Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5708 0 pikir 12 Sәuir, 2016 saghat 09:13

«ALTYN UNITAZ» HÁM ABAQTY

Keshe 31 arnanyng janalyqtarynan Astanada satylyp jatqan altyn jalatylghan unitazdar jayly sujetti kórip qatty quandym. Qúdaygha shýkir, bir kezderi babalary altynnan kiyim kiygen búl qazaqtyng sanasy ósipti. Bú qazaq (qazaq bolmauy da mýmkin) jeti jýz myng tengege kәstóm satyp alyp, altyn unitazda «әjetin» ótese nesi aiyp? Qúday-au, búl keremet qoy.

«Daghdarys» deydi bireuler... Qaydaghy daghdarys, bizde eshqashan daghdarys bolmaq emes. Qarjy taba almay qalsaq, jer sata salamyz. Onda túrghan ne bar? Bәribir erteng ne bolatynyn bilmeymiz?. Irgedegi qytay ala ma, jelkedegi orys ala ma, әiteuir bireu ie bolatyn jerdi qazir satyp jiberip, aqysyna altyn unitazda marqayyp otyrghangha ne jetsin? Myna júrt qyzyq... Osyny da týsinbey me?

«Halqymyz ash-jalanash otyrghan kezde bir milliongha unitaz satyp alu – masqara» dep aighaylap jatyr, әueyiler. Shynyn aitayynshy, halyqty ash-jalanash qaldyrghan unitaz satyp alghandar emes, halyqtyng ózi...

Búl oiymyzdy dәleldeu ýshin kishkene taldau jasayyq...

Bizding elde «altyn unitazda»  terbelip otyra alatyndar kimder dep oilaysyzdar?

Birinshi núsqa – biznesmender.

«Bizde ózi biznesmender bar ma?» deytin shygharsyz kýlip. Áriyne, biznesmender bar. Olardyng deni Qúdaygha shýkir, týrli memlekettik tenderlerge qatysyp, memleket degen dәu «siyrdy» sauudy jaqsy mengerdi. Qolynan kelgen son, qonyshynan basyp jýr. Dәl sol biznesmenderdey bola almaghan adam (halyq) ne demeydi? Dey bersin! Sýtti «siyrdyn» sýtin ishken adamnyng keyde ishi ótpeydi deymisiz? Ishkening aq eken delik, ol aqtyng baratyn jeri altyn boluy zandylyq qoy.

Ekinshi núsqa – sheneunikter.

Qazaqstannyng bar baylyghyn júmsa júdyryghynda, ashsa alaqanynda ústaytyn memlekettik qyzmetkerlerdi Qúday jasaghan da ózimizbin. Bir sekuntta qoyylar qol ýshin milliondap para berip jýrgen kim? Basqa emes, halyqtyng ózi. Sol parany kóp berip qoydyq-au deymin. Endi sol onay kelgen aqshany qayda júmsaryn bilmey, bayqústar dal bolyp jýgirip jýr. Aqyry mine, tabyldy... «Altyn unitaz»... Ájetine jaratsyn, ishin bosatsyn! Onda túrghan ne bar?

Kórip otyrsyz ba, bizding qoghamda jýregi daualap «altyn unitazda» otyra alatyn adamdar óte az. Meninshe, búlar erekshe qúrmetke layyq. Qúrmettey bileyik, olardy?

Qúrmettegende de, bylay ghoy... Ghúmyrdyng bar qyzyghyn kórip tastaghan múnday adamdar ruhany ashtyqqa týsip qinalatyny bar. Sondyqtan, bir-aq ret beriler ómirde oiyna kelgenin jasap, ruhyn tynyshtandyrarlyq jol izdep әure sarsangha týsedi. Altyn unitazda marqayyp otyrghandar Siz ben Bizding kómegimizge múqtaj. Olargha shamadan tys para berip, el men jerding baylyghyn tonaugha erik bergen myna – Bizbiz. Endi mine, sol kinәmizdi juyp-shayar kez keldi. Sol azamattargha sәl-pәl kómek jasap, jaghdayyn oilasyp, týrmeden oryn tauyp beruge bolady ghoy.

«At jaqsysy – kermede túrady, Er jaqsysy – týrmede otyrady» deydi qazaq. Al, Abay jaryqtyn: «Adam bir boq kótergen boqtyng qaby, Boqtan sasyq bolarsyn, ólsen-daghy» deydi.

Biz «erding jaqsylaryn» altyn unitazgha otyrghyzyp qoydyq. Endi olar sasymay túrghan kezde bir qayla jasamaq kerek? Ne istegen jón? Biz emes, ony Siz aitynyz...

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502