Biyl jyl sonyna qaray eki ýlken data atap ótiledi. Birinen ekinshisi tuyndaghan asa manyzdy oqighalardyng alghashqysy – myzghymastay kóringen sosialistik lageri elderining basty úitqysy bop túrghan alyp ta quatty kenes imperiyasynyng irgesin shayqaltqan qazaq jastarynyng kóterilisi. Oghan aldaghy jeltoqsanda otyz jyl tolady. Kelesisi –   totalitarlyq jýiening kóbesi sógilui nәtiyjesinde kógennen bosap, azattyqpen qauyshqan elder qatarynda, bizding elimizding de memlekettik tәuelsizdikke qol jetkizui.  Biyl jiyrma bes jyldyghy toylanatyn osynau tarihy oqigha qaraly da qasterli jastar tolquy bastalghan kýnnen tura bes jyl ótkende boldy. Ekeui de qazaq tarihynyng mәn-manyzy erekshe, eleuli belesteri. Qalay qarsy alar ekenbiz?

Otyz jyl búrynghy qos jazba...

Jalyndy jastardy últtyq namys alangha alyp shyqqan sonau qaharly kýndergi oqighanyng beybit sheru týrinde qalay bastalyp, qalay kóterilis sipatyna engeni býginde barshagha belgili. Degenmen, qaghazdarymnyng arasynda saqtalyp qalghan eki jazba negizinde sol kýnderdi taghy esime týsirip otyrmyn.

 Biri – jastar demonstrasiyasyna qatysqan Ashat Qúrmanbekúly Beltaev degen azamattyng bertinde, kóterilisting jiyrma jyldyghy qarsanynda, «Últ taghdyry» qozghalysy basqarmasyna әkep tapsyrghan haty. Hatynda ol 1986 jylghy 17 jeltoqsanda týsten keyin joldastarymen birge Almatydaghy Jana (Brejnev atyndaghy) alangha kelgenderinde ózderi kuә bolghan oqighalardy bayan etken. Áskeriyler, milisionerler men halyq jasaqshylary jastardy «alangha jibermey qualap, úryp-soghyp, qúlaghandardy sýirep әketip jatyr eken». Solar beybit qyz-jigitti «túyaq serippeytin qoyday kórip basynyp bara jatqannan keyin» búlar da qarsy әreketke kóshedi. Jasaqshylardyng  «keybireulerining qolyndaghy qarularyn tartyp alyp, qarsylasugha tura keldi» deydi ol. Sodan, ókimet saqshylarymen shayqasudyng birer ýreyli sәtin bastan ótkerip, Ashat, aqyry, qas qarayghanda qasyndaghy eki joldasymen jataqhanagha qaytpaq bolady. «Sol kezde Sәtbaev kóshesine jaryqtaryn sóndirip tastaghan avtobustar kelip toqtap, ishinen shyqqandar trotuargha sapqa túryp jatty». Búlar kóshening qarama-qarsy jaghynan qarap túrdy. «Okrujaem!» degen búiryqty estip», olardyng jasaqshylar ekenin týsindi. Jasaqshylar  «Sәtbaev kóshesindegi qyz-jigitterdi art jaghynan qorshap aldy. Alang jaqtan kýshti projektorlar aiqastyra jaryq týsirip, jarqyldap jatty. Dauys zoraytqysh qosyldy da: «Jastar, senderdi múnda nashaqorlar men maskýnemder bastap keldi...» degen sózder estildi. Alang jaq u-shu, azan-qazan dauystargha toldy. Sóileushining sózin qyzdardyng shynghyrghan dauystary basyp ketti. ...Biz jataqhanamyzgha qaray  kettik». Olar jolda ayaghy zaqymdalghan qúrbylaryn  eki jaghynan sýiemeldep әreng jýrip bara jatqan qyzdardy kórip,  avtobuspen auruhanagha jetkizip salady. Al ózderi qaytqannan keyin «alanda ne bolghanyn ertenine estidik» deydi ol. Qorshaudan qashyp qútylghan jigitterding aituynsha, «alangha jastardyng bәrin ótkizip jiberip, qorshap alghan son, soldattar olardy kýrekpen, temirmen, dubinkalarmen úra bastaghan. Keybir jigitter soldattardyng suyq qarularyn tartyp alyp, ózderine siltepti. Sonda әskeriyler qarsylyq kórsetkenderdi ayausyz úryp-soghyp, tepkilegen, mashinalargha tiyep, qalanyng syrtyna aparyp  tastaghan» kórinedi. Sonday qatygezdikter saldarynan kóp jas mýgedek bolyp qalghan.  Oqigha basylghannan keyin júmystan, oqudan, jataqhanalardan shygharyp qana qoymay, «ýnderindi shygharmandar, kózderindi joghaltyndar, qaladan ketinder, óitpesender sottaymyz» dep qorqytyp, astanadan ketuge mәjbýrledi emes pe. Jataqhanalar qanyrap bos qaldy». Osylardy aita kele, jeltoqsanshy jigit hatyn bylay ayaqtapty: «Sizder týsininizder, Jeltoqsan oqighasyna qatysqandardyng bәrine birdey ýi, aqsha emes keregi. Bizge keregi – shynayy shyndyq. Áli kýnge deyin ózimizding tilimiz, ózimizding shyndyghymyz, ózimizding qúqyghymyz últtyq sipatta emes. Meni qazir oilandyratyn nәrse – bizding istey almaghandarymyz balalarymyzgha salmaq bolmay ma, әitpese, tipti, nemerelerimiz mәngýrt bolyp kete me dep qauiptenemin».

Ashatty oqighadan jiyrma jyl ótkennen keyin de tolghandyrghan jәitti mening qolymdaghy ekinshi aighaq – sol dýbirli jeltoqsan kýnderi jogharghy jaqtargha joldanghan hattardyng biri  tolyqtyryp túr edi. Dúrysynda, hattyng týpnúsqasy emes, jolma-jol tәrjimesi. Onyng mening qolyma tii syry mynaday. Oqigha kezinde Jogharghy Kenes Tóralqasynyng apparatyna týsken  hattardyng  bireuin tez orysshalap beru maghan tapsyryldy. Tóralqa Tóraghasy tosyp otyr, shúghyl jasap, tikeley ózine aparyp beruim kerek delindi. Mashinkalaghan jolma-jol tәrjimemnin  birinshi danasyn týpnúsqamen birge Tóraghagha alyp kirdim. Ol audarmany kóz jýgirtip sholyp shyqty. Kónilsiz ýnmen «izdep tabady ghoy» dey saldy. Biyik lauazymdy kisinin, syr bermegenmen, qobaljuly ekenin andadym. (Taghy birneshe kýnnen keyin men onyng aldyna ózimning apparat partiya jinalysynda sóilegen «beysayasiy» sózim  ýshin «últshyl» atanyp, basyma búlt ýiirilgen jaghdayyma baylanysty bardym, sonda ol kisi mening sózimning mәtinin talday otyryp, ahualdyng auyrlyghyn, joghary lauazymdaghy jauapty qyzmetkerlerding Mәskeuding baqylauynda ekenin aityp qaldy.) Hattyng tәrjimesi arnayy organgha jiberiletin shyghar dep ishtey oiladym. Solay boldy ma, joq pa – bilmeymin,  bәlkim, keleshekte sol hat zertteushilerge keziger, sәti týsse, taghdyryn anyqtar, hat iyesine, eger kenestik qúpiya polisiya ony tapqan bolsa, qanday shara qoldanylghanyn shamalar. Álde anonim avtordy izdep tapqannan búryn demokratiyalyq ózgerister ornap ýlgerdi me eken? Bәlkim, hat iyesin izdestiru júmysy ayaghyna jetkizilmegen de shyghar...  

