Júmabek Ahmetúly Tәshenov 1915 jylghy 7 nauryzda  patsha zamanynda, sol kezgi әkimshilik bólinis boyynsha Resey imperiyasynyng Aqmola oblysyndaghy Aqmola ýiezining Tanakól auylynda (Babatay qystauynda) tughan. Balalyq shaghy qoghamdyq qúrylys auysyp jatqan ótpeli kezenge say keldi. 1917 jyly Aqpan revolusiyasy jasalyp, monarhiya tarih sahnasynan ketken. Sol jylghy 25 qazanda bolishevikter tónkerisi sovet ókimetin dýniyege әkeldi. 12 (25) jeltoqsanda qazaqtyng últtyq memlekettigin janghyrtudy kózdegen «Alash-Orda» Halyq Kenesi qúryldy. Bolisheviktik biylik múny qabyl almay, 1920 jylghy 26 tamyzda kenestik negizdegi qazaq avtonomiyasyn qúru jayyndaghy deklarasiyasyn jariya etti. Sol jylghy 4–16 qazanda Qazaqstan Kenesterining Qúryltayshy sezi ótip, Resey federasiyasy qúramyndaghy avtonomiyalyq Qazaq Respublikasy shanyraq kóterdi.

Júmabek Tәshenovting barsha ghúmyry, sauat ashuy, esengi, bilim aluy, dýniyetanym qalyptastyruy, kýlli sanaly enbek joly, mine osy, kýnnen kýnge irgesin keneytip, nyghayyp kele jatqan  osy ókimetpen birge órbidi. Ol әueli Babatay mektebinde sauat ashyp, odan Aqmolada oqydy. Sosyn Aqmola temirjol-qúrylys tehnikumynyng azamattyq qúrylys bólimine oqugha týsti.  Sol bir qiyn kezende, әsirese baylardy tәrkileu, qojalyqtardy shúghyl újymdastyru, kóshpendilerdi jappay otyryqshylandyru syndy solaqay reformalar saldarynan alapat asharshylyq oryn alghan, halqy qynaday qyrylyp, ekonomikasy túralaghan respublikanyng júrty últtyq apattan endi-endi esin jiyp, jana jaghdayda qalyptasugha bettegen  shaqta, halyq sharuashylyghynda kózi ashyq kadrlar óte jetispey túrghan bolatyn. Sondyqtan eti tiri, shiraq oqushy bozbalany jas ókimet eki kurstan keyin tikeley enbekke aralastyrdy (tehnikumdaghy oquyn Júmabek júmys istey jýrip keyinirek bitirdi), odan tezdetip kenes júmysyna tartty.

J. Tәshenov әueli, on toghyz jasynda, Beynetqor (1940 jyldan – Sovet, 1999 jyldan – Aqqayyn) audandyq kenesi atqaru komiytetining hatshysy bop istedi. Búl 1934 jyl edi. Odan Krasnoarmeyskiy  (1997 jyldan – Tayynsha) audandyq atkom hatshysy, 1935–1936 jyldary Núra audany josparlau bólimining bastyghy,  1936–1938 jyldary  Vishnevskiy (Arshaly) audandyq kenesi atkomynyng hatshysy boldy. 1938 jyly enbekshilerding Qaraghandy oblystyq kenesi atqaru komiytetining referenti bolyp istedi. Sol jyly Soltýstik Qazaqstangha oraldy. Oblystyq sauda bólimindegi qoghamdyq tamaqtandyru bólimining bastyghy, 1939 jyly Beynetqor (Sovet) audany jer bólimining bastyghy qyzmetterin atqardy. (Osy júmysta jýrgeninde, 1940 jyly, Kenes Odaghy Kommunistik partiyasynyng mýsheligine qabyldandy). 1942 jyly Poluden (qazirgi Qyzyljar) audany jer bólimining bastyghy, 1943 jyly oblystyq jer bólimi bastyghynyng orynbasary boldy. 1944–1947 jyldary oblystyq partiya komiytetinde mal sharuashylyghy bólimining mengerushisi, oblystyq partiya komiyteti hatshysynyng orynbasary qyzmetterin atqardy. Sosyn, 1947 jyly Soltýstik Qazaqstan oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng birinshi orynbasary, 1948 jyly tóragha lauazymyna bekitildi. 1952 jyly Aqtóbe oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy bolyp saylanyp, sol qyzmetinde 1955 jylgha deyin istedi. (Osy jyldary KOKP Ortalyq Komiyteti janyndaghy Joghary partiya mektebin syrttay oqyp bitirdi.)

