Abai.kz portalynyng elektrondy poshtasyna «Almaty myng jyldyqty toylaugha nege asyghady?» degen material kelip týsti. Avtor elimizdegi betke ústar ruhany shaharymyzdyng tarihyn myng jyldan beri qayyrudy qúptamaytynyn, búl qalanyng tarihy odan da tereng ekenin aitqysy keledi. Toy ótkizgennen góri, tarihy zertteuler jýrgizu kerektigin basa aitady. Osydan birneshe jyl búryn «Almatynyng tarihy Vernyy bekinisi salynghan kýnnen bastaldy» dep toy jasaghandar bolyp edi. Onyng qasynda myng jyldyq degen «aynalayyn» ghoy.

Erkin oily qoghamda әrkim óz kózqarasyn aitugha qúqyly. Sol sebepti de atalghan maqalany tolyghymen jariyalap otyrmyz. 

Abai.kz

Taghy bir toydyng tóbesi kórindi. Ol – Almatynyng 1000 jyldyq mereytoyy. Ontýstik astananyng basty kóshelerinde toygha dayyndyqtyng әreketi bayqala bastady. Akademiyk-arheolog Karl Baypaqov juyrda ótken «Almatynyng mәdeny jasy – 1000 jyldyq tarihy» degen dóngelek ýsteldi «talay jylgha sozylghan diskussiyanyng qorytyndysy» dep atady.

2008 jәne 2010 jyldary da búl taqyrypqa halyqaralyq eki konferensiya arnalghan. Onyng mәlimdeuinshe, Almaty aumaghynda jýrgizilgen qazba júmystary kezinde jәne kezdeysoq tabylghan arheologiyalyq materialdar men numizmatikalyq kolleksiyalardy taldaugha, etnografiyalyq jәne shyghystanu salasyndaghy zertteulerge sýiene otyryp, Almatynyng jasy 1 myng jyldan kem emes degen úigharym jasaugha bolady. Akademikting aituynsha, Almaty payda boldy dep boljanghan 10-11-ghasyrlar músylman renessansy dәuiri bolyp, Shyghysta әl-Farabi, Biruni, ibn-Sina, Omar Hayyam siyaqty mәdeniyet pen ghylym qayratkerleri ómir sýrgen.  Taghy bir derekterde Almatynyng tarihy 1000 emes, 3000 jyldyqtargha terendep ketkenin aitylady. Oghan dәlel – Esik qorghanynan tabylghan Altyn adam. Almaty manynda tek Esik obasy emes, birneshe qorghandardyng bar ekeni belgili. Songhy tabylghany – Almatynyng Rozybakiyev – Jandosov kóshesinen tabylghan eski Saq qorghany. Búl da sýiikti qalamyzdyng tarihynyng myng emes, birneshe mynjyldyqtargha terendep jatqanyn dәleldep túr.   