Sonyna «Sәlemmen, Sarq...» dep jazylghan, is jýzinde avtory anyq kórsetilmegen, respublika parlamenti basshysyna 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi kýnderi  joldanghan hattyng mening qolymda saqtalyp qalghan jolma-jol tәrjimesi mynau: «Uvajaemyy tovarish Mukashev Salamat. Ya bespokoi vas po neskolikim prichinam. Vo-pervyh,_, v nashem Kazahstane dva goroda – dva oblastnyh sentra nosyat iymena prezrennyh sarey. Sarstvo ne priyneslo nichego krome gneta y ekspluatasii. A my uvekovechivaem iymena etih nenavistnyh ekspluatatorov. A razve eto ne oznachaet to, chto my podderjivaem kolonizatorskui politiku sarskogo praviytelistva. Ne oznachaet ly eto samouniyjeniye. My na svoey zemle sovershaem takoe predatelistvo. A vedi ety goroda iymeiyt je drevnie kazahskie nazvaniya. Petropavlovsk – eto nash Kyzyljar, Pavlodar – nash Kereku. Doljny je nositi ety nazvaniya. Ily my boimsya nazyvati tak. Boimsya govoriti na svoem yazyke, boimsya priyderjivatisya nasionalinyh obychaev. Poskoliku proizvedeny na svet bojii, priniyjenno hodim s jelaniyem lishi by jiti. Ne ispolizuem podhodyashie dlya sebya polojeniya revolusiy y nasionalinoy politiky velikogo Lenina. Boimsya daje polizovatisya statiyamy Konstitusii. Poetomu uhodit v nebytie samo nazvanie kazah. Vedi kak mojno nazvati togo, ne znaishego kazahskogo yazyka, kazahom. Eto vedi ne kazah, a mazah, draznilovka, obekt smeha. Obekt obidnoy drazni, ironiy dlya drugih nasionalinostey. Yazyk – eto mysli naroda, samoe dragosennoe, samoe dorogoe ego bogatstvo. A nashy dety stydyatsya govoriti po-kazahski, y daje ne znayt. Eto opredelilo nevernoe pravlenie nashego rukovodstva. Vmeste togo, chtoby podnimati sobstvennyy narod, ego je prinijait. Teryaetsya pered drugimy nasionalinostyamy y samo po sebe okazyvaetsya pod nogami. V strahe pered «velikiym» narodom, poteryaly y yazyka. Konechno y ony znayt unijati kogo. My tak y gotovy upasti pered nimi, y vpredi budem, navernoe, padati. Potomu chto ny v odnom vysshem uchebnom zavedeniy ne provoditsya ucheba na kazahskom yazyke  (neskoliko institutov v Alma-Ate ne v schet – esly smotreti v ramkah respublikiy), mojno skazati, chto otsutstvuiyt kazahskie detskie sady. A vedi esly ne uchiti cheloveka svoemu yazyku s detskih let, nevozmojno potom nauchiti. Samoe pravilinoe, v kajdoy respubliyke doljen byti gosudarstvennym yazykom – yazyk osnovnoy, korennoy nasionalinosti. Vse sobraniya, sezdy, konferensiy nado provoditi na svoem yazyke. Gosudarstvennoe deloproizvodstvo doljno vestisi na kazahskom yazyke. Toliko togda vse pyatnadsati respubliyk, sostavlyaiyshie Sovetskiy Soyz, smogut postichi zavoevaniya nasionalinoy politiky velikogo Lenina. Potomu chto Lenin govoril tak: «My vospityvaem massy v duhe otrisaniya gosudarstvennyh priviylegiy kakoy by to ny bylo nasiiy». A v nyneshney obstanovke po vsey strane russkiy yazyk stal obyazatelinym gosudarstvennym yazykom (razve odno eto ne priviylegiya?). Esti ravenstvo na slovah, na dele net nikakogo ravenstva. Nasha svoboda poteryana s teh por, kak prisoedinilisi k Rossii. Nasha svoboda ostalasi pod sapogamy russkih kazakov. Potomu chto mnogie nyneshnie russkie vedi yavlyaitsya potomkamy teh kazakov. Ih otsy, stoilo odnomu kazahu voyty v ih derevnu, zagonyaly ih sobakamy y ubivali. Znaya podobnye veshi, o kakoy drujbe mojno govoriti?  O kakoy svobode? Glavnoy seliu russkogo sarstva bylo unichtojenie kazahov kak nasionalinosti. Poetomu ono otkryvalo russkie shkoly, hotelo, chtoby kazahskie dety zabyly svoego yazyka y staly russkimi. A my nazyvaem eto progressivnym proyavleniyem. Teh kazahov, kotorye hotely sohraniti  svoego yazyka, nazyvaly «nevejdamiy». A ony byly nastoyashimy patriotami. Esly govoriti v obshem, Istoriya SSSR (kotoraya obuchaetsya v shkole) razve ne yavlyaetsya polnostiu istoriey Rossii? Eto vedi istoriya russkogo sarstva. A gde istoriya sobstvennoy nashey strany? Otchego my obyazany znati jiznedeyatelinosti russkih sarey, y ne znati jiznedeyatelinosti kazahskih hanov? Pochemu vse nashy krupnye biblioteky nazvany iymenamy russkih pisateley? Pochemu iymena nashih velikih akynov y pevsov ne prisvoeny nikuda? Kogda dumaeshi obo vsem etom, stanovitsya bolino. Vajnoy zadachey nashego vremeny yavlyaetsya uvelichenie chislennosty kazahov. Dlya etogo neobhodimo sozdati usloviya dlya priyezda kazahov iyz-za rubeja (osobenno iz Kitaya y Mongoliiy). Ily nado pozvati bratiev iz Rossii, Uzbekistana, Turkmenii. V etom otnosheniy mnogo rabot obrazsovyh provodyatsya v Armyanskoy SSR. Armyane, nikogo ne strashasi, sposobstvuit priyezdu svoih bratiev iz zarubejnyh stran. Nastoyashie patrioticheskie ludi. Ony umeyt sohranyati svoy nasionalinosti. Poetomu y uvajayt armyan. Kogda ya pishu eto pisimo, slyshu, postoyanno v raznyh mestah sluchaitsya stychky mejdu russkimy y kazahami. Eto obostrenie s kajdym dnem vozrastaet. V takoe vremya, kogda vozroslo nasionalinoe samosoznanie nashego naroda, neobhodimo predprinyati pravilinye mery. Napriymer, esly v Rudnom kazahov 3 prosenta, sledovatelino, 97 prosentov russkiyh. Kak eto mojno nazvati Kazahstanom. Kogda v respubliyke budet 80-90 prosentov kazahov, eto budet Kazahstanom. Pod lozungom osvoeniya seliny, pokoreniya kosmosa nasha zemlya objita stolikimy russkimi. Kak by my ny skryvaly nasionalinogo voprosa, etot vopros nyne ocheni obostrilosi, nabolelo. Vozmojno etogo ne znaet rukovodstvo respubliki. No my – prostye kazahy – etogo gluboko ponyali. Neobhodimo prinimati energichnye mery, ne napravlyaya eto pisimo tuda-suda, y v konse konsov ne teryaya. Esly daje ischeznet eto pisimo, ne ischeznet problema.  Nedovolistvo narastaet. Ne pochuvstvuet eto lishi chelovek slepoy y gluhoy. Ne nado jdati obostreniya obstanovky y dviyjeniya naroda, nado dumati o narodnoy nujde. S priyvetom Sark...»

