Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 6303 0 pikir 29 Mausym, 2016 saghat 11:33

MEKTEPTE AGhYLShYN TILIN MINDETTEU, TIL ZANYN ÓRESKEL BÚZU

Redaksiyadan: túraqty avtorlarymyzdyng biri Núrlybay Qoshamanúly qoghamdaghy ótkir mәselege ainalyp otyrghan bilim salasyndaghy ýshtúghyrly til reformasyna qatysty sonyng ishinde, orta mektepterdi aghylshyn tilin mindetteu turaly mәselege oray, ózining azamattyq qúqyqtaryn paydalan otyryp, QR Konstitusiyalyq Kenesine aryz jazyp, ony redaksiyagha joldaghan eken. Biz, aryzdy tolyq jariyalap otyrmyz!

abai.kz

 

Qazaqstan Respublikasynyng

Konstitusiyalyq Kenesine

Aryz

 1.Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili. 2. Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady (QR Konstitusiyasy 7-bap). 

Memleketimizde tek qana qazaq jәne orys tilderi memlekettik, ekinshisi resmy til retinde jýredi. Óz kezeginde olargha zangha sәikes respublikalyq budjetten tiyesili qarjylandyru qarasytyrylghan. Sebebi, «QR-synyng Til turaly Zany» boyynsha (4-bap) respublikamyzdyng orta mektepteri tek qana eki tilde qazaq jәne orys tilderinde oqytugha baghyttalghan. Atalmysh zannyng 5; 8 babynda «memlekettik úiymdarda (orta mektepter memlekettik mekemeler sanatyna jatady) jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen qatar qoldanylatyny anyq kórsetilgen. Osy orayda, Bilim jәne Ghylym Ministrligining «Ýsh túghyrly til» reformasy ayasynda aghylshyn tilin «orta mektepterge» mindettep oqytudy engizui qate baghdarlama ekenin jәne «Ata Zandaghy» (7-bap), «Til turaly Zanymyzdaghy» (4;5;7-bap) qarapayym zang talaptarynyng búrmalanyp jatqanyn qaperge salamyn.   

Osy jerde ekinshi bir jaq tarapynan: «aqyly oqytugha qazirgi naryq zamanynda qarapayym ata-analardyng qarjylyq mýmkindigi joq, nelikten tegin oqytugha jaghday jasap otyrghan orta mektep reformasyna qarasy bolamyz» - deushi súraq ta tuyndauy mýmkin. Jauap bireu - «ýsh túghyrly tildin» - búrystyghyn aitqanda memlekettik orta mektep baghdarlamasyna kirgizetindey Ata Zanymyzda «aghylshyn tili» turaly baptardyng joghyna ghana sýienip otyrmyn. Sebebi, aghylshyn tilin mindettep oqytudy bala-baqshadan bastap orta mektep baghdarlamasyna kirgizu Ata Zanymyzda jazylmaghan. QR-synyng «Til turaly Zanynda» da aghylshyn tilin memlekettik tilding biri retinde oqu baghdarlamasyna kirgizu mindettelmegen. Biz aghylshyn tili (ózge de shet tilderi) mýldem oqytylmauy tiyis demeymiz. Eger oqytyluy qajet bolsa, onda «aghylshyn tili әrkimning qyzmet baby qajettiligine qaray, eriktilik týrde, tek qana aqyly arnauly shet tilderi mektepterinde ghana ýiretilui tiyis. Sebebi, barlyq órkeniyetti evropa, búrynghy postkenestik respublikalarynda memleketterinde, alty qúrylyqtyng barlyghynda shet tilin ýiretu baghdarlamasy memlekettik orta mektepten tys, tek qana arnayy ashylghan derbes, «aqyly jeke mektepterde» jýredi.

Qúrmetti QR-synyng Konstitusiyalyq Kenes alqasy mýsheleri! Zannyng oryndaluyn jәne qúqyqtyq jaghynan qatang qorghaluyn qamtamasyz etu kez kelgen memlekettik mekemelerde bәrinen joghary túruy tiyis. Memlekettik mekemelerding biri bolyp sanalatyn Qazaqstannyng orta mektepterinde aghylshyn tilin mindettep oqytudy engizu – qúzyrly organdar tarapynan «Til turaly Zandy» óreskel búzu. Aghylshyn tilin orta mektepterde «mindettep oqytu» zannan tys jәne oghan budjetten bólingen qarjy da «zannan tys» bolyp tabylady dep esepteymin. Sol sebepti de Ghylym jәne Bilim Ministrligining úsynyp otyrghan «Ýsh túghyrly til» baghdarlamasynyng QR-synyng «Til turaly Zanyna» jәne «QR-sy Konstitusiyasy» talaptaryna qanshalyqty sәikestigin (bizdinshe búrystyghyn) saraptamadan ótkizu qajet demekpin.

 

Tómendegi súraqtarymyzgha jauap kýtemin:

 

1)    QR-synyng Til turaly Zanyndaghy «Til turaly zandardy búzghany ýshin jauaptylyqqa» shaqyratyn 5-taraudyng 24-babyna sýiene otyryp, «Konstitusiyalyq kenes» alqasy elimizding orta mektepteri baghdarlamasyna kirgen «ýsh túghyrly til» reformasynyng (aghylshyn tilinin) Ata Zanymyzdaghy 7-bap  jәne QR-sy «Til turaly Zanynda» kórsetilgen 4-shi; 5-shi; 7-shi bap; 2-tarau 8-shi; 9-shy; 4-tarau 21-shi baptaryna; (11.07.1997 №151-1 QR-yng Zany) qanshalyqty sәikestigin saraptamadan ótkizip, búghan óz baghasyn berudi súraymyn.

 

Núrlybay Qoshamanúly

Aqtóbe qalasy, Gersen kóshesi 17-10.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5264