Sokrat adam balasynyng tabighatyn tanugha, adamzat oiynyn, sanasy men tanymynyng damuyna zor ýles qosqan ejelgi grek ghúlamasy. Adam jәne onyng jany, ómiri, aqyl men bilim, aqiqat degen úghymdargha, sonday –aq  qogham, memleket, biylik  jәne  olar  qanday  boluy kerek degen súraqtargha anyq  jәne naqty tújyrymdar bergen adam, ózi de adal jýrip, adal ómir sýrgen, adamshylyq pen ónegelik  ýlgisi bola bilgen jan.

Sokratty janap ótken ghasyrda, uaqytta jәne úrpaqta bolghan emes: U.Shekspiyr, IY.Kant, Jan Jak Russo men L. Tolstoy, A.Eynshteyn jәne taghy basqalar Sokrat ilimin adam balasynyng aqyl oiyn, sana - sezimin qozghaytyn qúdyretti ilim, qanday bolmasyn uaqyt pen ghasyr ótpesin adam balasynyng  qaytyp oralyp otyratyn, adam jany qúlazyghanda jany nәr alatyn, ruhany dýnie ekenin aitty. Asyl dana Abayda  ózining jiyrma jetinshi qara sózin Sokratqa arnady. 

Qanshama dәuirler men ghasyrlar ótse de osy kýnge deyin Sokrat danalyq  ýlgisi bolyp qala beredi. Afindikter Sokratty ólimge keskenderdi jer audardy, qazasyn kópke deyin qayghyrdy, dana oiyn moyyndady, onyng shyndyghyna bas iyedi, qúrmetine qola mýsin ornatady.

Sokrat memlekettik qyzmette jýrip kinәsiz adamdardyng ólimge  kesiluine,  bizdin  dәuirden  deyingi  406 jyly 10 strategting jәne 404 jyly basqaru jýiesindegi 30 tirannyng ólimine  ashyq qarsy shyqqan jәne Sokrattyng Pelopen soghysyna qatysqany, onyng erlikpen  shayqasqany, sonday-aq  onyng ólimi de dana Sokrattyng  ishki ruhy men senimining  kýshtiligin kórsetedi.

 Sokrat kózqarastaryn ol ólgennen keyin shәkirtteri: Platon, Ksenofont, Aristoteli men  Plutarh jәne  basqalar adam ómirine jәne onyng sanasyna qajetti týsinikterdi jetildire týsti. Olar qazir barshagha mәlim úghymdar men týsinikterdi alghashqy jetkizgender deuge negiz bar. Aristoteli búryn grek filosofiyasynyng bastauynda túrghandar jetip baqsa da Sokratty ejelgi grek filosofiyasynyng  negizin qalaushy dep tanydy.

Sokrat bizding dәuirge deyingi 469- 399 jyldary Afinada ómir sýrdi. Sokrat ómirining tarihy paraqtary osy kýnge deyin júmbaq, alyp qashpa sózge toly, birinshisi, Sokrat esimin, onyng óliminen keyin onyng shәkirtteri  Sokratty tym dәriptep jibergen joq pa nemese Sokrat  býginge jetkendey, sonday iydealdy adam  boldy ma deushilerde az bolghan joq,  ekinshisi, Sokratsha ómir sýru mýmkin emes degen kózqarasta oryn alady. Endi bireui qazirge deyin, әsirese Kembridj uniyversiyteti  ghalymdarynyng zertteuleri  boyynsha Sokrat  qúdaygha til tiygizgen adam, ol jasóspirimderdi azghyndyqqa salghany ýshin zanmen ólim jazasyna kesildi, Sokrattyng is әreketi zansyz, sol kezdegi qoghamdyq qúndylyqtargha qayshy, Sokrat kinәli  jәne ol jala qúrbany emes deytinder  de bar. Barsha jaqsy biletin Sokrattyn: «Men eshtene bilmeytinimdi bilemin, basqalar búny da bilmeydi» degenin búryp alyp, aqylgha syiymsyz, búl degening «Sokrattyng sandyraqtary»  dep jýrgender de jetkilikti edi.  Degenmen  Sokrat esimi ótken  úrpaq ýshin de, keler úrpaq ýshin de «Búny Sokrat aityp edi» degendermen mәngi qala beredi.