Seksen altynshy jyldyng jeltoqsanyndaghy   qaharly kýnder jóninde tolqy otyryp jazghan hatynda belgisiz avtor, angharghanynyzday, kóp kónilindegi, biraq soghan deyin eshkim ashyq aitpaghan  mәselelerdi kótergen edi. Halqymyzgha ezgi men qanaudan basqa týk te әkelmegen «qarghys atqan patshalar» esimimen Qazaqstanda eki oblys ortalyghynyng atalatynyn eske salyp, olardyng ejelgi qazaqy ataularyn qaytarmauymyz – patsha ýkimetining otarlau sayasatyn qoldaytynymyzdyng belgisi emes pe degen saual tastaghan. Múnday jaghdaydyng saqtaluy ózimizdi ózimiz kemsitip, qorlauymyz bolyp tabylmas pa eken dep qynjyla kele, óz halqymyzgha biz osynday satqyndyq jasap otyrmyz dep týigen. Sebebin izdegen. Sóitip ol hatynda  jer-suymyzdy qazaqsha ataugha qorqamyz, óz tilimizde sóileuge qorqamyz, últtyq әdet-ghúryptarymyzdy saqtaugha qorqamyz dep kýiingen. Kýiine kele, «revolusiya qaghidalarynyn, úly Leninning últ sayasatynyn» últtyq mýddemizge sәikes keletin erejelerin paydalanbaymyz, tipti Konstitusiyanyng últ mýddesin qorghaytyn baptaryn qoldanugha qorqamyz deydi. Sonday jasqanshaqtyghymyzdyng saldarynan qazaqtyng ózi de joghalyp barady degen qorytyndygha keledi. Sosyn últ tili taghdyryna toqtalady. Tilding halyqtyng aqyl-oyy, eng qúndy, eng qymbat baylyghy ekenin aita kele, qazir balalarymyz qazaqsha sóileuge úyalatyndy shyghardy, tipti bilmeydi de, al qazaq tilin bilmeytindi qalay qazaq deuge bolady dep kýder ýze sóileydi. «Úly halyq» aldyndaghy ýrey saldarynan tilimizdi joghaltu aldynda túrghanymyzdy, is jýzinde últtar tendigine qol jetkizbegenimizdi ómirdegi mysaldar arqyly taldaydy. Múnday jaghdaygha úshyrauymyzdyng sebebin bizding basshylyghymyzdyng óz halqyn kóteruding ornyna, tómenshiktetip, eldi búrys basqaruynda jatyr dep sanaydy. Syrt elderdegi aghayyndargha esik ashu kerek deydi, búl orayda armyandardy ýlgi etedi. Jergilikti negizgi halyqtyng tili memlekettik mәrtebe alugha tiyistigin, barsha jiyn bitken  sol memlekettik tilde ótkizilui kerektigin, sonda ghana lenindik últ sayasaty kózdegen biyikke Sovet Odaghyn qúraytyn on bes respublikanyng da jete alatynyn aitady. Ózi joldap otyrghan osy hatty onda-múnda jiberip әurege týskennen, sóitip aqyrynda joghaltyp tynghannan góri, shiyelenisip bara jatqan últtyq mәseleni, halyqtyng mún-múqtajdyqtaryn sheshu joldaryn oilastyrghan jón bolmaghyn aitady. Hat joghalghanmen, ózekti últ mәselesi joghalmaydy dep qorytady...

Mine, osylay. Biylikting otarshyldyq úsqynyn aiqyn kórsetip,  otar elde dóreki kýshpen, әskeriylerding qatysuymen jýrgizgen jazalau, baghyndyru, juasytu  sharalaryn eske salghan jәne otarshyl ókimetting últ mәselesin jyly jauyp qoyyp, respublikamyzdaghy jaghdaydy shiyeleniske tiregenin aitqan eki jazba. Eki jazbany  da ómirge әkelgen bir sezim, barshamyzgha ortaq bolugha tiyis qazaq últynyng mýddesi, ortaq tilek, әr azamattyng keudesin kernegen últtyq namys...

Otyz jylgha taqalghanda...

Jeltoqsan kóterilisining dúrystyghy moyyndalyp, qayghyly izderine qúrmetpen qaray bastaghan shaqta Tәuelsizdik deklarasiyasy qabyldandy. Odan bir jyl óte, memlekettik tәuelsizdigimiz jariyalandy. Egemen el bolghanymyzgha, mine,  biyl jiyrma besinshi jyl. Shiyrek ghasyrgha taqalghan osynsha uaqyt boyy elimiz qily oqighagha toly damu jolynan ótti. Ekonomikalyq reformalar jýrgizildi, qoghamdyq menshik ataulyny jeke menshik yghystyrdy. Bazar ekonomikasyn jasau jolyndaghy jaqsyly-jamandy ózgerister el ómirin kýrt ózgertti, janartty, jaqsartty. Álemdik dengeyde tanyldyq. Demokratiyanyng saltanat qúruyna ólsheusiz zor ýles qosqan jeltoqsanshylardyng jankeshtilikteri qúrmetine eskertkish túrghyzghanbyz. Býginde olardyng birneshe qoghamdyq birlestigi bar, júrtshylyqpen kezdesuler ótkizedi, týrli mәselege óz kózqarastaryn bildirip, ýn qosyp jatady. Jәne sol Seksen altydaghy kóteriliske sayasy bagha berilui qajettigin de әrәdik eske salyp qoyady. Sondayda kókeyge búl tarihy tolqu shynymen de shyqqan biyikterimizding kólenkesinde qala berer me eken degen oy oralady. Osy oy jogharydaghy hattar mazmúnyna taghy bir ýniltti. Búlardyng otyz jyldan keyin de tolqytuynyng syryn úqqym keldi. Qyzyghy, búlar mening ózimning de sol shaqtaghy oilarymmen bir arnada toghysyp jatyr edi, shamasy, mәsele sol bir ýndestikte jatqan shyghar dep úighardym. 

Oqighadan keyin aragha bir apta salyp ótken  Jogharghy Kenes Tóralqasy apparatynyng partiya jinalysynda men oqigha kýnderi elge qorghan bolugha tiyis milisiyanyn, jan-jaqtan әkelingen әskerding jazalaushylar men juasytushylar dengeyindegi әreketterin syngha alghan edim. Al jastar qozghalysyn tughyzghan sebepterding qatarynda qazaq tilining mýshkil jaghdayyn auyzgha alghanmyn. Onyng orys tildi mektepterde tek qazaq balalary ýshin ghana, onyng ózinde sauat ashugha da jaramaytyn dengeyde, formalidi týrde ótkiziletinine qynjylghanmyn, jas úrpaqqa internasionaldyq tәrbie berudegi manyzdy sharany respublika oqu organdarynyng osylaysha búzyp, dúrys jýrgizbey otyrghanyn aitqanmyn. Jalpy, barsha qyzmetkerler men adamdar sanasynda bir-birine qarama-qarsy sezimderding – últtyq sipatty kórsetetin  últtylyq pen últtyq shektelu belgisi tәrizdi últshyldyqtyn, otansýigishtikti bildiretin patriotizm men shekten shyqqan últtyq astamshylyq kórinisi retindegi shovinizmnin, últtar arasyndaghy dostyq retinde týsiniletin internasionalizm men últtyq tamyr ataulyny moyyndamaytyn kosmopolitizmning arasyna tendik belgisi qoyylyp ketkenine ókinish bildirgen bolatynmyn. Ókimetting últ mәselesin jyly jauyp qoyghanyn jogharyda jolma-jol tәrjimesi keltirilgen hat iyesi de ataghan. Sol kezgi ústanymgha say ol da, men de tal qarmaghanday bop, revolusiya men úly kósemge  jýgingen ekenbiz. 