Aqtóbe obkomynyng birinshi hatshysy qyzmetinen Júmabek Ahmetúly 1955 jyly respublikadaghy joghary sayasy basshylyq qúramyna kóterildi. Qazaq eli parlamentining jetekshiliginen zeynetke shyghugha mәjbýr bolyp, Guriev (Atyrau) oblatkomy tóraghasy lauazymyna taghayyndaluyn kýtip otyrghan Núrtas Ondasynovtyng ornyna, Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng Tóraghasy bolyp saylandy. Osy 1955 jyly respublikanyng basshy organdarynda biraz ózgerister oryn alghan edi. Sol jylgha deyin Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining ekinshi hatshysy qyzmetinde istep jýrgen L.I. Brejnev, ortalyq basqa qyzmetke – Polishadaghy KSRO elshisi etip jibergen P.K. Ponomarenkonyng ornyna, birinshi hatshy bolyp saylandy. Al Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng preziydenti Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev Shyghys Qazaqstan oblatkom tóraghasy qyzmetine auystyrylghan Elubay Taybekovtyng ornyna Ministrler Kenesining tóraghasy boldy.

Atalghan jana basshylarmen birge, respublika partiya úiymy delegasiyasynyng qúramynda,  Júmabek Tәshenov 1956 jylghy 14–25 aqpanda ótken HH partsezd júmysyna sheshushi dauysqa ie delegat bolyp qatysty. Sezde esepti bayandamalar jәne altynshy besjyldyq jospardyng negizgi baghyttary men maqsattary talqylanghan. Degenmen búl sezd 25 aqpandaghy  jabyq otyrysynda «Jeke basqa tabynu jәne onyng saldarlary turaly» qúpiya bayandama jasalyp, stalindik zansyzdyqtar men búrmalaulardy әshkereleuimen, sóitip, әdebiyet pen ónerge  iydeologiyalyq qúrsau salghan, eli ýshin jan ayamay enbek etken túlghalardyng talayyn sayasy qughyn-sýrginge úshyratqan stalindik dәuirge nýkte qoyyp, qoghamdyq mәselelerdi ashyq aitugha, әdilettilikke jol ashuymen este qalghany belgili.  Stalindik sayasatty әshkerelegen bayandamanyng tolyq mәtini  qúpiya ústalghan, degenmen onyng mazmúnyna týrli jolmen qanyqqan qalyng kópshilik eki jarylghanday boldy. Bir tarap demokratiyagha betbúrys bastaldy, qoghamdyq mәselelerdi ashyq talqylaugha birshama erkindik berildi dep eseptese, ekinshi jaq búrynghy baghytty dúrys sanap, stalinizmdi synaudy әdiletsizdik dep bildi. Ahualdy qolda ústau qiyngha ainalyp bara jatqanyn úqqan memleket basshylyghy sayasy qughyn-sýrgin jayyn  azyraq auyzgha alatyn boldy. Sóitip, jazyqsyz japa shekkender tolyq aqtalmay,  «jylymyq» kezeni qysqa merzimde bitti. Bizding respublikamyzda da rúqsat etilgen shekte 30-shy jyldarghy repressiya qúrbandarynyng birqatary aqtaldy. Olardyng úrpaqtaryna memlekettik qamqorlyq kórsetildi, layyqtylary basshy qyzmetterge tartyldy. Búl júmystarda 1960 jylgha deyin Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng tóraghasy, odan song bir jylday Ministrler Kenesining Tóraghasy bolyp istegen J. Tәshenovting de eleuli ýlesi bar. Onyng kýreskerlik ómir jolyn kórsetetin S. Dýisen men Q. Ensepovting «Júmabek Tәshenov» atty ghylymiy-zertteu enbeginin, ózge de zertteushiler men ony tikeley bilgenderding (әsirese, «Bilim» baspasynan shyqqan «Júmabek Tәshenev turaly estelikter» jinaghy avtorlarynyn) aitularyna qaraghanda, Júmabek Ahmetúly búl tarapta sýisinterlik qadamdar jasaghan. Mәselen, repressiya qúrbandaryn aqtau jónindegi respublikalyq komissiyanyng tóraghasy bop, atylyp ketken arystardyng adal esimderin qogham ómirine qaytaru isine, sol shaqta stalindik lagerilerde jýrgen ghalymdar men aqyn-jazushylardy tez bosatugha belsendi týrde atsalysqan. Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Beyim­bet Maylinning shyghar­ma­laryn tezdetip oqyrmanmen qayta qauyshtyrugha septesken. Elimizdegi yqpaldy top «azamattyq túrghydan ghana aqtaldy, sayasy túrghydan aqtaluy mýmkin emes» dep sanaghan aqyn Maghjan Júmabaevtyng jesiri Zyliha apaygha Almatydan pәter bergizgen. Qalanyng qaq ortasynan salynghan ýige shygharmashyl túlghalardy qonystandyrghan. Merzimdik әdeby basylym men respublika partiya úiymynyng organy bolyp tabylatyn gazetting últtyq mәrtebesin saqtap qaluyna sheshushi әserin tiygizgen. Soghys qaharmandary Bauyrjan Momyshúly men Rahymjan Qoshqarbaevqa Kenester Odaghynyng Batyry ataghyn alyp beruge әreket jasaghan.

