ERDOGhANDY ELI QORGhAP QALDY. BIZ ELBASYN QORGhAY ALAMYZ BA?
Eng aldymen aitarymyz – biz Ata zanynda әskeriylerdi Konstitusiyasynyng kepili etip kórsetken, tónkeriske eti ýirengen Týrkiya emespiz, bizde onyng boluyna eshqanday negiz joq. Ekinshiden, eng bastysy da osy – elimizde Qorghanys ministri Imanghaly Tasmaghanbetov bolyp túrghanda tónkeriske eshqanday oryn joq! Elbasynyng eng senimdi serigi ekenin sansyz ret dәleldegen ony ústazy qayda júmsamady! Eng sheshushi kezenderde Ýkimetke Premier de qoydy, Almatygha әkim etip te jiberdi, sonyng bәrinde ol qanday qiyn tapsyrma bolsyn abyroymen oryndap, ýmitin aqtap keledi. Qazybek Isanyng IYmekeng Qorghanys ministri bolyp taghayyndalghannan kýnning ertesine su jana ministrding suretin «Qazaq ýni» gazetining bir betine tútas salyp, astyna «Endi tynysh úiyqtaytyn boldym!» dep bir-aq auyz sóz jazghan tapqyrlyghy bar edi. Sol aitqanday, bәrimizding de әzir tynysh úiyqtauymyzgha bolady.
Solay bola túrsa da... «Jaman aitpay jaqsy joq» degen, «jaqsyny aityp, jamandy tayap qoy» degen qazaqpyz ghoy. Tónkeristi óz ishimizdegiler nemese әskeriylerimiz úiymdastyrmaytynyna senimdimiz, әitse de, syrt kýshterdi qaytemiz? Olardy esepten shygharyp tastaugha bolmaydy ghoy! Ásirese, teris qylyqqa qúmar teriskeylik kórshimizdi... Býginde kózi tiri, Kenes Odaghynyng Aughanstandaghy soghysy kezinde әigili «Qara mayor» degen atqa ie bolghan, aughan jerining tórtten ýshin biylep túrghan ataqty Ahmad Shah Masúdtyng ózin 8 ay soghyspaugha, bitimshilik shartyna qol qoygha mәjbýr etken (Ahmad Shah «Qara mayordyn» basyna 10 mln.dollar tikken!), arnayy «músylman batalionynyn» komandiyri Boris Kerimbaev kezinde «Bizding batalion o basta Pekindegi Ýkimet ýiin basyp alu ýshin qúrylghan edi... Qúrylysshy soldattardyng ishinen 300-dey úighyr soldatty óz qalauymsha tandap, iriktep aldym. Ábden dayyndalyp bolghan kezde bizding batalionnyng baghyty taghy ózgerdi...» degen bolatyn («Evraziya-KZ» aptalyghy. 21.10.2005j.). Keshe Qytaydyng (!) Ýkimet ýiin basyp aludy josparlaghan Mәskeu býgin «Astana aitqanymyzdan shyghyp barady...» deui әbden mýmkin ghoy! Sol kezde ne isteymiz?
Men búl súraqqa jauapty 2013 jyldyng 19 qarashasynda, Aqtóbeden shyqqan "Qazaqiyanyn" 1-nómirine «Kto prikroet spinu Elbasy?» degen maqalamda jazyp edim. Tyrnaqsha sonyng aldynda dәl osynday súraq qoyghan jurnalist S.Duvanovtyng sózine qaray qoyylghan bolatyn. Men sonda "Spinu Elbasy prikroit nasional-patrioty" degenmin. Býgin de sol oidamyn. Solay bolugha tiyis dep bilemin. Sebebi, Preziydent N.Nazarbaevty erekshe jaqsy kórgendigimde emes. Kim bolghanda da el saylaghan basshyny, sol orynda otyrghan adamdy, sol orynnyng ózin qúrmetteuge mindettimiz. Eng aqyry elge әbden sýikimi ketip bitken Gorbachevti, "ata jauy" bolsa da zandy biylikti qorghap alangha shyqqan Elisin qúrly bolugha tiyispiz ghoy. Eger bizding elde de syrt kýshter tónkeris jasaugha әreket ete qalsa, Elbasyn qolyna qaru alyp qorghaytyn býgin onyng sayasatyn ayamay synap jýrgen myna bizder, últ patriottary bolamyz! (Qalyng qazaq keshegi «jer dauynan» keyin týrikter sekildi qaptap kóshege shygha qoyady deu qiyn...) Al, "Núreke, sen - kemengersin! Sen - kýn kósemsin! Sen - Ata-Týriksin! Sen - payghambarsyn!" dep jýrgen kóp jaramsaq-jaghympazdyng sol saghatta qaysysy Londongha, qaysysy Parijge, qaysysy Dubaygha qashady! (Layym, men qatelesken bolayyn...) Ony, jaghympazdyq satqyndyq ekenin, ministrinen "jaghympazdyqty kimnen ýirendin?" dep súraytyn Preziydentting ózi de jaqsy biledi. Tek pendeshilikke salynady...
Biz Preziydent arqyly elimizdi, jerimizdi qorghauymyz kerek! «Kulagin men Tereshenkonyng jerin qorghaymyn ba?!» degen dúrys emes (búny tipti ózin tәjiriybeli sayasatker sanaytyn bauyrlarymyzdyng da aitatyny bar...). Tereshenkolar, Kulaginder keledi, ketedi, qazaq jeri qalady! Sol qazaq jerining qaluy ýshin de qorghauymyz kerek qoy. Atlarymyz «kәri orys músylman bolmaydy» degen eken, әitse de Kulagindi qaydam, Tereshenkonyng ózin bolmasa da úrpaghyn qazaqqa ainaldyryp alarmyz, mýmkin... Mening Ázimbay Ghaly dosym neshe jyldan beri bekerden beker «assimilyasiyalau kerek, assimilyasiyalau kerek!» dep jýr deysizder me? Dúrys aitady, búl – dýniyejýzilik ýrdis, әlemning barlyq elinde ózge últ ókilderi bayyrghy últqa sinisip ketedi. Onsyz da shet elder ýshin bizding bәrimiz «qazaqpyz».
Elimizge tynyshtyq bersin Alla! Al, ózimizding biylikpen, Janabek dosym aitqanday, zang shenberinde "tóbelesu" kerek.
Ómirzaq Aqjigit
Abai.kz