Barshamyzgha mәlim, 1985 jylghy kóktemnen ómirimizge Jedeldetu, Jariyalylyq, Qayta qúru  syndy úrandar ene bastaghan, alayda sóz ben isting alshaqtyghy 1986 jyly Almatyda bastalyp, elimizding kóp ónirin sharpyghan Jeltoqsan kóterilisin tughyzdy. Qasiretti oqighany «Kishi Otyz jetinshi jyl» nauqanyna úlastyrdy. Nauqan biyleushi partiya 1987 jyldyng qantarynda  qayta qúrudy jana memlekettik iydeologiya retinde jariyalaghanda da birden basyla qoymady. Degenmen, birshama uaqyt ótken son, bizding respublikamyzda da demokratiya lebi esip, jana sayasat ashyq alangha shyqty. Jeltoqsan mәselesi býkilodaqtyq halyq deputattary sezinde kóterildi. Sottalghan jeltoqsanshylardyng aldy orala bastady. Til jóninde zang qabyldandy. Kónil jadyrap, el ishinde serpilis tudy. Qazaq mektepteri jelisi kóbeydi. Odan tәuelsizdik keldi. Eldik múrattar ashyq aitylyp, jabyq bop kelgen tarih betteri zertteuge týsti. Jazyqsyz jazalanghan ardaqty esimderdi aqtap,  úlyqtaugha kiristik. Ne kerek, últtyq ruhty asqaqtatyp, azattyqtyng ghajayyp mýmkindikterine sýisinetin tamasha kezeng óris aldy.

Sosyn kónil qúlazytatyn bastamalar kóterildi. Búlar qazaqsha sauattary ashylmaghan, tiyisinshe, últtyq mýddeden maqúrym, esesine orystyng tili men mәdeniyetin erkin mengergendikterin maqtan etetin, ózderin әlem azamattary qatarynda sanaytyn, ashyghyn aitqanda, patshalyq jәne kenestik imperiyalar qily amal qoldanyp jýrgizgen pәrmendi orystandyru sayasatynyng qúrbandary bolyp tabylatyn toptar tarapynan kóterildi. Olar sosializm arbasynan lyp etip kapitalizm arghymaghyna auysyp mingen de, bazar súranysyna sәikes keletin, qoghamymyzdyng keleshegi ispettengen jana túrpatty kәsipkerler dәrejesine jetip alghan. Mine solar әueli pasporttaghy últ turaly grafany alyp tastaugha shaqyrdy. Olardyng oiynsha, bizding elimizde túratyn әrkim ýshin últyn memleket atauyna sәikestendirip,   qazaqstandyq dep kórsetu kerek kórinedi. Júrt dýr silkinip, múnday shaldyr-batpaqqa tosqauyl qoyghan. Alayda әlgi әlem azamattarynyng moyymay jýrgizgen lobbistik әreketterining әseri me eken,   Halyq assambleyasy osy «qazaqstandyq últ» atalu iydeyasyn el birligin qamtamasyz etedi dep sanap, arnayy doktrina jobasyn jariya etti.  Dәieksiz, zalaldy qújat retinde, búl da júrtshylyqtyng eleuli qarsylyghyn tughyzdy. Sol shaqtaghy jaghdaygha oray, kóppen birge maghan da әrәdik óz pikirimdi bildiruge tura kelgen. Ózektiligin býgin de joghalpaghan sondaghy jazbalarymnyng biri mynau edi...    

«EL BIRLIGININ  ShARTTARYN DÁL AJYRATAYYQ. «Qazaqstannyng el birligi doktrinasy» jobasyna myndaghan adam qarsylyghyn bildirip, Preziydent Núrsúltan Nazarbaevqa Ashyq hat joldaghan edi,  al aqyn jәne últ qayratkeri Múhtar Shahanov bastaghan kóptegen azamattyng biylik pen júrtshylyq nazaryn osynau ózekti mәselege taghy bir mәrte  audaryp, búdan búrynghy Til aksiyasy men Ashyq hatta kóterilgen mәselelerdi sheshu  siyrqúiymshaqtatylghan  jaghdayda  ózderining ataqty azattyq kóterilisi bastalghan 17 jeltoqsan kýni ashtyq jariyalaytyndaryn mәlimdedi.

Múnyng eshqanday da jaybaraqat qaraugha bolmaytyn ahual ekeni kәmil. Biraq oghan biz biletin biylikting asa jan auyrta qoymaytyny, tipten mýldem jaybaraqat qaraytyny anyq. Ony aitasyz-au, kerek deseniz, tipti, «it ýredi, keruen kóshedinin» kerin keltirui әbden yqtimal. Áldekimder ashtyq jariyalady eken dep,  alghan baghytynan soghan bola  qayta bermeytinin biylik basyndaghylar kópten kórsetip keledi. «Ashtyqpen qorqytyp, aitqanyn oryndatugha tyrysu – bizding halqymyzdyng әdetinde joq qylyq» degen jeleumen, azamattardyng sonday songhy túyaq serpuge baryp, ólimge bas tiguine ókimet pysqyryp ta qaramaydy. Onday kózqarasyna talay mәrte kuә bolghanbyz. Shetin sheshimin jariya etip, arnayy mәlimdeme jasaushylardyng memlekettik manyzy joghary mәseleni kýni keshe, til aksiyasynda  kótergenine de elendemegen. Sony eske alghanda,  biylik tap osy joly da seskene qoyar, úyalar, qanday da bir ong shara alar dep oilamaymyn...

Men óz basym ashtyq aksiyasynyng oryn almauyn qalaymyn. Yaghny ókimettin, degenmen, ashtyq aksiyasynyng aldyn aluyn qalaymyn. Sondyqtan da biylikting bar tarmaghyndaghy, әsirese parlamenttegi azamattargha, kópshilik kónilinen shyqpay otyrghan jobany qabyl alghan Assambleya mýshelerine, býginde ony qoldap, jer-jerde ýgit-nasihat júmysyna bilek sybana kirisip ketken belsendilerge qaratyp óz oiymdy aitudy jәne memlekettik biylikke de, barsha el túrghyndaryna da tiyimdi úsynys bildirudi maqúl kórip otyrmyn.

Biyliktegi, biylik tarmaqtaryna taqau buyndardaghy, yqpaldy qoghamdyq úiymdardaghy myrzalar men hanymdar, eger olar shyn mәninde adal memleketshil bolsa, tarihy әdilettilik mәselelerin paryqtaugha shynymen yqylasty bolsa, Qazaq Eli aldyndaghy azamattyq paryzyn aiqyndap aludan bastartpaytyn bolsa, shynymen de tughan halqy men elining qazirgi jәne bolashaq taghdyryna alandap, jany ashityn bolsa, myna jәitke terenirek oy jýgirtuin qalar edim...

On toghyzynshy ghasyrdyng ekinshi jartysy men jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda qazaq jerine júmys isteuge kelgen imperiya chinovnikterining mynanday jәitter tújyrymdalghan katehiziysi boldy:

1) otarlardaghy chinovnikter ózderin orys elementteri endi-endi ghana engizilip kele jatqan Aziyada túramyz demey, aziyalyq kóne ghúryptar men әdep-әdetter  әli de uaqytsha saqtaluly orys aimaghynda ómir sýrip kelemiz dep sanaugha tiyis;

2) barlyq jerde orys aty men orys mýddesi jetekshi orynda túrugha tiyis, qazaqtardy orys atymen atalatynnyng bәrine qúrmetpen qaraytyn ruhta ústau kerek;

3) qazaqtar olardy jaqyn bolashaqta, tipti músylman dinine senetin bolyp qalsa da,  kәdimgi orys sharualary jasalatyn material retinde ghana qyzyqtyrugha tiyis;

4) qazaqtargha beriler jol bireu ghana – ne jalpyimperiyalyq azamattyq  ýlgide orystarmen sinisip ketu, ne joyylyp-joghalu;

5) eger búghan baghynbaudy oigha alatyndary bola qalsa, olar ne jer-suy joq qayyrshy bop, ólip tausylady, ne Rossiya olarmen at-qúiryghyn ýzisedi;

6) múnyng bәrin otar  chinovniygi әrdayym miynda ústau kerek, artyq-auys әngime qozghamay, dabyralatpay, ishtey ghana bilip, tabandy týrde jýzege asyrugha tiyis.

