(1995 jylghy akademiyalyq jinaq boyynsha)

Biz Abaydyng «Otyz jetinshi» qarasózining 13-inshi aforizmi nemese qazirgi «Qyryq besinshi» qarasózi boyynsha әngime órbitemiz.

Múhtar Áuezov ózining 1967 jyly «Ghylym» baspasynan shyqqan «Abay Qúnanbaev» atty monografiyalyq enbeginde biz aitqaly otyrghan osy qarasózi turaly:

 «Kópshilik qara sózderden jәne de ózgesherek qalyptanghan – Abaydyng otyz jetinshi sózi. Búl bólimshe ózge qara sózdershe tútas qúrylghan býtin shygharma emes. Shartty týrde «Otyz jetinshi sóz» dep bir aragha bastary qúrylghan aforizmder sanalady.

Mýrseyitting kóshirulerinde jәne Abaydyng tolyq jinaqtarynyng bәrinde osy aforizmder jiyrma ýsh dep sanalady.

Anyghynda, Abaydyng aforizmderi búlar ghana emes.

Aforizmder Abayda jiyrma ýshten әldeqayda kóp ekenin Abay oqushylarynyng bәri de biledi» (203-bet), - deydi.

IYә, әldeqayda kóp edi... Sonyng biri – 37-inshi qarasózdegi 13-inshi aforizm. Biraq ol býgingi Abay jinaqtarynda berilip jýrgendey, ózinshe bólek jayylyp jýr, «Qyryq besinshi sóz» bolyp.

«Otyz jetinshi qarasózdegi» búl aforizm basqa aforizmderge qaraghanda úzaqtau hәm bitimi de bólekteu bolghandyqtan jeke shygharylghan.

Al endi bizding negizgi aitpaq oiymyz – osy «Qyryq besinshi sóz» dep berilip jýrgen bólimning songhy sóilemining mýldem ózgertilip, basqa arnagha búrylyp, búrylghanda da búrmalanyp ketu jayy.

Sol búrmalanghan sóilem 1995 jylghy akademiyalyq jinaqtyng «Qyryq besinshi sózinin» (218-bet) sonynda bylaysha berilgen:

«Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip».

Anyghynda, búl adam oiyn mýldem shektep-shiderleu. Alla Taghala pende balasyna sana berse, aqyl berse, sol pende balasyna әu basta jaralyp qoyghan, jasalyp qoyghan nәrselerdi kóre-kóre, olargha kónil bólip, aqylmen bayqap sezip qorytyndy shygharu arqyly nege janynan ghylym shygharmasqa, nege janalyq ashpasqa?! Qazaq aitatyn «Kóre-kóre kósem bolasyn» degen sózding de astarynda osynday ýlken oy jatsa kerek. Al biz hәkim Abaydyng dúrys sózin búrysqa ainaldyryp ony ózimizshe «týzetemiz».

Abay tekstologiyasynyng negizin salushy Qayym Múhamedhanov:

«Eng aqyrghy qyryq besinshi sózding sonyna noqat qoyylsa da, sóz ayaqtalmaghany kórinip túr.

«Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip», - dep basylghan (1940, 1945, 1954 jj. jinaqtar).

Abay sózimen erteden tanys, kóshirip jazyp alyp jýrgen, kóniline saqtap jýrgen Ákimal Mamyrbaev, Raqysh Bayghaziyn, Árham Ysqaqov t.b. adamdarmen sóileskenimizde ol kisiler Abaydyng búl sózi:

«…kózben kórip, aqylmen bilip alatyn pәndemiz», -

dep ayaqtalatynyna sendirdi. Biz osylay ayaqtaluy sózding maghyna, mazmúnyna say, nanymdy dep bildik» (Q.Múhamedhanov «Abay shygharmalarynyng testologiyasy jayynda», 154-bet), - deydi ózining ghylymy enbeginde.

Endi osy sózdi Q.Múhamedhanovtyng boljamy boyynsha oqyp kórelik:

 «Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip alatyn pәndemiz».

Múnda da «ghylym shyghara almaymyz» degen oy aitylyp túr. Sóilem de bir-birimen baylanyspay túr. Áuel bastaghy maghynadan bir-aq ketip túr. Adam balasynyng ilim-ghylymy shekteuli degendey oidy quattap túr. Áriyne, biz jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi kóre-kóre, olargha kóz jibermesek, qorytyndy shyghara almasaq, aqylmen bayqap sezbesek ghylym týgili týk te óndire almaymyz. Mәselen, bir ghana dәlel aitalyq, adamzat balasy Allanyng jaratqan qústaryna qaray-qaray, aqylmen sezinip oy jibere kele úshatyn nәrse oilap tapqan joq pa?! Búl ghylym emes pe, búl damu emes pe?!

