Kәsipker, mesenat Asqar Ánuarúly Jәkulin ótken aida (02.02.2016) qaytys boldy. Ózining ósiyeti ­boyynsha Almatygha jerlendi. Ol obyr (rak) auruymen on jeti ­ay boyy kýresti. Shanhayda, Beyjinde,  Tokioda emdeldi. Atalghan hat Japon dәrigerlerining búl syrqat jónindegi shynayy әngimesin tyndaghannan keyin Asqardyng qolyna qalam al­ghan bette birden jazyp tastaghan tórt paraq qoljazbasy edi.

Asqar Ánuarúly Jәkulinning eki tegi de qarakók bolghan. Ózining atasy ­Jәkulә Kýshikúly 1885 jyly Ombydaghy felisherlik tehnikumdy­ bitirgen. Sol zamandaghy patsha armiyasynyng әskery dәrigeri bolyp jýrip, 1909 -jyly sol kezdegi Projevskiy (Qyrghyz jerinde) guberniyasynyng hatshysy dengeyine deyin kóterilgen. Jiyrmasynshy jyldary Alash qozghalysy ókilderimen iydeyalas bolghany ýshin qudalanyp, sonynda otbasymen birge qaruly qarsylyqpen Shәueshekke ótken kisi. 1933 jyly Shәueshekte belgisiz jaghdayda oqqa úshqan.
Jәkulanyn inisi - Ábilmajin de 1912-1917 j. Varshava mal dәrigerlik inistitutyn bitirgen kisi. 1936 jyly alashshyl "halyq jauy" retinde atylghan. Naghashy tegi de Qu dauysty Qúttybay bi, Bayghara bi, Aqtaylaq by bolyp, Abylay Han zamanynynan bastau alatyn әigili túlghalardan keledi.(Qúttybay men Aqtaylaq  1761 jәne 1773 jyldary han elshisi retinde Pekinge baryp Chin imperatorymen kelissóz jýrgizgen kisiler).
Al Asqardyng әkesi Ánuar, onyng aghasy ­Maghauiya Qytaydaghy ýsh aimaq ýkimetining beldi kadrlary edi. Ol jaqta Ile qazaq avtonomiyaly oblysy qúrylarda ekeui eki aimaqqa basshy bolghan. Anasy - Bәtima Jәkulina da óz ghúmyrynda  ýlken lauazymdy qyzmetke jetken jazushy, sheshen tildi asa tәrbiyeli, bedeldi adam bolyp edi.

Asqar ózi qytayda ýlken qalada tuyp, qytay bala baqshasynan bastap,  mektebin bitirip, jogharghy oqu orny - Shinhua uniyversiytetin ýzdik bitirgen jәne 1989 jyly ózi oqyghan uniyversiytette enbek jolyn bastaghan bolatyn. Studentter arasyndyghy debattarda oratorlyghymen kózge týsken. Bilim izdep, jana óris izdep Europagha ketti, Germaniyada túrdy. Keyin Qytaygha qayta kelip, Beyjinde iri jeke menshik qúrylys kompaniyasyn qúryp, iri ghimarattar túrghyzdy. Bay-dәuletti boldy. Otbasyn qúrdy.  Sóite túra sәbiyli bolar sәtterinde Beyjindegi dәuletting bәrin tastap, jary Jәinany jetelep Tәuelsiz Qazaqstangha - Almatygha birjolata oraldy.

Onymen súhbattas bolghan, syrlas bolghan azamattar Asekenning sonshama tereng bilimdi ekenin, eline, últyna, últtyq memleketine degen sýiispenshiligi sheksiz ekenin jәne onyng biyik mәdeniyetti әri jaysang azamat ekenin aitady. Ol Atymtay jomart,­ ýlken mesenat edi. Ári keremet isker úiymdastyrushy edi. Qazaqstangha kelgennen keyin, ol «Asay» kompaniyasyn qúryp,­ ony iri qarjylyq mekemege ainaldyrdy. ­Iri mәdeny sharalardy úiymdastyrdy.
Atalghan hat azamattyng kóz aldynan dóngelenip ketip bara jatqan jaryq dýniyege degen qúshtarlyghyn, qimastyghyn, qanaghatyn jәne bolashaqqa amanatyn kórsetedi.   Asqardyn  qyryq kýndik nәzirine jinalghan azamattargha kórsetuge arnalghan shaghyn vidio әleumettik jelilerde ýlken anys (rezonans) qozghady. Biz búl hattyng týsindirmesin kórsetip,  «Abay» aqparattyq  portalyna  arnayy joldap oty­rmyz.
Jalpy әleumettik jeli tútynushylaryna, alystaghy aghayyndargha onyng ishinde­ tek qytay tilinde ghana bilim alyp jatqan qytaydaghy qazaq balalaryna (2006 jyl qytaydaghy 733 qazaq mektebi jabylyp, negizgi bilim beru qytay tiline kóshken) әser eter, ýlgi bolar, olardyng otangha degen sýiispenshiligin arttyrar, últtyq memle­ketine oraluyna týrtki bolar degen oimen­ jariyalanghanyn dúrys kórdik.

Asqar Jәkulin birneshe tilde (qytay, nemis , aghylshyn, týrik jane óz ana tilinde ) erkin sóileytin. Elge  oralghan song qazirgi kirillisa jazuymen qosa orys tilin de jaqsy mengerip alyp edi. Úighyr tilinde de әdemi әzilder aityp, shalqaya shashylyp kýletini bolatyn. Ásirese,  óz tilimizdegi patriottyq ólenderdi tebirenip, shalqyp, kózi móldirep túryp­ oqityn. Solayda onyng qalamyna eng ontayly, oiyn kórkem jetkizetin, qiyalyna ilese ketetin jazu - qytay iyeroglify bolatyn.
Biz qytay irogliyfinde aqparat qabyldaytyn (qytaydaghy qazaq oqushylaryn) jastardy nazargha alyp, sonymen birge mәtinning dәlme-dәl qazaqsha berilgenin kórsetu maqsatynda fongha týp núsqany qosa jiberdik...

Almas Ahmetbekúly

Abai.kz