Otarlarynda osynday kózqaraspen әreket etken patshalyq әkimshiligi qazaqtardyng belgili bir bóligin orystandyra aldy, býginde olar úly orys halqynyng ajyramas bóligine ainaldy. Monarhiya tarih sahnasynan ketkennen keyin, kenes ókimeti onyng otarshyl sayasatyn әshkerelep, ә degende qazaqtyng últtyq qúndylyqtaryn janghyrtu mәselelerin qolgha aldy. Alayda, kóp úzamay-aq, qazaq elin janasha otarlau jәne qazaqtardy jana túrpatta orystandyru maqsatyn kózdedi. Tәtti de aldamshy úrandaryn algha tartyp, neoimperiyalyq sara jolgha týsti. Olar kóp nәtiyjege qol jetkizdi, nәtiyjelerining biregeyi – orystandyru sayasatynyng qúrbandaryn jana túrpatty, ozyq oily, internasionalist jandar retinde dәriptep, asa manyzdy sayasy elita dengeyine kóterdi, kýlli el taghdyry negizinen  solardyng qoldaryna shoghyrlandyryldy...

Kenes ókimetining qozghaghysh kýshi – revolusiyanyng alqyzyl tuyn jamylghan bolishevizm bolatyn, ol kýlli kenestik reformany ómirge engizushi jәne algha aparushy lokomotiv edi. Bolishevizm orystandyrudyng «kenes últy» degen túrpatyn oilap tapty, onysy әlem qoghamdyq pikirining synyna úshyraghanda, rayynan tez qayta qoyyp, basqasha sayrady. Bir shanyraq astyna biriktirilgen halyqtar qauymdastyghyn nobaylaytyndyqtan, tarihy shyndyqqa kelinkireytin, sondyqtan da kópshilik qarsylyghyn tughyza qoymaytyn «kenes halqy» dep atalatyn termindi ómirge engizdi.

Hrushevting әigili úranynda aitylatyn «kommunizmge barshagha ortaq bir ghana orys tilimen baru» qaghidasyn basshylyqqa alghan bolishevizm jalpaq elde túratyn halyqtardyng barshasyna orys tilin «ekinshi ana tili» retinde moyyndatty. «Adam faktoryna» erekshe mәn berdi, «sovet adamy» túlghasyn dәriptedi, «jana adam tәrbiyeleu» mәselesin kýlli iydeologiyalyq júmystarynyng ózegi etti. «Týri últtyq, mazmúny proletarlyq (sosialistik, turasyn aitqanda – úlyorystyq)» mәdeniyet dәriptelip, orys tilinde til ashu, oqu, júmys isteu, jalpy, kýn kóru ýshin orys tilin bilu qajettigi jýzege asyryldy.

 Oryssha jasalghan әdebiyet pen óner, ghylym tuyndylary men olardyng avtorlary keninen tanylyp, imperiyalyq týpki maqsatqa qyzmet etuge tiyisti jemisin berip jatty.

Kezinde tughan elinen revolusiya tolqyny alastaghan aqgvardiyashy-emigranttar ózderi armandaghan «birtútas jәne bólshektelmeytin Rossiyany» bolishevikterding qúrghanyn Stalinning kózi tirisinde-aq moyyndap, shampan ishisken edi. Bertingi leninshil-bolishevikter kýlli halyqtardy «Úly Rusi biriktirgenin» Kenester Odaghynyng gimnine shegelep jazyp, jana túrpatty «birtútas jәne bólinbeytin Resey» tuyn asqaqtatty. Eger kezinde sonday jaghdaygha jetu ýshin kýresken aqgvardiyashylardyng kósemderi sol shaqta tirilip kele qalsa, sóitip ghayyptan, Kenestik Qazaqstan atalatyn, kýlli resmy ómiri orys tiline qúrylghan eldi kóre qalsa – quanghannan jylap jiberer me edi, qayter edi...

Qúday saqtap, memlekettik tәuelsizdikke qol jetkizdik. Ókinishtisi, býgingi tәuelsiz elimizding biyligi keshegi imperiyalyq Kenes Odaghy tәjiriybesin egemen Qazaq Eli auqymynda tikeley de, boyamaly aldamshy jolmen de qaytalay bastady. Múndaghy sayasy qulyq jayynda jәne onyng antihalyqtyq mazmúny haqynda Til aksiyasynda, Elbasyna joldanghan Ashyq hatta, ashtyq jariyalaugha bel bughan azamattardyng Mәlimdemesinde jetkilikti dәrejede týsinikti etip aityldy. Men óz tarapymnan búghan tómendegidey birli-jarym payym qospaqpyn.

Mening oiymsha, әdiletti jәne intellektualdy Qazaqstan qúrugha atsalysyp jýrmin deytin azamat әrdayym tarihtan sabaq alyp otyrugha tiyis. Al shyn tarih qazirgi Qazaqstannyng óz-ózinen osynday keyipte qalyptaspaghanyn, ony solay etip «lenindik últ sayasatyn» jýzege asyrushylardyng qalyptastyrghanyn, tiyisinshe, tildik problemalargha qazaqtyng ózi emes, sonyng atymen jәdigóy sayasat jýrgizgen ayar sayasatkerlerding aiypty ekenin, demek, tilding býgingi taghdyry men jasandy últ jasau mәselelerining de sheshimi halyqtyng qolynda emes ekenin kórsetedi. Halyq arasyna baryp, júrtty orys tili negizinde úiyspaq qazaqstandyq últ iydeyasyn «el birligi» degen әdemi sózdermen ómirge engizuge tyrysyp jýrgen biylik qyzmetshileri halyqtyng emes, halyqtyng shynayy pikirimen sanasa bermeytin biylikting qamyn oilap jýr. Ókinishke qaray, búl solay. Olar óz aitqandaryn halyqqa qaytkende moyyndatyp, «jenudi» maqsat etedi, óitkeni  jenimpazdyng eshtenege jauap bermeytinin anyq biledi. Olardyng tarihtan ózderinshe alghan sabaghy sonday jәne olarynyn, moyyndau lәzim,  jany bar...

Qazaq memlekettiligimizdi janghyrttyq dep quanghan 20-jyldary kenes ókimeti ony janasha auyzdyqtady: permanentti ashtyq sayasatymen kóshpendi júrtty últtyq apatqa úryndyrdy (qazaq 17–18 jj. jalpy mólsherining bir shiyregin, 21–23 jj. taghy bir shiyregin, al 31–33 jj. ashtan qyrylghany bar, shetke ketuge shamasy jetkeni bar, jarty sanyn joghaltty), ortalyqtan, Sibirden qazaq jerine kóship kelip, qonystanushylargha, qazaq sýiegi ýstine  jana ómir qúrushylargha esikti aiqara ashyp qoydy, industriyalandyru, tyng iygeru kezenderinde respublikagha ózge júrt ókilderin topyrlata tókti, alyp dalany konsentrasiyalyq lagerige ainaldyryp, kazarmalyq sosializm kórigin qyzdyrdy, azamattardy jazyqsyz sayasy qughyn-sýrginge úshyratty (kenes ókimeti túsynda 340 mynnan astam jazalanghandar, sonyng ishinde «ýlken terror»  jyldary 120 mynday sottalghandar men 25 mynday atylghandar tәuelsizdik jyldary aqtaldy), qazaqtyng qasiretti tarihyn ózge týgil, ózine de bilgizbedi. Solary ýshin jalpy kenestik biylik te, Qazaq Respublikasynyng quyrshaq ýkimeti de eshqanday jauapqa tartylghan joq, olardyng qylmysqa parapar qyzmetine tәuelsiz memleket tarapynan sayasy bagha berilmedi. Búl jәit bizding býgingi antihalyqtyq nasihat jýrgizushilerimizding senimine senim qosyp, boylaryna quat beretin tәrizdi...

