Senbi, 23 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 4563 0 pikir 11 Shilde, 2016 saghat 17:52

ÚLTTYQ ÓNERDI ÚLYQTAGhANNYNG MEREYI ÝSTEM

Dәstýrden tanbay, qolónerding qadirin arttyryp, zamanauy tehnologiya tilimen ýndestirip jýrgen, iyne men jipti janyna serik etken bala Yrza әjesi Túrarbay kiymeshek shetine marjanday órnek salyp, jyltyratyp tikkende qyzygha qaraytyn 

Býginde «Qúrmet» ordenining iyegeri Yrza Túrsynzada hanymnyng basshylyghyndaghy «Altyn orda» kompaniyasynyng újymy kәdesyilyq ónimderin el ishinen bólek, Birikken Arab Ámirlikteri, Shveysariya, Germaniya, Italiya, Fransiya men TMD elderine eksporttaydy. 

Ákesi Túrsynzada Esimjanov – esimi elge belgili aqyn. Baldәuren balalyq shaghynda әkesimen birge ózining sýiikti jazushysy Ghabit Mýsirepov erip keledi. Yrzanyng 8-9 synypta oqityn kezi. Mәz bolyp quanghany sonday, anasymen birge dastarhan jayyp kýtedi. Birazdan song et tartylady. Qonyr ýnge salyp, bayaulata sóileytin Ghabeng әngimesin aita otyryp basty mýjiydi. Sosyn miyn alyp, әrkimning tabaghyna qasyqpen sala bastapty. Kezek Yrzagha kelgende, Ghabenning qolyndaghy qasyqty almastan, auzyn tosyp, midy jegen eken. Ájesining «jaqsynyng sarqytyn ishsen, jaman bolmaysyn» degenin yrymdaghan týri. Erkeghaly Rahmadiyev, Hamit Erghaliyev, Dihan Ábilev, Ghabiyden Mústafiyn, Moris Simashko, Qasym Qaysenov siyaqty alyp túlghalar ýide kóp qonaq bolghan. Sodan jaqsynyng sharapaty júqqan. 

IYne men jipti janyna serik etken bala Yrza әjesi Túrarbay kiymeshek shetine marjanday órnek salyp, jyltyratyp tikkende qyzygha qaraytyn bolghan. Balanyng yntasyn bayqaghan qariya múny qasyna shaqyryp alyp, jyltyr jipterdi suyrtyp qoyady eken. Yrza jipti barynsha úzyn alyp shyghady. Onysy – bir ret sabaqtasam degeni. Al әjesi: «Mynau – jalqaudyng isi. Sen kesteng tez jýrsin desen, jibindi qysqa sabaqta», deydi eken. «Sonyng mәnisin men keyin týsindim», – deydi ónegeli isting sheberi.

Birde anasy qymbat japondyq matadan tigilgen perde alyp keledi. Terezege ilingen perde Yrzanyng kónilinen shyqpaydy. Anasy júmysqa ketken kezde ol perdeni alyp, qyrqyp, qaytadan sәndep tikken eken. Ábden tigip bolghannan keyin ghana: «Anashym ne aitar eken» dep oilanady. Keshkisin japondyq perdesining týrin kórgen anasy: «Oybay-au, mynau ne istep qoyghan dep» shyj-byj bolady. Sonda әkesi: «Matanyng qymbat-arzanyn qayteyin, biraq perde endi sәnine kiripti», degen eken. Kelinining qarsy kelmesin bilgen әjey de: «Boldy, búzyp-jarmasa, qaydan isting mәnisin bilsin. Osylay ýirenedi. Tiyme!» dep bir-aq búiyrypty.

«Ismerlik – qazaqqa tәn qasiyet. Keste, syrmaq, qúraq kórpe bolsyn, kóz mayyndy tauysa otyryp bitetin is. Tiginshilikti iykemi bar adam ghana mengeredi. Ásirese, últtyq búiymdardy býginge say etip qayta janghyrtyp, tigu kýn ótken sayyn súranysqa iye. Maghan dos-jarandarym: «Yrza bizge shetelding kәkir-shýkirinen góri, óz qolynmen jasaghan dýniyendi ala kelsen» dep ótinish aitady. Halyqtyng últtyq búiymgha degen qyzyghushylyghy Astanada osy kәsipti jandandyrugha sebep boldy. Biraz oilanyp, onyng sapasyna asa mәn berip, zamanauy stilimen úshtastyrdym. 2009 jyldan bastap qyzdyng jasauyn, ýidi qazaqsha sәndeu boyynsha «Altyn Orda» kompaniyasy júmys jasap keledi», – dep syr shertedi Yrza hanym.

Keyipkerimizding aituynsha, «Altyn sapa» bayqauy ispetti qadamdar arqyly qazaqstandyq ónim óndirushilerge tútynushy tarappen tikeley súhbat jasaugha mýmkindik tuyndaydy. Sondyqtan ol biznes salasyndaghy әriptesterin «Atameken» Últtyq kәsipkerler palatasynyng qaramaghyna ótkeli shynayy mazmúny shirap, qazylar alqasyna beldi kәsipkerler men qogham qayratkerleri engen bәsireli dodagha belsendi atsalysugha shaqyrady.

«Altyn orda» dizayn ýiining shejireli últtyq óner týrlerin janghyrtuda qolgha alghan iygilikti isteri kóp. Mәselen, «Qazaqstan aruy-2015» sayysynyng jenimpazyna 5 million tenge syilyqpen qatar, etnomәnerdegi qyz jasauy tartu etilgeni ayan. Qazaqtyng dәstýrli qyz dýniyesin «altynordalyq» sheberler týzip, saltanatty jiyntyqqa «Mahabbat kórpesi», sandyqtar, «Bederli órnekter» shal jastyghy, qoldan tigilgen jastyqtar, sonday-aq dәstýrli dastarqan toptastyryldy. Asyl múrattaghy týpki kózdelgen qúndylyq – úrpaqtar sabaqtastyghyn ýzbeu, babalar múrasyn dәripteu.

Áyel kәsipkerligining nәzik jandy jarqyn ókili әngimelegendey, etnobezendiruge arnalghan júmsaq jihaz óndirisimen de ainalysatyn «Altyn orda» avtorlyq dizayn ýii» JShS qúramynda shamamen 35 adam enbek etedi. 

«Altyn sapa» - kәsipker men Ýkimet arasyndaghy ýlken pikir almasu alany. Óz basym jyl sayyn kórmege ýzbey qatysyp kelemin. Búl elimizdegi beldi syiaqy bolghandyqtan, otandyq kәsiporyndar ony alugha úmtyluy kerek, - dep әngimesin jalghastyrdy biznesvumen. – Bayqaudan keyin bir qyzyq jaghday bolghan esimde. Sharadan song  Memlekettik hatshy Gýlshara Naushaqyzy qonyrau shalyp, júmysymyzben tanysyp, kәdesyy jasap beruge ótinish jasady. Tól tuyndymyzdy Aqordada qorghadyq. Elbasy «Kóktem shuaghy» merekesi kezinde sandyq qobdisha beynesindegi óz qolymen ayauly arulargha, qyz-kelinshekterge tapsyrghan búiym dýiim júrtshylyqqa keninen tanylyp, barshanyng nazaryn audartty. Jauapkershilik sezimi artyp, júmysymyz ong baghytta ózgergendey kýy keshtik. Tyng serpilisting jemisinde naryqta bedelimiz nyghayyp, kóp úzamay «Halyq sýiiktisi» atandyq. Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mereytoylyq medali tabystalyp, saylauda Elbasynyng senimdi túlghasy boldym. Júmys kólemi men tapsyrys ta kóbeydi. Endi ýmitti aqtap, el damuyna tabysty qyzmet ete bermek raydamyz. Anyghy, jasap jatqan sharuanyzgha bek senimdi bolsanyz, memleketti dәrejedegi jarysta baq synaudan tayynbau kerek», - dep aqjol tiledi bayqau qatysushylaryna «Altyn sapa» syilyghynyng laureaty, «Altyn orda» avtorlyq dizayn ýiining diyrektory Yrza Túrsynzada.

Osynday enbegi elengenge erik-ruhy jigerlengen keyipkerimiz eldegi sanualan últtan túratyn qolónershilerdi bir shanyraq astyna biriktirudi, Qazaq jeri naghyz jerúiyq iydeyasyn boygha sinirudi algha maqsat etip qonda. Tәnirding bergen syiyn, últ ónerin dýniyejýzine pash etu de basty amanat.

«Basynda ózim sýiikti is retinde bastaghan dýniyening býgin sәtti bizneske ainalghany kópke ýlgi bolyp, talay qaryndastarym habarlasyp, aqyl-kenes súrauda. Tabystyng kilti – kýni-týni talmay adal ter tógu. Qazaqtyng qyz-kelinshekterge aitarym, zaman jeteginde kete bermey, últtyq dingekten ajyramaudy qatty oilau kerek. Múnda teren, sheksiz de auqymdy, kóne de shejireli iydeologiya jatyr. Shәkirt tәrbiyelesem, saf ónerge ýiretip, «Altyn sapagha» jetkizsem, búl da bir oryndalghan arman bolar edi», - dep aghynan bólisedi irgeli biznes iyesi.  

Býginde bayqaugha qatysugha niyet bildirgen ýmitkerler Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetimen bekitiletin, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining «Altyn sapa» syilyghyn alugha arnalghan bayqaugha qatysushylardyng materialdaryn rәsimdeu, úsynu jәne materialdardy aldyn ala baghalau erejelerine sәikes, 2016 jylghy 1 shildege deyin ótinim men materialdaryn bayqaudy úiymdastyrushy «Atameken» ÚKP-gha tapsyrghany belgili. Qazirgi uaqytta «Altyn sapa» jәne «Qazaqstannyng ýzdik tauary» bayqaularyna qatysu ótinishterin qarau bastaldy.

Astanadaghy basty bayqau jenimpazdaryn marapattau saltanatynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev syilyqty jeke ózi tabystaydy dep kýtilude.

Aldabergen KEMPIRBAEV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475