Osy tústa Almatynyng mynjyldyq tarihyn YuNESKO shenberinde asta-tók etip toylau kimge qajet degen súraq tuady. Ótken jyldyng qazan aiynda ghana Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy úlan asyr bolyp toylandy, budjetten qarjy bólindi. Osy toy barysynda Týrkistanda nemese Taraz qalasynda Handar múrajayy bas kóteredi degen arman bar edi kóp kónilinde. Biraq  toy ótti, ketti. "Toydan keyin ne qaldy?" dep jan-jaghymyzgha qarasaq, elding abyroyyn asqaqtatatynday eshtene eske týspey túr. "Sender 550 jyldyqtaryndy atap óttinder, senderding bay tarihtaryng bar eken" dep alys-jaqyn shetelderding de kózqarasy ózgergen joq. Bizding 550 jyldyqpen shektelgen tarihymyz turaly halyqaralyq jurnaldar da auyz ashqan joq. Olar auyz ashpaghasyn әlemdik dengeyde moyyndaldy dep aitugha da auzyng barmaydy. Arada jyl auyspay jatyp, daghdarys  jaghdayynda taghy bir toy dep jeliguge qanday qajettilik tuyp túr degen saual turady.  Sebebi, әlemdik órkenniyetting kóz basynda jýrgen elderding tәjiriybesine kóz jýgirter bolsaq, olardyng birde-biri memleketimiz nemese bas qalamyz mynaday jasqa toldy dep әlemge jar salmapty, biz tәrizdi YuNESKO-nyng mereytoylar tizbegine kiremiz dep jantalaspapty. Aziyadaghy TOKIO, Europadaghy  Pariyj, Stambul tarihy este joq zamandardy qoynyna býgip, tolghan aiday tolyqsyp jatyr. Mysaly japoniyalyq sayasattanushy Oka Nasuko  memlekettin, qalalardyng mereytoyyn maqsatty týrde toylau sonshalyqty aqylgha siymdy әreket emes ekenin aitady. Mysaly әlemge әigili Parijding 5000 jyldyq  tarihy bar ekenin  sol elde túryp jatqan eki fransuzding biri bile bermeydi. Ótkeni, ótken tarihynmen maqtanu – toqmeyilshildikke alyp kelip, algha damugha kedergi keltiredi dep oilaydy. Bay- quatty  ekenindi moyyndatsan, elinning kezekti mereytoyyn sen emes, alys-jaqyn kórshilering toylaugha yntaly bolatyn kórinedi. Qazaqstandyq  jurnalist, "Liyter" gazetining redaktory bizben әngimesinde  Dmitriy Shishkin biz aspangha qarap, qol jayyp "mynjyldyghymyzdy toylayyq" dep bәtuagha kelgenen eshtene ózgermeytinin aitady.  

- Shovinistik dertke shaldyqqan keybireulerding payymdauynsha Almatynyng tarihy 1854 jyldan bastalady, olardyng payymdauynsha Almatygha 1854 jyly kazaktar kelgenshe, eshkim túrmaghan. Men búghan kelispeymin. Almatyda 161 jyl búryn da, 3 myng jyl búryn da adamdar bolghan. Biraq tarihy derekter birkelki emes.  Men ózim tuyp ósken Almatymnyng mereytoyy  YuNESKO kóleminde rastalghan tarihiy-qújattarmen dәleldengenin qalaymyn.    1000 jyldyq  tarihy bar qaladaghy eng kóne ghimarat osydan 110 jyl búryn salynghan.  Almatynyng 1000 jyldyghyn atap ótuge asa yntaly bolyp otyrghan top mynjyldyqtardyng tarihyn qoynyna jasyryp jatqan qorghandardy zertteuge YuNESKO shenberindegi ghalymdardy shaqyrsyn, ghylymy zertteuler jýrgizsin. Qorghandardyng ýstine salynghan jeke sektormen kelissózder jasasyn. Olardy aighay-shusyz  jayly pәterlerge jayghastyrsyn.  Tarihy derekterdi  qújattandyrsyn. Ony halyqaralyq dengeydegi jurnaldarda jariyalap, әlem tarihshylaryn moyyndatsyn! Men qalamyzdyng tarihy mynjyldyqtardan da terende jatqanyna   senemin. Almaty  Jibek jolynyng bir tarmaghy bolghan.  Biz múny el shenberinde emes, halyqaralyq dengeyde dәleldeyik. Eger, qalamyzdyng bay tarihy turaly  әlem ghalymdary  halyqaralyq jurnaldarda bir-birinen sýiinshi súrap, jazyp jatsa,  myna qorghan han ordasy bolghan, búl derekter bizding әlemdik tariyhqa yqpal ete alghan alyp imperiya bolghanmyzdy dәleldeydi, –  deydi.

Eger әdemdi olay moyyndata almasaq, mynjyldyqqa  qazirgi dayyndyq, qarabayyr tilmen aitqanda  masqara.  