Alayda, ghalymnyng jogharyda keltirgenimizdey, kem-ketikting orynyn toltyrmaq maqsatta talmay izdenuining ózi nege túrady?! Qoljazbalardy salystyryp, Abay sózimen tanys adamdardan súrastyruynyng ózi – onyng Abaygha degen qúrmeti bolsa kerek. Alayda, Qayymday ghalym tarapynan osynday dәlelder aitylsa da, sol siyaqty naqty dәlel osy 1933 jylghy kitapta túrsa da, bizding kózqarasymyzdyn, ghylymy baylamymyzdyng әli kýnge deyin bir arnagha toghyspay jýruining sebebi, mýmkin, Abay múrasyna beyjay qaraytyndyghymyzdan bolar?!.

Q.Múhamedhanov osy ghylymy enbeginde: «Abaydyng «Qarasózderi» aqynnyng jinaghyna 1933 jyldan bastap qana kirip jýr» (118-bet), - dep jazady. Olay bolsa, ghalymnyng 1933 jylghy tolyq jinaqtaghy 37-qarasózdegi 13-inshi dep túrghan búl aforizmdi oqymauy mýmkin emes...

Biraq 1995 jylghy jinaqta qate kýiinde oryn alyp otyrghan búl sóz 1954 jylghy jinaqtyng 2-tomynda «Qyryq besinshi sóz» dep daralanyp berilgen qarasózding eng songhy sóileminde de qate kýide. 1945, 1948, 1977 jylghy jәne taghy da basqa tolyq jinaqtarda da solay.

Al osy 13-inshi bap 1940 jәne 1945 jyldan beri derbes qarasóz retinde berilip keledi. Hәm әlgi qatelik te әli kýnge deyin «Qyryq besinshi sózdin» sonynan jabysyp alyp qalar emes.

Al Múhtar Áuezov dayyndap shygharghan 1933 jylghy Abay Qúnanbayúlynyng tolyq shygharmalar jinaghynyng «Otyz jetinshi sózinin» 13-inshi aforiyzimindegi osy songhy sóilem qalay berilgen eken, soghan keleyik. Kitaptyng 296-nshy betinde:

 «Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz; jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi kórip-kórip, aqylmen bayqap sezbesek», -dep taygha tanba basqanday anyq jazylyp túr.

Yaghni, Aybaydyng aitpaq oiy – biz ghylym shyghara alady ekenbiz - jaralghan, jasalghan nәrselerge qayta-qayta oy jiberip aqylmen sezsek.

Sonymen, biz bir ghana sóilemin keltirip otyrghan búl sóz – «Otyz jetinshi sózdin» 13-inshi aforizmining songhy sóilemi.

Jogharyda týsindirip ótkenimizdey, keyingi jinaqtarda osynau 37-inshi qarasózding 13-inshi punktindegi barlyq sózder ózinshe bólek enshi alyp, «Qyryq besinshi sóz» delinip jýr, ony jazdyq. Sondyqtan da, 37-inshi qarasózdegi aforizmder qazirgi kýni 24 emes, 23 qana. Ókinishtisi sol, biz jazghan sóz jónsiz «týzetulerge» úshyraghan.

Taghy bir aita keterlik mәsele  - osy «Qyryq besinshi qarasózdegi» keybir sózderding ózgeriske úshyrau jayy.

Sonyng biri – birinshi sóilemdegi asty syzylghan sóz. Songhy akademiyalyq jinaqta ol (1995 jylghy) bylaysha berilgen: «ua hәm neshe myng týrli dinnin bәri de», - dep.

Al Abay «neshe myng týrli din» dep sóilemese kerek. 1933 jylghy tolyq jinaqta: «Jәne neshe týrli dinnin bәri de» (296-bet), - dep anyq jazuly túr.

Rasynda da, «neshe myng din» bolmaydy, olay deu aqylgha da syimaydy. «Neshe týrli din» dese, qisyngha keledi. Sondyqtan, búl jerdegi «myn» degen – basy artyq sóz.

Nege ekeni belgisiz, «Abay» ensiklopediyasynda (1995 jyl, Almaty, «Qazaq ensiklopediyasy», «Atamúra» baspasy) osy ózgerister jayynda naqty eshtene jazylmaghan.

Múnda tek: «Mýrseyit qoljazbalarynyng 1905, 1907, 1910 jylghy núsqalarynyng qay-qaysysynda da «nasihat» sózining 13-naqyly retinde berilgen. Abay shygharmalarynyng 1940 jylghy basylymynan keyin derbes sóz retinde jariyalanyp keledi. Basylymdarynda azdaghan tekstol. ózgerister kezdesedi» (352-bet), - deydi de, bir-eki tekstologiyalyq ózgeriske úshyraghan sózderge ghana toqtalady:

 «1-abzastaghy «әr týrli qyp», 2-abzastyng songhy sóilemindegi «nandym», «nandyramyn» degen sózder 1905, 1907, 1910 jylghy qoljazbalar negizinde 1977 jylghy jinaqta «әr týrli qylyp», «inandym», «inandyramyn» dep berilgen» (350-bet).

Oqyp otyrghandarynyzday, negizgi búrmalanyp jýrgen sózder turaly lәm-mim sóz joq. Jalpy aldaghy uaqytta Abay shygharmalary әli talay ret shyghady, sonda osy aitylghan eskertpeler eskerilse eken demekpiz.

Bauyrjan BERIKÚLY

Abai.kz