Sokrattyng qaghidagha ainalghan kóptegen oilary men kózqarastary osy kýnge,bizderge  auyzsha jetti, Sokrat filosofiyany ómirdi qalay sýru qajettigi turaly ghylym dep bildi. Osy shaghyn tanymdyq audarma material arqyly Sokrat aitqandardyng qanday qoghamda bolmasyn, qay jerde bolmasyn  manyzyn eshqashanda joymaytynyn jәne  әrkimge qajet ekenin taghy bir kórsetu bolyp tabylady.  

Adam jany turaly

Sokrat:  «eng bastysy  - adamnyng jany jәne onyng jan dýniyesi», «adamnyng jany qanday kýide bolsa, adam ómirining iygiligi soghan baylanysty», «adam jan dýniyesimen bay»  degendi qaytalaudan jalyqpady, Sokrat adam  jan dýniyesimen ghana tanylatyny turaly kóp aitty.

Sokrat: «adam - óte qiyn qúbylys, onyng sanasy subektivtik dýniyelerge toly, biraq adam – ózin - ózi tany alatyn ruhany qúbylys»  dep sanady. Sokrat: «Ózindi tanyp bil!», «Ózindi tanu – adamshylyqqa  jetu kózi, adam baqytynyng kilti»  - deydi. «Adam ózin baqytty etedi, ne  sorly etedi»,-   degendi birinshi aitqan Sokrat. 

Sokrattyn  pikiri boyynsha, әrkim ózining janyn kýtui qajet, әrkim ózining janyn qorlamaghany, bylghamaghany dúrys, óitkeni janyn qorlaghan, bylghaghandar  qoghamdy  búzady,  al ataq - abyroy, mansap, dýnie - baylyq izdegender  ózining janyn kýizeliske úshyratady.  «Adam  jan dýniyesi  arqyly qúmarlyghyna tyiym salady, jol bermeydi, sóitip izgilik pen qayyrymdylyqqa tolady» dep  aitqan  Sokrat edi», –deydi Platon. 

Eger de adam jany jalghan, negizsiz senimderge tolsa jan kýizeliske úshyraydy, al eger de adam jany negizdi senimderge toly bolsa adam jany  iygilikke tolatynyn aitady. Sokrat: «nadandyq pen jalghan senimge baru - kýnә, biraq adamnyng  bilmestigi men týsinbestigi  ýshin  kinәlәudin  qajet joq»  dep sanaydy.     

Bilim men aqyl turaly

Sokrat boyynsha «tolyp túrghan bilimning bәri aqyl emes, bilimdilerding bәri aqyldy emes».  Sokrat:  «bilim alu  maqsaty – adamnyng jetiluine jәne iygilikti  ómir sýruine  kómektesu» deydi. Sokrat ómirde kedey ómir sýrgen jәne qarapayym túrghan adam, danalyqqa ýiretkeni ýshin de, oqytqany ýshin de shәkirtterinen aqy almady.  Sokrat dana:  «Bir ghana iygilik bar  – ol bilim, bir ghana  zúlymdyq bar  – ol nadandyq»  dep týsindi,  al « ataqqúmarlyq  jamandyqqa úryndyrady» dep sanaghan.