Respublika basshylarynyng biri retinde Júmabek Tәshenovke sheteldik memleket qayratkerlerin qabyldaugha da, ózining de Sovet Odaghy delegasiyasynyng qúramynda resmy saparmen ózge elderge baruyna tura kelgen-di.  Osy rette onyng 1959 jyly Nikita Sergeevich Hrushev bastaghan KSRO partiyalyq-ýkimettik delegasiyasynyng mýshesi retinde Pekinge baryp,  Qytay Halyq Respublikasynyng qúrylghanyna 10 jyl tolu merekesine qatysqany jayyndaghy estelikte qyzghylyqty mәlimet baryn aita ketken jón. Sol sapardaghy kezdesude  KSRO basshysy Hrushev pen QHR tóraghasy Mao Sze Dun pikir talastyryp qalady. Tóragha Mao sovettik delegasiya jetekshisining Sovetter Odaghynyng úlylyghy turaly astam sózderine jauap retinde, óz elining Úly Qytay dep atalatynyn airyqsha ekpin qoya aitady. Al Hrushev óz artyqshylyghyn dәleldey týsu ýshin, «Kenes Odaghy Kommunistik partiyasy – dýniyejýzilik kommunistik qozghalystyng avangardy» degendi algha tartady. Sonda Mao jәy ghana, «Kenes Odaghyna qaraghanda, kommunister Qytayda kóp qoy» deydi. Hrushev tosylyp qalady. Sol kezde Tәshenov kiyip ketip, revolusiyany Kenes kommunisteri jasaghanyn, qytay kommunisteri jeniske tikeley solardyng kómegimen jetkenin eske salady. Búl uәjge endi Tóragha Mao tosylady da, Hrushev Tәshenovke riza bolady. Alayda útymdy jaghynan kózge týsken Tәshenovting Odaq basshysymen búl jolghy saparlas boluy sayasy karierasynyng eniske betteuining de basy bolyp shyghady. Onyng әrdayym batyl bildiretin tәuelsiz kózqarastary, әsirese, jer mәselesindegi ústanymy Odaqtaghy bas kommunisting ózimbilemdik sheshimine qighash keledi. Aqyry, ortalyqtyng qazaq elin bólshekteu josparyna batyl qarsy shyghuy ony tez arada respublikadaghy joghary basshylyqtan taydyrugha әkep soghady.