Jer-suy men halqy Orta Aziyadaghy 1924 jylghy últtyq-aumaqtyq mejeleuden song bir shanyraq astyna toptastyrylghan uaqytta respublika túrghyndarynyng ýshten eki bóliginen astamyn qazaq qúraytyn. Sol kezde biyliktegi qazaq azamattary «1920 jyly jariyalanuyn jariyalanghanmen, shynayy kelbetine ie bola almaghan últtyq respublika ýshin údayy kýresumen jýrgenderin, endi, eki ólke jer-suy júrtymen birigip, halyqtyng alpys segiz payyzy qazaq boluy búl kýresting ayaqtaluyn kórsetip túrghanyn, osy sәtting ony – últtyq respublikany – jasau jolyndaghy jasampaz júmystyng bastaluyn bildiretinin» aitqan edi. Alayda ondaydy – shyn mәnindegi últtyq respublikanyng ornauyn  qalamaytyn jana túrpatty otarshyldar olardy tez biylikten taydyrdy...

Orystandyru men otarlau sayasaty jenisti shynyna shyqqan eluinshi jyldary qazaq respublika túrghyndarynyng ýshten birine de jetpey qaldy.

Tәubә, odan beri qazaq demografiyalyq dýmpu ýderisin bastan keship, 1924 jylghy jaghdaygha seksen bes jyldan keyin qayta jetti – 2009 jyly qazaqtyng ýles salmaghy barlyq halyqtyng ýshten ekisinen asty. Taghy da shyn mәnindegi últtyq respublika jasaugha qolayly tarihy sәt tudy.

Shyn  mәnindegi últtyq respublika jasaugha 1925 jyly mýmkindik berilmeu sebebi – shynayy biylik jana otarshyldardyng qolynda túrghan. Al endi she? Álem moyyndaghan memlekettik tәuelsizdigimiz qolda túrghan 2009 jyly nelikten onday mýmkindikti paydalana almay otyrmyz?

Onyng sebebin jamap-jasqap, jasyrudyng endi esh qisyny qalmady – mәsele tәuelsizdik alghan elding biylik tútqalaryn otarshyl Resey irgetasyn qalaghan, Kenes Odaghy ýstemeley jýrgizgen orystandyru sayasatynyng qúrbandary ústap otyrghanynda jatqan tәrizdi. Olar elimizdi is jýzinde eski otar auqymy men ahualynda ústaugha tyrysuda. Aramyzdaghy orys diasporasyn  otarshyl Reseyding besinshi kolonnasynday kóredi. Sodan jasqanatyn emeurin bildiredi, olarmen sanasu kerek deydi. Qalay bolghanda da, últtyq memleket jayyndaghy sózden shoshynuynyng sebebin elimizding «kópúlttylyghymen» týsindirgisi keledi.

Shyntuaytynda, talay jylghy orystandyru sayasatynyng qúrbandary býgingi kórshimizding otarshyl emes, demokratiyashyl  Resey ekenin paryqtaghany lәzim. «el birligin» qamtamasyz etu ýshin solardyng yghymen  jana últ qalyptastyrugha tyrysudyng mýldem qate jol ekenin úqqan jón bolmaq. 

Biylik «memlekettik tildi damytu kerek, oghan uaqyt qajet» degen tirkesti jiyrma shaqty jyl boyy jalaulatyp, júrttyng sanasyn ulap bitirdi. Is jýzinde memlekettik til –damyghan til, ol tek qoldanys ayasyn keneytudi tileydi. Múny istegisi kelmeytin orystanghan sayasy elita týrli qisynsyz jeleudi algha tartyp, eldi týrli syltaumen aldausyratuyn jalghastyruda. Onyng memlekettik tildi biluge mәjbýrlik tudyrudy qaperine de almaytyn múnday bos әreketi qarjyny is jýzinde qúr ysyrap ete beruge aparuda, búdan әri de tap solay bola bererine kýmәn joq. Eger tym bolmasa qarjy-qarajat salasyn, salyq tóleu qyzmetin memlekettik tilde jýrgizse, odan barsha budjetten qarjylandyrylatyn mekemeni, sosyn halyqqa qyzmet kórsetu salalaryn memlekettik tilde júmys istetse, memlekettik apparat pen onyng buyndarynyng konstitusiyalyq talapty birinshi bolyp oryndauyn qamtamasyz  etse – júrtshylyqtyng memlekettik tilge degen qúrmeti erekshe serpilispen oyanar edi. Ári, sol mekemelermen qatynas jasaugha qajet elu-alpys sóz ben sóz tirkesin eshqanday qarjy shyghyndamay-aq, lezde ýirenip alar edi. Al qarjyny memlekettik tilden resmy qoldanyluy yqtimal tilge tәrjime jasaushylar qataryn dayyndaugha júmsaghan әldeqayda tiyimdi bolmaq.

El birligi doktrinasynyng jobasy bir elde ómir sýrip jatqan qily tekti júrttyng qazaqqa qúrmet sezimimen qarauyn qamtamasyz etpeydi, qayta, qazaqty óz jerinde diaspora dәrejesine týsirip, turasyn aitqanda, kemsitedi.

Eger shyn mәninde el birligin qamtamasyz etudi kózdeytin doktrina jasaghymyz kelse, onda, birinshi kezekte, halyqty qazaqtyng qasiretti tarihy arqyly tәrbiyeleu sharalaryn jýieli jýrgizudi oilastyru kerek. Syrttan kelgen júrt, qalasyn-qalamasyn, is jýzinde qazaqtyng tarihy qúqtarynyng shekteluine janama týrde bolsa da qatysty boldy, tarihpen tәrbiyeleu olargha sony úghynugha jәrdemdesedi. Qazaqtyng shybynsha qyrylyp, tiri qalghany toz-toz bolyp bosyp ketuine – alapat últtyq apatqa úrynuyna – qylmysty jýiemen qatar, onyng degenine bas shúlghy bergen  quyrshaq ýkimetimizding kinәli ekenin paryqtap, onyng qúqyqtyq izbasar-múrageri bolyp tabylatyn býgingi biylik opynu qújatyn qabyldauy kerek. Ol qazaqtyng qyzyl qyrghyngha úshyraghany, shetelderge auyp ketkeni ýshin halyqtan keshirim súraugha tiyis, búl býgingi oralman jaghdayyna dúrys qaray alu ýshin de, bosap qalghan kenistikke ornyqqan kelimsek júrtqa tarihy shyndyqty bilgizu ýshin de qajet.

Ashy shyndyq, qazaq basyna týsken auyr tragediya barsha júrttyng sanasyna jetken jaghdayda  shyn birlikting alghysharttary qamtamasyz etiledi. Qazaq jerinde ómir sýrip jatqan kýlli júrt elding bayyrghy egesining tarihy qúqtary qalpyna keltirilui qajettigin úghynady. Memleket úiystyrushy halyqqa qatysty tarihy әdilettilikti ornyqtyrugha septesu arqyly ózderining de syily túrghyn bolaryn týisinedi. Tek qazaq tóniregine toptasu, sóitip, qazaqtyng últtyq memleketin bir jennen qol, bir jaghadan bas shyghara otyryp, birlesken kónil-kýimen ornatu –  tynyshtyq pen birlikting senimdi kepili bolmaq.  