Sokrat adamnyng moraldyq, etikalyq negizderinde aqyl men ar ojdannyng orny bólek sanaydy, ol aqyl men ar - ojdandy  adamnyng adamgershilik negizderine kirgizedi, adam ar - ojdany men  aqyly arqyly adamshylyq qalpyn saqtaydy, «adam aqylynyng shyny  – jaqsylyq pen jamandyqty aiyra biluinde»  dep aitqan  Sokrat.  Kez - kelgen adal adam ózining is qylyghyna – osynym dúrys pa nemese búrys pa degendermen ólsheui tiyis, osynym  adamgha jasalghan iygilik pe,  әlde adamgha jasalghan  qiyanat pa degenderdi basshylyqqa alyp, ózine -ózi súraq qoi tiyis.

Sokrat «aqyldy»  jәne  «aqymaq»  degen týsinikter jiktemesin engizdi,  ol: « aqyly  arqyly adam ózinin  kýsh jigerin, qayratyn, qúmarlyghy men әuestigin baghyndyrady, adamgha bitken «tabighy bastaulardy»   jetildiredi,  túlghagha ainalady», «adam boyyndaghy jýris- túrys, minez –qúlyq bәri de  aqyldy bolu kerek», «aqyldy jýris- túrys, aqyldy minez –qúlyq»(etikalyq norma) Sokrat boyynsha: «adamshylyq  jýris - túrys, adamshylyq minez –qúlyq»  (morali) teng sinonimder. Sokrat boyynsha: «aqyl men adamgershilik әrqashan birge jýredi».

Ataqty filosof M.Monteni: «Sokrat ózining de jәne ózgening de ómirin tabighat, jaratylys zandarymen úshtastyrugha tyrysty, sondyqtan da Sokratty  Aleksandr Makedonskiymen  salystyrugha bolmaydy, alghashqysy «әlemdi ózining biyligi ýshin  baghyndyrdy», al ekinshisi (Sokrat) «adamnyng biyikke kóteriluine, jetiluine  jol kórsetti», әriyne ekinshisi  әldeqayda qiynyraq, tereng bilimdi qajet etedi»  - dep jazady «Tәjiriybe» atty enbeginde.   

Aqiqat turaly

Sokrat:  «Adam  kópting pikirimen, kópting sózimen  jýrmeui kerek, shyndyqpen jýru  kerek, әdil ómir sýrui  kerek»  deydi. Zúlymdyqqa zúlymdyqpen jauap beruding qajetti joq ekenin  aitady, jamandyqqa tózuge shaqyrady. Sokrat: «Aqiqatpen ómir sýretin adam eshqashanda jamandyqqa úshyramaydy» deydi.

Sokrat «Aqiqat -   adam  kózgharastary men pikirlerine  qaramastan obektivti» sanaydy. Sokrat ýnemi  pikirtalas  tudyra bilgen  filosof, onyng pikiri boyynsha pikirtalas  maqsaty aqiqatty joqqa shygharu emes, adamnyng  kózsiz senip kelgenderine kýmәn tudyru, oidy, pikirdi qalyptastyru jәne osy arqyly aqiqatty tabugha talpynu dep sanaydy. Sokrat: «Aqiqatty tartys  tudyrady,  aqiqatqa oy kómektesedi» deydi.  Sokrat qoghamdaghy mәselelerdi adamdardyng  pikir oiyn bilu arqyly  sheshu manyzdy ekenin shәkirtterine ýnemi qaytalap otyrdy. 

Sokrat: «Jalghandyq - nadandyqtan tuady, jalghan nәrse adamnyng oilanbauynan, shyndyqty izdemeuinen» dep  kórsetti. «Jalghan is,  ótirik  sóz adam janyn jýdetedi, zúlymdyqqa iytermeleydi» degen de  dana oishyl Sokrat.

Memleket jәne biylik turaly

Sokrat: «Biletinder ghana biylik etuge tiyis» degen aristokratiyalyq prinsipti ústandy. «Eldi biyleytinder alghan bilimderimen  emes, ózderinin  tereng ómirlik tanym -týsinikterine sýienip memleketti basqaruy kerek» dep sanaydy. «Biletinder ghana  biylik etuge tiyisti» degen úghym qanday bolmasyn sayasy formagha qatystylyghyn aitty.