–  Kýni erteng sheteldik  qonaqtar "sizderding qalalarynyzdyng jasy sizder aitqan 1000 jyl emes, bar bolghany – 161 jasta emes pe?" dep súraq qoiy mýmkin.  Mening jantalasqan  jauaptaryma qaramastan "týsinikti" dep   Boratty kóz aldyna elestetui әbden  әbden mýmkin.  Sebebi  eldi mekenderding qújattandyrylghan tarihynyng ózi ghylym.  Bizding Almatynyng 1000 jyldyghy turaly aityp kele jatqanymyzgha talay jyl boldy. Biraq «Vikiypediyagha» Almatynyng mynjyldyqtargha sozylghan tarihyn engize almadyq. Engizuge talpynsaq, onyng redaktorlary ony birden qabyldamaydy, tek teoriya dep týsinedi. Biz qalasaq, kez kelgen  mereytoydy el kóleminde toylay beremiz. Mysaly, qyrghyzdar "Manas" eposynyn  3000 jyldyghyn toylady. OGhAN EShKIM nazar audarghan joq. sebebi onyng shyn jasyn eshkim bilmeydi. Eger, Týrik qaghanatynyng 1500 jyldyghyn toylaghymyz kelse, búl datany týrki elderi qauymdastyghymen kelisip aluymyz kerek, – deydi Dmitriy  Shishkiyn.

Shyghys Qazaqstandaghy Zaysan auda­nynyng jerinde alyp «patsha qorghan­dary» kóptep kezdesedi. Búl jerde saq dәuirining 200-den asa obasy ornalasqan. Biraq solardyng ishindegi eng kónesi – Altyn kiyimdi adam tabylghan Esik qorghany. Onyng orny bólek. Almatydan әzirge 19 qorghan tabyldy. Búl әzirge belgilisi ghana. Biraq olargha, halyqaralyq ghalymdar emes, otandyq ghalymdardyng da qoly jetken joq. Biz Almatynyng 1000 jyldyq tarihyn YuNESKO kóleminde toylamastan búryn  qala ishinen tabylghan 19 qorghannyng tarihyna әlemdik ghalymdardyng nazaryn audarayyq, olar jayly halyqaralyq tarihy ghylymy jurnaldarda maqalalar jariyalayyq. Biz toy qamyna kirispesten búryn, osy mәselelerdi keshendi týrde qolgha alghanymyz dúrys. Sol kezde Almatymyzdyng jasyn mynjyldyqtargha úzartugha, Almaty qalasynyng basshylyghy emes, әlem ghalymdary, YuNESKO mýddeli bolatyn shyghar. Sebebi osydan birneshe jyldar búryn  Ózbekstan Samarhannyng birneshe ghasyrgha sozylghan tarihyn әlem aldynda toylady. Eshkim eshtene demedi. Sebebi onda әlemdik tariyhqa yqpal etken Aqsaq Temir – Ámirding Kóri jatyr. Bizde de qaza bersek, izdene birsek, Almatynyng tarihyn birneshe mynjyldyqtargha sozatyn sebepter jetedi. Sonyng bastysy –«Altyn adam» tabylghan Esik qorghany.  

Toygha dayyndyq barasynda ghalamtor betterinde «Altyn kiyimdi» adamnyn  bassyz mәiitinin  qaladaghy múrajaylarda eski qorapqa salynyp, eleusizdeu jatqany turaly aqparattar payda boldy. Sol kezde ghana tiyisti oryndar sýiekti jer qoynyna beru qajettigin eske aldy. "Bas qayda ketti?"  degen saualdar  taghy da qoghamnyng kókeyinde týiinshik bolyp qadalyp qaldy.

«Altyn kiyimdi» adamnyng joghalyp ketken basyna, Almatydan tabylghan – Almaty túrghyndarynyng dәrethanasy men monshalarynyng astynda kómilip jatqan Saq qorghandaryna  әlemning nazaryn audarmay jatyp, Almatynyng 1000 jyldyqpen kysqa qayyrylghan ómirin oilauymyz –  asyghystyq....

Gýlbarshyn SABAEVA

Abai.kz