Eger el birligi doktrinasy mindetti týrde qabyldanuy kerek bolsa, onda ol osynday altyn ózekti arqau etui tiyis. Qazirgi mazmúny oghan mýldem kereghar bolghandyqtan, jobany keri qaytarghan jón. Sonda últ qayratkerlerining ashtyq aksiyasy bastalmaydy. Sonda kýlli elin sýigen azamat el birligin nyghaytudyng basqa da adastyrmas joldaryn tabugha jabylyp atsalysatyn bolady. 29 qarasha 2009 j.» 

Halyq narazylyghyn týsingen biylik belgili dәrejede sheginiske bardy. Nәtiyjesinde últ qayratkerleri ashtyq aksiyasyn jasaghan joq. Úsynylghan qújat jobasy el arasynda talqylandy. Sóitip, qoghamdyq úiymdar ókilderi el birligi doktrinasynyng jana núsqasyn jasaugha tartyldy. Aqyry, 2010 jyldyng kókteminde jana núsqa qabyldandy. Eski mәtindegi «qazaqstandyq últ» degen termin qoghamdyq úiymdar ókilderining qatysuymen jazylghan qújatta alynyp tastalghandyqtan, júrt tynshyghanday boldy. Alayda jana mәtinning mazmúny, shyntuaytynda, bir qaraghangha oryndy kórinetin sózdermen býrkemelep, alghashqy jobada kózdelgen maqsatty dәiektep túrghan-tyn. Barsha últtar ókilderining memleket iyesi qazaq ainalasyna toptasuy qajettigi sóz basynda birden jәne aiqyn da ashyq tújyrymdalmaghan. Al ýsh taraugha bólip taratqan el birligi haqyndaghy dúrys jәne әdemi payymdar astarynda   jorymaly qazaqstandyq últty jasaudyng joldary belgilengen edi.   Biraq oghan eshkim kónil bólmedi. Sondyqtan da basqarudyng barlyq buyndaryndaghy últtyq mýddege kereghar sharalardy eki sózge kelmey qoldaytyn orys tildi, yaky jany orystanghan nemese qúldyq sana shyrmauynda qalghan  kenesshiler men atqarushylar is jýzinde doktrinany bir jaqty ghana basshylyqqa aldy. Sóitip, tyng bastamalar negizinde kýdikti reformalaryn jasaugha bilek sybanyp kirise berdi. Mәselen, doktrinanyng 3-shi tarauynda memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytu məselesine nazar audarylyp, «ony mengeru әrkimning paryzy men mindeti» ekeni aitylghan. Ol әrkimning «jeke bәsekege qabilettiligi men qoghamdyq ómirge atsalysudaghy belsendiligin aiqyndaytyn úmtylysy men yntalanuyna ainaluy qajet. Búl – sheshushi basymdyq, ruhany jәne últtyq birlikting negizgi faktory» dep týiindelgen. Osynday tújyrym jazylghan doktrinanyng atqarushylar qolyna tiygenine jetinshi jylgha ayaq basty, alayda memlekettik til әli kýngi birlikting negizgi faktoryna ainaldyrylghan joq. Soghan qaramastan,   dokrinanyng jana núsqasynda alyp tastalghan «ýsh túghyrly til» sayasaty biyl naqty josparymen qaytadan algha tartyldy. Búl sayasat, turasyn aitqanda, últtyq birlikting negizgi faktory ekendigi doktrinanyng ýshinshi tarauynda ghana sypayylap aitylghan,  biraq keng qoldanysta joqqa tәn tilding halin mýshkildendire týsedi.  Birshama uaqyt ótkennen  keyin, biylik buyndaryndaghy kólgirsiguge beyim keybir atqarushylardyn: «qoldanys ayasy tarylghan memlekettik tildi Qazaqstan halqynyng ózi qalamaydy» dep qol jayyp otyruy ghajap emes.

Sonymen, aituly merekeler qarsanynda, qoghamdyq kýshterding tegeuirinimen búdan alty-jeti jyl búryn birjola yghystyrylghanday bolghan «qazaqstandyq últ» qúru iydeyasy «ýsh túghyrly til» úranyn býrkenip, qayta janghyrdy. Shiyrek ghasyr boyy memlekettik tildi mektepterde nәtiyjeli oqytudy jýzege asyra almaghan, әlde  jýzege asyrghysy kelmegen biylikting qazirgi  ýshtildilik syndy mýldem qaterli jobany ómirge engizbek qúlshynysy eren. Balalardy ýsh tilde bastauysh synyptardan bastap oqytu, әsirese qazaq mektepterinde ghylym negizderin beretin pәnderdi aghylshynsha oqytu býginge deyin  negizgi tilge ainaldyrylmaghan memlekettik tildi birjola joyylugha aparatyny (dәlirek aitqanda, auyzeki til dengeyine týsiretini) ayan, alayda búl qauip olardy selt etkizer emes.

Jaqynda «Jas alash» gazeti men Bolathan Tayjan atyndaghy qordyng úiymdastyruymen ótken qoghamdyq talqylauda ókimet pen oqu isi salasynyng funksionerlerine meylinshe ashy syny pikirler aityldy. Jalghyz til mәselesimen shektelmey, joghary mektepterde qazaq tarihyn tolyq oqytpaugha bekingen, sonday-aq jerdi satugha jәne sheteldikterge jalgha beruge qúlshynghan reformashylar tarapyna da dәiekti narazylyqtar bildirildi. Qazaqtyng tarihyn bilmey ósetin jastardy tәrbiyeleu de, qazaqty óz jerining shynayy qojayyny boludan aiyratyn «ekonomika qamyn oilaushylyq» ta teksiz, tilsiz (yaghny óz últynan, onyng tarihy men mәdeniyetinen jәne ana tilinen habary joq mәngýrt), biraq jer-jahangha syiyp kete alatyn әlem azamaty bop qalyptasatyn «qazaqstandyq últ» ókilderinin, kәdimgi kosmopolitterding qaptauyna jol ashady. Ókinishke qaray, biylikting algha qoyghan maqsaty últtyq emes, azamattyq sipattaghy memleket qúru ekendigi, azamattardyng kez kelgen ózge memleketterge baryp ómir sýre alatynynday jaghdayda tәrbiyelenuine әrekettenip jatqany jayynda halyq assambleyasynda ap-anyq aityldy (búl biyik úiym mýsheleri birinshi kezekte memlekettik tildi ózderi ýirenip, óz ýlgilerimen diasporalaryna ýiretudi, memleket iyesi qazaqtyng tóniregine tyghyz toptasudy aldaryna maqsat etip qoyghan emes). Yaghny bizding ókimetimizde jәne biylikke asa jaqyn Halyq assambleyasynda qazaqtyng últtyq mýddesinen góri býkiladamzattyq mýddeni joghary qoyatyn, jekelegen últ ókilining emes, әlem azamatynyng joghyn joqtaytyn  kosmopolitizm iydeologiyasy qoldaushylyqqa ie bolyp otyrghany anyqqa ainaldy. Búl biz ýshin asa qorqynyshty ahual. Óitkeni kim-kimning de qay últtan ekeni әrkimning óz jeke sharuasy bop qaluyn qalamaymyz, biz memleketqúrushy últ mýddesin elimizding bir Assambleya shanyraghy astyna jiylghan kýlli diasporalary qorghaugha tiyis dep bilemiz. Biraq, ókinishke qaray, bizding bilgenimiz el birligining ókimet oiyndaghy shartyna sәikes kelmey jatqan siyaqty. Qauip etkennen aitamyz da. Aynalyp kelgende, qazirgi tandaghy jer ýshin kýres astarynda da osy iydeologiyanyng ýstemdik qúrugha tyrysuy jatyr ma dep qorqamyz. Eger júmys istep jatqan memlekettik komissiyadaghy agressivti-ýkimetshil top halyqtyng jerdi satpau jәne jalgha bermeu jayynda ashyq qoyghan talabyn qalay oryndaugha bolady degen saualgha bas auyrtsa, onday qorqynyshymyzdy negizsiz der edik. Eger olar jerdi jeke menshikke satu arqyly tiyimdi paydalanudy jeleu etpey, birinshi kezekte qaytkende qazaqtyng shektelgen qúqtaryn qalpyna keltirip, óz jerining shynayy qojayyny etemiz degen tarihy әdilettilik talaby túrghysynan әreket eter bolsa, eshteneden qoryqpas edik. Óitkeni onday jaghdayda  olar komissiyadaghy azshylyqpen – sonau sәuirde tújyrymdalghan halyq talaptary jaghyndaghy últshyl-memleketshil toppen kýsh biriktirer edi.  Sonda, bәlkim, tәuelsiz elimizde qúrylghan búl komissiya bolisheviktik dәuirde mәseleni siyrqúiymshyqtatyp, óz kýittegenderin ótkizu ýshin qúrylatyn kenestik komissiyalardan erekshelenuimen barshany rizashylyqqa bóler edi. Yaghni, osy uaqytqa deyin alpauyttar qily amaldarmen iyelenip ketken jerlerdi memleket menshigine qaytaryp, jergilikti halyqty jerge ornalastyru arqyly shyn qojayyn mәrtebesine jetkizu әdisterin qarastyrumen shúghyldanar edi. Ári auyl sharuashylyghyn, dәstýrli mal ósiru kәsibin janasha úiymdastyru jolymen auyldardaghy kedeyshilik pen júmyssyzdyqty joydyng útymdy tәsiline ókimet nazaryn audarar edi. Kýshindegi  Jer kodeksining arqasynda shúrayly jerlerdi, tau bauraylaryn, su qoymalary jaghalaularyn satyp alghan jer iyelenushi alpauyttar payda bolghanyna, olardyng qara halyqtyng shaghyn qojalyqtaryndaghy maldaryn jayatyn jayylymdyq telim qaldyrmaghanyna, jalpy tirshilikterine ýlken qolaysyzdyq tughyzghanyna jaybaraqat qaramay, sozbúidagha salmay, satylyp ketken jerding bәrin memleket menshigine qaytaru mәselesin ýkimet pen parlament aldyna qoyar edi.