Sayasattyng praktikalyq mәselelerine qatysty biylikting basqaru qúzyry prinsiypin negizdedi, al teoriyalyq mәselelerde memleketting tolyq  ruhany -   adamshylyq sipaty men memlektting mәnin ashugha tyrysty.

Sokrat  qanday bolmasyn memlekettik forma negizinde  eng basty zandylyq prinsiypin  algha qoydy. Basqaru formasyna qatysty Sokrat patshalyq jәne tiraniyalyq, aristokratiyalyq jәne oligarhiyalyq, dúrys demokratiyalyq jәne dúrys emes demokratiyalyq dep ara jikterin  ashty. Aldynghy patshalyq - dúrys, al tiraniyalyq -dúrys emes, aristokratiyalyq dúrys, al oligarhiyalyq - dúrys emes dep qorytty. Sonynan búl jikteme Aristotelding óndeuinde klassikalyq sipatqa ie aldy. Sokrat  memleketting tiraniyalyq (qanaushylyq) formasyn qatty syngha aldy, qarsy boldy. Aqyldy aristokratiyalyq basqaru formasyn qoldaushylardyng biri bolghandyqtan Sokrat demokratiyalyq, ne bolmasa memleketting basqaru organy halyq jinalysy qyzmetining tiyimdiligine sene qoyghan joq. Onyng ózining sebepteri de  bar edi, Afinada engizilgen demokratiyalyq basqarudyng sayasy qoghamdyq tәrtipteri  el azamattaryn  úrlyqqa,  jemqorlyqqa iytermeleytin jәne demokratiyalyq basqarudyng biliksizdigin bayqaghannan keyin tuyndady.

Jogharyda aitqanday,  Sokrat birinshi bolyp zandylyq prinsiypin engizdi, ol  ómirining sonyna deyin osy prinsipti  ózi de ústandy.Sokrattyng oiy boyynsha Zandylyq degenimiz –  barshanyng memleket zandaryna baghynu, al Erkindik – adam ýshin de, memleket ýshin de eng basty qúndylyq sanady.  Sokrat zang aldynda: biyleushiler de jәne  onyng qolastyndaghylar da, barlyghy teng boluy kerek dep sanady.

Platonnyng «Memleket» atty enbeginen

 (ýzindi)

Kefal. Kәrilikte adam boyyn tynyshtyq basady, barlyq dýniyeden bosaydy; qúmarlyghy bәsendeydi, joghalady, barlyq jaghynan Sofokl sezimindey kónil- kýy keshedi,  yaghny kóptegen qúmarlyqtan arylamyz. Al osyghan baylanysty ókinishtisi, Sokrat ol  ýidegi qolansyzdyq siyaqty -  kәrilik emes, Sokrat  - adamshylyq  qoymasy.  Kim dúrys ómir sýrse, ainalasyna  meyrimdi bolsa, oghan kәrilik auyr emes. Al  Sokrattay bolmaghan adamgha  jastyq ta, kәrilik te  qiyn.

Sokrat. Aqyndar ózderining shygharmalaryn qalay sýietindey,  әkesi  úlyn qalay jaqsy kóretindey bay adamdarda ózderinin  jighan -tergen  baylyghyn jaqsy kóredi, olar da  baylyghyn múqtajyna qaray júmsaydy, olar da  baylyqty ózderining tuyndysy kóredi,  búnday adamdarmen qarym -  qatynas jasau óte qiyn: óitkeni olar baylyqtan basqany  kórmeydi, baylyqtan basqany bilgisi kelmeydi.

Kefal.  Áriyne, dәuletti, bay, kýili adam bolghangha ne jetsin, biraq kez- kelgen adam ýshin paydaly emes, onyng ishinde adal adam ýshin tipti  jaqsy emes. 

