, tehnologiyanyng tili bolu kerek» (A.Júmadildaev). 

2.  Aghylshyn tilin  bastauysh synyptardan bastap oqytu isi de - saraptau men taldaudy qajet etetin mәsele.   Búl jaghynan da bizde asyghystyq pen әdettegi nauqandyq basym jәne әlemdik tәjiriybe tolyqtay eskerilip otyrghan joq dep esepteymiz. Biz tilimiz búzylmay saqtaluyn tilesek, ózgelershe әueli ana tilimizben oqytyp, sonan song basqasha oqytugha tiyispiz.(A.Baytúrsynúly). Barlyq órkeniyetti elderde shet tilderin ýirenude negizinen osy jýie qoldanyluda.

Álemdik tәjiriybede ana tilining tildik daghdylaryn (oylau, oqu, sóileu, jazu) erkin mengergender ekinshi, ýshinshi tilderdi kerek, qajetti dengeyde ghana oqidy, ýirenedi jәne últtyq bolmysty qalyptastyratyn últtyq tamyrdyng saqtaluyna erekshe kónil bólinedi.  Últtyq tamyrdy saqtap qalu ýshin de әlemdegi últtyq sipattaghy (unitarlyq) memleketterde (Japoniya, Germaniya) shet tili  12-14 jastan oqytylady. Al bizdegi ne asyghystyq? Áli ózining ana tilinde oilau, sóileu daghdylary tolyq qalyptasyp ýlgermegen býldirshinge 1 synyptan aghylshyn tilin oqytu, onyng saghatyn kóbeytu qanday qajettilikten tuyndap otyr? Osynyng ghylymy negizdelgen tújyrymy bar ma?  Jalpy búl mәselege qatysty mýddeli jaqtardyn, ghalymdar men tiyisti mamandardyn  qatysuymen joghary dengeyde arnayy jiyn ótkizu jәne erte jastan ýsh tildi qatar oqytudyng barlyq ózekti mәselelerin ashyq talqylau qajet.

3. QR Bilim jәne ghylym ministri E.Saghadiyevtyng  «qazaq  tilin jedel mengeruding әdistemesin jasauymyz kerek»  degen pikirin qolday otyryp,  qazaq tilin jedel ýirenu әdistemesin jasau baghytytyndaghy júmystardy jalghastyrumen birge quatty memlekettik til iydeologiyasyn qalyptastyru, memlekettik tildi biluge yntalandyratyn tetikterdi iske qosu siyaqty sharalardy qabyldau – uaqyt talaby ekenin eskertkimiz keledi. Elde qazaq tilin biluding biliktilik talaptary jýiesi júmys isteui qajet (zandyq aktiler negizinde). Óitkeni tilding qajettiligi men tilge degen súranys – til ýirenu nәtiyjeliligining basty sharty Qazir bizding «qoghamda memlekettik tildi mengeruding әrkelki dengeyinin» nemese problemalyq aspektining boluynyng jәne jyldap oqytsaq ta qazaq tilin oqytudyng nәtiyjesizdiginin  birden bir sebebi de qazaqstandyq qoghamda qazaq tiline degen súranys pen qajettilikting tiyisti dengeyde bolmauy, qazaq tilin ýirenuge degen ynta men niyetting tómendigi, memlekettik til iydeologiyasynyng әlsizdigi ekeni ras.

Últymyzdyng úly qúndylyghyn qúldyratpau ýshin de bizge búl baghytta sheshushi, tәuekel qadamdar qajet. Bizding býgingi sheshiluge tiyisti basty mәselelerimizding biri  «memlekettik tildi belsendi qoldanu ayasynyng kenenine, ony zannyn, ghylymnyng jәne jana tehnologiyalardyng tili retinde damytugha» (Qazaqstan Respublikasynda tilderdi damytu men qoldanudyng 2011 - 2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy ) qatysty tiyisti memlekettik organdar (bilim jәne ghylym, mәdeniyet jәne sport, әdilet ministrlikteri) men qoghamdyq úiymdardyn, últ ziyalylarynyng qatysuymen eng joghary dengeyde arnayy jiyn ótkizu, til sayasatyn jýrgizude jana, sheshushi betbúrystargha bastaytyn sheshimder qabyldau jәne arnayy jiyndy dәl biyldan qaldyrmay, el tәuelsizdigining 25 jyldyghyna oraylastyryp ótkizu turaly úsynys týsiremiz.

Bolat  Jeksenghaliyev  - Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy» qoghamdyq birlestigi BQO filialynyng tóraghasy

(QR Bilim jәne ghylym ministrligine jiberilgen hatqa ónirding belgili til janashyrlary, ghalymdar, ústazdar, jurnalister, barlyghy 50 den astam adamdar qol qoydy)

Abai.kz