Qazir komissiya shaghyn qúrammen oblystardy aralap jýr, alayda keyingi kezdegi júmysy, dúrysynda  júmysyn jýrgizu tәsili kónilge kýdik úyalatady. Oblystargha tar kólemdegi belgili bir kýn tәrtibimen  baryp, júrtshylyq ókilderin sol auqymda ghana tyndaghysy keledi, komissiya ishinen qúrylghan tórt salalyq top basshylarynyng esepterin de sol saparlarynda tyndaudy әdetke ainaldyrghan. Múnday is-daghdy, bizding oiymyzsha, dúrys nәtiyje bermeydi. Jer-jerdegi adamdardyng auzyn tar taqyryppen shektemey, halyq talap etken negizgi mәseleler boyynsha pikir aitularyna mýmkindik jasap, al óz toptarynyng sonday kezdesulerden qorytqan jәne zertteuleri barysynda týigen oilaryn komissiya mýsheleri tolyq jinalghan otyrystarda tyndasa, búl әldeqayda paydaly bolar edi. Qazirgi júmystarynan  jerdi aqshalylargha satyp, ekonomikalyq túrghydan tiyimdi sharuashylyq qúrugha, sóitip investisiya tartugha mýmkindik tughyzu qajettigi jayyndaghy pikirlerge qúlap túrghandary anyq angharylady. Jerdi yqylas bildirgen túrghyndargha tegin bólip berip, olardyng seriktestikterge, újymdyq sharuashylyqtargha biriguine jaghday tughyzu qajettigin kýni býginge deyin eshqaysysy auyzdaryna da almaydy. Kezinde orys tildi aqylman kenesshilerding biri jiyrma birinshi ghasyrda últtyq memleket qúrudy oilaudy anahronizmge balaghan edi, sol siyaqty, halyqtyng qamyn jeudi, júmyssyz jәne kedey júrtty jer qatynastaryna tartyp, egin egu, mal ósiru ispetti ata kәsipterine oraltudy kózdeytin oilardy osynau komissiya anahronizm dep bile me dep qorqamyn. Eger osy qorqynyshtar anyqqa ainalar bolsa, onda múnday jaghday shiyrek ghasyrlyq belesine shyqqaly túrghan memlekettik tәuelsizdigimizge de, osynau egemen elimizdi qúrugha otyz jyl ilgeride totalitarizm qamalyn búzyp, jol ashqan Jeltoqsan kóterilisine de shirkeu boluy yqtimal. 

Kýni keshe «Jeltoqsan aqiqaty» úiymy kóterilisting alda kele jatqan 30 jyldyghyna oray atqarmaq mindetterin aqyldasqan dóngelek ýstel ótkizdi. Otyrysta jeltoqsanshylar  osy uaqytqa deyin atqarghan isteri men jol berip alghan kemshilikterin aita kele, bolashaq josparlaryn ortagha saldy. Taghdyrlastarynyng ózge de úiymdarymen ortaq qauymdastyqqa birlesip, kýsh biriktiruding әzirge qol jetkize almaghan jospar kýii qalyp túrghanyn aitty. Alayda búl maqsat kýn tәrtibinen týspek emes, óitkeni, barlyq 86-shy jylghy kóterilisshiler kýsh biriktirgende ghana býgingi tandaghy til, tariyh, jer mәselelerine ózindik pәrmendi ýn qosugha bolar edi. Jeltoqsan kóterilisining tarihy baghasyn óz elimiz týgil, kýlli keshegi kenester shekpeninen shyqqan memleketterge, tipti әlemdik dengeyde tanytugha kýsh salu mәselesi josparlarynda bar. Olardyng múnday iri maqsatqa jetudi armandaulary beker emes. Olar o basta alangha býkil el namysyn jyrtyp shyqqan. Áli esimde, sonau qaharly kýnderding alghashqy keshinde órimdey jastar alang ortasynda shenber qúryp túryp, hormen: «Do-loy, Kol-biyn!», «Ja-sa, qa-zaq!» dep, qara aspan astynda  ayqaygha basyp túrghan bolatyn. Úrandarynyng alghashqy tirkesi ortalyq emissaryn ketiru arqyly otarshyldar qúrsauynan bosanu armanyn bildirse, qúqtary kemsitilgen últynyng derbes el bolu armany ekinshi tirkesten kóriner edi. Dóngelek ýstelde sóilegender sózinen «Jeltoqsan aqiqaty» úiymynyng ana tiline berilgen memlekettik mәrtebege zalalyn tiygizetin reformagha qarsy bolu, últtyq tarihty jas úrpaqqa qidalamay oqytu, jerdi satu men jalgha beruden bastartu jaghynda ekeni belgili boldy.

Aytuly merekelerge sanauly ay qaldy. Sonau kónil tolqytatyn mereyli kýnder qarsanynda  atalghan reformalargha baylanysty jasalar sheshimderding halyq kónilinen shyghuyn tileyik. Eger olar eldi riza etpeytin bolsa,  Preziydent Núrsúltan Nazarbaev atap aitqanday, onday zannyng kereksiz  bolghany. Anyghyn biluge az ghana uaqyt qaldy...

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz