Sanaly adam әr sózin oilanyp sóileydi. Biraq aitqan sózding bәri este qala bermeydi. Sonday men aitqan, alayda ózimning esimde joq sózdi jaqynda internetten kezdeysoq kezdestirip qaldym. «Qazaq әdebiyeti» gazeti 2016 jyly 11 nauryzdaghy №23 (3501) sanynda filologiya ghylymynyng doktory, professor Bekjan Ábduәliyúlynyng «Smaghúldyng oraluy» atty maqalasyn jariyalanypty. Osy maqalada mening Dihan turaly aitqan «Qyzmet pen ataq ózgertpegen azamat» degen sózderime silteme jasalynypty. Meninshe, osy anyqtamam Dihan Qamzabekúlynyng azamattyq, adamdyq bolmysyn sipattaydy.

Fizikada «túraqty shamalar» degen úghym bar. Dýniyeni ústap túrghan -osy túraqty fizikalyq shamalar. Eger osynday túraqty shamalar bolmasa, dýnie haosqa ainalyp, «aqyrzaman» bolar edi. Ghalamnyng túraqtylyghyn, ornyqtylyghyn osy túraqty shamalar jasap túr. Qoghamnyn, memleketting túraqtylyghy ýshin de osynday «túraqty shamalar» - «túraqty adamdar» kerek.

Men 2006 jyldyng 23 mamyrynda Euraziya últtyq uniyversiytetine júmysqa ornalastym. Búghan biyl 10 jyl tolady. Osy on jylda uniyversiytet basshylyghynda bir adam ózgermey qaldy. Búl - prorektor Dihan Qamzabekúly (surette). Osy túrghydan ony – uniyversiytetimizding «ruhany túraqty shamalarynyn» biri der edim.

Alashtyng problemasy kóp, alashtanudyng problemasy odan da kóp. Búl eki problemany bólip aitu kerek.

Alashtyng qazirgi birinshi jәne negizgi problemasy – qazaqtyng sanyn kóbeytu. Qazaqstanda «Demografiya institutyn» ashu kerek. Nege? Qazaqtyng sanyn tez ósiruding ghylymy joldaryn tauyp, úsynu qajet. Qazaqtyng sany jerine sәikes bolu kerek. Mening esebim boyynsha, qazaqtyng qajet sany – әzirshe plus-minus 150 million. Qazaqtyng sanyn kýrt kóbeytuge tiyistimiz.

 Búrynda aityp jýrmin, qazirde qaytalaymyn: búl Alashtyng qazirgi №1 problemasy. Osy mәseleni sheshuding birneshe joldary bar. Mysal retinde birnesheuin keltireyin:

• shet elderdegi qazaqtardy elge qaytaru, shaqyryp alu; 

• últy basqasha jazylyp ketken (mysaly, kóp qazaq ózbek bolyp jazylghan) qazaqtardy «qazaq» dep moyyndap, Qazaqstangha shaqyru, azamattyq beru;

• anasy, әkesi, atasy qazaq, biraq qújattarynda últy qazaq emes, adamdardy Qazaqstangha shaqyryp, azamattyq beru;

• qazaqtyng әrbir otbasynda bala sany 4-ten kem bolmauy kerek. Sebebi, otbasynda 1-2 bala bolsa, qazaqtyng sany azayady. Bala sany 3 bolsa, halyq sany qazirgi túraqty dengeyinde qalady;

• aldynghy oidy kýsheytip bylay aitar edim: qazaqtyng әrbir әieli (kýieui bary da, joghy da) 4 nemese onan da kóp bala tuuy kerek;

• boydaqtargha ýlken, kóteruge auyr, beli mayysatyn salyq salu (mysaly, ailyghynyng 50% ústap qalu);

• balasy 4-ten kóp әielge birinshi kezekte pәter jәne jer beru, olardan salyq almau;

• bala sany 4-ten kem adamdardy qyzmette ósirmeu;

• júmysta qysqartu bolsa, birinshi boydaqtar men bala sany 4-ten kem adamdardy qysqartu jәne t.b.

Áriyne, týsinemin: búl jazghandarymnyng keybireui artyqtau, «aqylsyzdau», basqalargha únamauy da mýmkin. Sony bile túra búl jerdegi maqsatym - osylardy birden jýzege asyru emes, problemagha kónil audartu. Biz qazaqtyng jaqyn ghana emes, alys bolashaghyn qazir oilauymyz kerek. Mysaly, 100 jyldyq, 500 jyldyq, 1000 jyldyq bolashaghyn, tipti birneshe ghasyrdan keyingi bolashaghyn qazir oilauymyz qajet. Sanymyz az bolsa, bizge qauip-qater kóp. Al sanymyz kóp bolsa, qazaqtyng kóp problemalary ózinen ózi ong sheshiledi, qazirgidey aimaqtyq emes, әlemdik dәrejedegi ýlken alpauyt el bolamyz.

Sanymyz az bolsa, bizge qauip-qater kóp. Al últ sany kóp bolsa, qazaqtyng kóp problemasy ózinen ózi ong sheshiledi. Qazirgidey aimaqtyq emes, әlemdik dәrejedegi ýlken alpauyt el bolamyz. Alpauyt kórshi  Qytay men Reseydi jәne olardan kishirek kórshilerdi bylay qoyyp, ózimizdi bauyrlas Ózbekstanmen salystyrayyq. Wikipedia-ny oqiyq. Qazaqstan jeri boyynsha 9-orynda, halqynyng sany boyynsha 62-orynda, ómirshendik koeffisiyenti = 0.145. Ózbekstandiki sәikesinshe 56 jәne 41-orynda, ómirshendik koeffisiyenti = 1.366.

Ómirshendik koeffisiyenti boyynsha Ózbekstan bizden 9.4196 ese artyq. Qazirding ózinde osy elding halqy 31,5 mln, yaghny bizden 2 esedey kóp. Endi aldaghy 25 jylda olar bizden 3 ese, al 100 jyldan keyin 5 ese kóp bolady. Búl qazaqqa belgili-belgisiz problemany alyp kelui mýmkin.

Alashtanugha baylanysty mynany aitamyn: men fiziyk-teoretikpin, tarih salasynyng mamany emespin. Sondyqtan bilmeytin mәseleni kóp aitqym kelmeydi. Biraz jyldar búryn Amerikada, Batys Europa, Aziya elderinde júmys istep, ghylym jasay jýrip, qazaqty oilap jýrdim. Sondaghy bayqaghanym: qazaq eshkimnen kem emes. Qazaqtyng tili, әdebiyeti, mәdeniyeti, tarihy esh halyqtan tómen emes. Mening týsinigimshe, osy saladaghy bizding ghalymdar әli de әlemdik, halyqaralyq dengeyden kóp keyin qalghan. Olardy syilaymyn, biraq renjimesin.

Qazirgi alashtanushy ghalymdarymyzdy, qazaqtyng tilin, әdebiyetin, mәdeniyetin, tarihyn zertteushi ghylymdardy әlemdik-halyqaralyk dәrejege kóterui kerek. Ghylymy enbekterin әlemdik basylymdarda erkin jariyalaytyn dengeyge shygharu qajet. Árbir ghalym ghylymy tuyndylaryn birden aghylshyn tilinde jaza bilui kerek. Basqa jol joq.

Jaqynda men «Qazaqtyng negizgi últtyq kәsibi ghylym bolsa deymin» degen aidarmen súhbat berdim. («Bilimdi el» gazeti, №6, 29 mart 2016 jyl jәne «Euraziya uniyversiyteti» gazeti, №5-6 (210-211), nauryz, 2016 j.). Sonda men: «Qazaqtyng negizgi últtyq kәsibi – ghylym, ghylympazdyq boluy kerek»  dep aitqanmyn. Sony qaytalaymyn. Búl barlyq qazaq ghylymyna, sonyng ishinde alashtanu ghylymyna da qatysty.

Jalpy qazirgi ghylym, bilim salasyndaghy 40-50 jas aralyghyndaghy azamattardyng qanday isterin qoldaymyn!

1991 jyly kenes odaghy qúldyrap, Qazaqstan jeke memleket bolyp, tәuelsizdik alghanda, qazirgi 40-50 jastaghy ghalymdar 15-25 jasta bolghan eken. Yaghny olar sol kezde mektepte nemese uniyversiytetterde bilim alyp jýrgen. Mine sonan beri 25 jyl uaqyt ótti. Qazirgi 40-50 jastaghy ghalymdar – ana tilimiz qazaq tilimen qatar aghylshyn tilin kәsibine qajet dәrejede erkin mengergen, Hirsh (týsinikteme: Hirsh indeksi nemese H-indeks – Kaliforniyadaghy San-Diyego uniyversiytetining amerikalyq-argentinalyq fizik ghalymy Horke Hirsh oilap tapqan ghylymy sapa ólshemi; múnda enbekke jasalynghan siltemege manyz beriledi) jәne silteme indeksteri óte joghary, impakt-faktory joghary shet el jurnaldarynda jyl sayyn 3-5 maqala jariyalaytyn, óz salasy boyynsha dýnie jýzi tanityn әlem moyyndaghan ghalym boluy kerek.

Men Dihandy ómirde de, ghylymda da «revolusioner» emes, «evolusioner» der edim. Búl - jauyng azdau, bir «jorgha jýris», úzaqqa aparatyn jol. Jogharyda aitqanymday, Dihan – jaqsy azamat, jaqsy adam. Renjimesin, biraq búl az. Dihannyng kelesi bir «ayaldamasy» - 2026 jyldyng 19 mausymy. Osy kelesi «ayaldamasynda» Dihandy kezdestirgende, ol: «Qazir mening Hirsh indeksim 20-dan asty, silteme indeksim 1000-nan artyq, al Thomson Reuters bazasynda bar impakt-faktory joghary shet el jurnaldarynda jariyalanghan maqalalarymnyng sany 100-ge jetti», - dese, «әkel qolyndy, bauyrym!» - dep qúshaqtap, riza bolar edim.

Tablisa. Mejdunarodnyi reyting professora D.Kamzabekuly soglasno Thomson Reuters y Ssholar Google na 19.06.2026 g. 

(joramal-tilek kestesin oryssha jazdym) 

Osy parametr ýdesine jetuge 10 jyl uaqyt bar. «Jaqsy sóz - jarym yrys» degendey, Dihangha aitar negizgi tilegimning biri osy edi. Barlyq uaqytta ol ainalasyn jaqsy adamdarmen qorshap jýrse deymin. Óitkeni D.Qamzabekúly oqu ornyna, bizding qoghamgha kerek.

Rәtbay MYRZAQÚLÚLY, 

fizika-matematika ghylymdarynyng doktory,

professor

abai.kz