Sokrat. Keremet aitylghan, Kefal, endi sen osy әdilet degenge  qatysty aitshy: әdildikti jәy shyndyq dep sanaghan dúrys pa, әlde qaryzdyng berisi me nemese qanday bolmasyn әreket bir mezgilde әdil boluy mýmkin de, al bir mezette әdiletsiz boluy mýmkin be? 

Polemarh. ...Búl dostaryna payda etu, al qastaryna ziyandyq keltiru óneri sanalady. 

Sokrat. Búnyng qalay sonda, seninshe, Gomer men Simonid boyynsha әdilet degening dostaryna payda etu de, qastaryna ziyandyq etuge baghyttylghan úrlyq deging kele me?  ...Endi osydan keyin birimizge birimiz jaqsylyq isteu kerektigin aitudyng qajeti bar ma,  eger ol jaqsy adam bolsa oghan  jaqsylyq isteu kerek te, al eger ol jaman adam bolsa jamandyq isteu kerek pe?  Yaghni, әdil adam  keybir adamdargha qiyanat jasaytyny oghan tәn qasiyet deging kele me? Olar eger de  bireuge qiyanat jasaghan bolsa adamshylyq qasiyetterin  birden  joyady emes pe? Dostym menin, bireuge ziyandyq jasaghan adam mindetti týrde әdiletsiz bolyp shygha keledi emes pe? Al әdil adamdar әdildik qúraly arqyly bireulerge әdiletsizdik  jasauy  mýmkin be? Nemese mýldem: jaqsy adam ózining adal qasiyetterimen basqalardy kereksiz etui mýmkin degenin  be? 

 Frasimah. Ádilet kýshtige ghana kerek nәrse. Kez kelgen memlekette biylik kimning qolynda bolsa sol kýshti... Óitkeni, kez -kelgen biylik ózining paydasyna zandardy tudyrady: demokratiya – demokratiyalyq zandardy, tiraniya – tiraniyalyq zandardy, basqalary da osynday jaghdayda. Zandardy ornatqannan keyin, qol astyndaghy adamdargha zandardy  әdil dep jariyalaydy  –  biylikke kerektisi jәne paydasy  osynda, óitkeni  zandy  búzghandardy biylik ózi tudyrghan zandarmen әdildikti búzghandar retinde qudalaydy. Qadyrli Sokrat, men Sizge mynany aitqym keledi: barlyq memlekette  aqiqat dep bir nәrseni aitady, ol -  biylikke qajetti shyndyqty aitady.

Sokrat. Eger de memleket jaqsy adamdardan ghana túrsa, onda  kóptegen  jaqsy  adamdar el basqarudan bas tartar edi. Osydan anyq bolatyny, óitkeni shyn mәnindegi biyleushi ózine kerektisin emes, halyqqa kerektisin izder edi, sondyqtanda shama sharqy jetkeninshe oilanatyndar ózining bireuge payda jasaghanynan góri, ózgeler oghan payda tiygizgenin qalaydy. Men Frasimahtyng әdilet  kýshtige ghana kerek degenimen mýldem kelispeymin....

 Jana ghana tuyp kele jatqan memleketti oisha kóz aldymyzgha elesteteyik, әriyne onyng boyynda әdiletsizdikte jәne әdildikte túnyp túr delik, әrkim ózdikterinen qajettin  qanaghattandyra almaydy, sondyqtan adamdar biri - birine sýiene otyryp, birine-  biri kómektese jýrip ózderining qajetin birige otyryp  jetedi eken. Qajettilik múqtajyn kóre otyryp, ózderine kómektesedi, ózderine qol úshyn sozady, adamdardyng búnday qajettiliginen tughan birlestikke, bizdinshe memleket degen atau alady, solay emes pe?!  Olay bolsa, basynan bastap, oisha bolsa da endi memleketti qúryp kóreyikshi, odan mening birinshi kóretinim, memleket degen -  adamdardyng qajettilikteri men armandary eken....                                                                                                        

Internet materialdarynan  audaryp úsynghan Salauat Kәrim

Abai.kz