Qazaq Respublikasy aumaghy últ qayratkerlerining aldynghy tolqyny jýrgizgen janqiyarlyq kýres nәtiyjesinde halqymyzdyng tarihiy  qonysy shekterinde, birshama kemitilgen kólemde qalyptasqan bolatyn. Qalalardyng qay halyqqa tiyesiligi olardy ainala qorshaghan halyqtyng ekonomikalyq tynys-tirshiligining kózi retinde, tartylys ortalyghyna ainaluyna baylanystyrylyp anyqtalady degen lenindik anyqtamagha kereghar sheshimder jasalghan edi. Kýlli qazaq auyldarymen 1920 jyly batysta – Astrahan, shyghysta – Omby, Qúlyndy dalasy, ontýstikte – 1924 jyly Tashkent, teristik-batysta 1925 jyly Orynbor, Or (Jamanqala) qazaq memlekettiligi aumaghynan bólip tastaldy.  Osy rette ózbek aghayyndar útqyr sayasat qoldanyp, astanasyn el ortasyndaghy Samarqannan jana aumaqtyq bólinis boyynsha ózderine tiygen, Qazaq Respublikasynyng tura shekarasyna tiyip túrghan, is jýzinde qazaq ortasyndaghy Tashkentke auystyryp alghan. Búhara aimaghynda úiymdastyrylghan qazaq avtonomiyalyq audanyn joyyp, Tashkent ainalasyndaghy qazaqtardyng ókimet oryndarynda tikeley ókildik etui jayyndaghy kelisimdi de qúrdymgha ketirgen. Sosyn, Ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalghannan keyin, ekonomika mýddelerin algha tartyp,  respublikasyna shektesip jatqan qazaq elining audandaryn jalgha alu jeleuimen birtindep jer qarpyp qalu amaldaryn jýzege asyrugha kirisken. Sol әreket alghash ret 1947 jyly Mәskeude KSRO Halyq Komissarlary Kenesi (Sovnarkom) qabyrghasynda ótken respublikalar basshylarynyng jinalysynda boy kórsetkende, Qazaq ýkimetining tóraghasy Núrtas Ondasynov qarsylyq bildirip, toqtatqan edi. Alayda búl uaqytsha ghana jenis bop shyqty. J. Tәshenov parlament basyna kelgen 1955 jyly mәseleni ózbek aghayyndar basqa qyrynan, ótimdi tәsilmen kótergen. Ózbekstangha Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Bostandyq audanyn beru ýshin ortalyq biylikke úsynys engizu kerektigin aitqan naqty núsqaudy Mәskeuden týsirtedi.  Sonda J. Tәshenev tóraghalyq etken arnayy komissiya mәseleni múqiyat qarap,   audandy Ózbekstangha beruding tiyimsizdigi jayynda  sheshim shygharady. Komissiyanyng qorytyndysyn L.I. Brejnev basqaryp otyrghan QKP OK Burosy da qoldaydy. Biraq, ortalyqtyng bir jaqty qatang qysym jasauy saldarynan, núsqau bәribir oryndalady. Qazaq KSR Jogharghy Kenesi 1956 jylghy 21 qantarda Bostandyq audany men Betpaqdala jerining bir bóligin respublika qúramynan shygharyp, ózbek respublikasyna beru jóninde qauly qabyldaugha mәjbýr bolady. (Keyinirek, Tәshenov qyzmetten ketkennen keyin de, respublika parlamenti 1963 jyly ontýstiktegi taghy ýsh audandy ózbek respublikasyna berdi).

Soghystan keyingi jyldary, QSRO Ministrler Kenesinde halyq sharuashylyghyn qayta qalpyna keltiru sharalary qatarynda әkimshilik-aumaqtyq bólinisti «jetildiru» jayy sóz bolady.   Qazaqstandaghy egin eguge qolayly jerleri bos jatqan oblystardy tyng kóteru ýshin Reseyge qosyp, astyq ósiretin  ýlken aimaq jasau kerektigi aitylady. Biraq Odaq ýkimetinde 1947 jyly jariya bolghan búl josparmen Qazaq Respublikasy Ministrler Kenesining tóraghasy Núrtas Ondasynov  kelispeydi. Ol ortalyq biylikting atalmysh jeleui patshalyq zamannan bastalghan qazaq jerin aldamshy úranmen otarlaudy kózdegen jana kezeni bolmaghyn aiqyn úghyp,  soltýstiktegi qazaq oblystarynyng taghdyryn osy jinalys ta, ýkimet te emes, sol ónirlerdi mekendeytin san myndaghan jergilikti halyq sheshetinin mәlimdeydi. Eger 30-shy jyldary ashtyqtan qyrylghan, shamasy jetkenderi jan-jaqqa bytyray qashqan kóshpendilerden bosap qalghan jerlerdi qaytkende iygerip, biday egu qajet bolsa, birinshi kezekte sol aimaqtyng kórshi elderge bezip ketken tól perzentterin tughan eline oraltyp, tyndy solardyng kýshimen  kótergen dúrys bolaryn aitady (G. Orazaliyeva. «Jer meniki emes, halyqtyki!» // Obshestvennaya pozisiya. 23 mausym 2016 j. 19-b.). KSRO ýkimetining ashyq josparyna osylay qoyylghan tosqauyl uaqytsha ghana әser etip, respublikany basqaryp otyrghan partiyalyq basshy Júmabay Shayahmetov pen ýkimetbasy Núrtas Ondasynov qyzmetterinen ketirilgennen keyin qayta qolgha alynady. Soltýstiktegi oblystargha kórshi elderdegi eriktilerden jәne jer-jerdegi týrmelerden shygharylghan san myndaghan tyng iygerushiler aghylyp keledi. Tyng ólkesi degen aimaq qúrylyp, ony basqarugha ortalyq óz emissaryn jiberedi. Emissar núsqaudy tikeley Mәskeuden alyp, Qazaqstannyng basshy organdaryn elegisi kelmeydi. Soghan baylanysty,  Qazaq KSR Ministrler Kenesining tóraghasy J. Tәshenov 1960 jylghy kýzde ólke ortalyghy Selinogradqa shúghyl barady. Respublikanyng josparlau komiytetine qajetti mәlimetterdi әdeyi bermey otyrghan emissardy, qazaq ýkimetin búdan bylay da moyyndamaytyn bolsa, qyzmetinen bosatyp, respublikadan quyp jiberetinin aityp, Tyng ólkesin tikeley Qazaqstan biyligi ghana basqarugha qaqyly ekenin, onyng eshqashan Reseyge berilmeytinin tújyrymdy týrde batyl mәlimdeydi.

Eldik mýdde, elding sharuashylyq mýddesi jolynda J. Tәshenovting ortalyqqa jaltaqtamay, barsha jauapkershilikti óz moynyna alyp, batyl qimyldaytyn basshy bolghandyghyn dәleldeytin mysaldar zertteushiler men estelikter avtorlarynyng júmystarynda kóptep kezdesedi. Solardyng biri mynaday. 1960 jyly qystyng qattylyghynan jem-shóp jetispey, mal qyryla bastaghanda, Júmabek Ahmetúly KSRO-nyng memlekettik bólinbes qoryndaghy astyqty, ortalyqtan rúqsat súramastan, oblystar men audandargha taratyp beredi. Odaqtyq qordaghy astyqty búlaysha júmsauyna shamdanghan Kremli kósemderining zirkiline ol senimdi ýnmen, KSRO qúryltayshylarynyng biri bop tabylatyn Qazaq  Respublikasynyng Odaq ishindegi ózine tәn qúqyghy bar el ekendigin, ózi jasaghan baylyqty zәrulik tughanda qalay júmsaudy ózi sheshuge qaqyly ekenin dәleldep toytarys beredi. Odaqtyq ýlken jiynda óz respublikasynyng derbestigin onyng osylaysha kókke kótere aituy joghary biylikke tabynudan aryla qoymaghan kópshilikke óte tosyn estilgen edi. Últ mýddesine adal, senimdi, birbetkey, batyl, sheshimtal premier Tәshenov KSRO basshysy Nikita Hrushevting Tyng ólkesin (Qostanay, Soltýstik Qazaqstan, Kókshetau, Aqmola, Pavlodar oblystaryn) Resey Federativtik Respublikasyna beru jónindegi úsynysyna da qarsy shyghady.  Elimizding Negizgi Zanyna – Konstitusiyagha silteme jasaydy. Eger Qazaqstan halqynyng qarsylyghyn eskermey, qazaq jerin ortalyq búlay bólshekteytin bolsa, onda ol halyqaralyq mekemelerge zandyq túrghydan shaghym jasaytyny mәlimdeydi. 

Múnday tabandy qarsylyq qyzyl imperatordy uaqytsha bolsa da rayynan qaytarghanmen, «erkinsigen búratanany ornyna qoydy» maqsat etken óktemdigin toqtata almaghan. Hrushevting úsynysyna sәikes, 1961 jyly 6 qantarda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti Burosynyng  jabyq otyrysy Qazaq KSR Ministrler Kenesi Tóraghasy J.A. Tәshenovti «júmysyn atqara almaghandyqtan» ornynan bosatu turaly sheshim shygharyp, ony KOKP Ortalyq Komiytetining bekituine jiberdi.  Qauly, әriyne, Mәskeude qoldau tapty.  Búl sәt, yaghny qaulynyng Mәskeude bekitilui, Tәshenov óz qolymen toltyrghan jeke paraqshasynda premier lauazymynda bolghan  uaqytynyng sony retinde kórsetken  1961 jylghy nauryzda oryn alghan bolsa kerek. Sosyn ol Ontýstik Qazaqstan (Shymkent) oblystyq atkom tóraghasynyng orynbasary mindetin atqarugha jiberildi. Sol qyzmette  1975 jyly zeynetke shyqqangha deyin istedi, sosyn ghylymmen shúghyldandy. 1986 jyly dýniyeden ozdy.  

Júmabek Ahmetúly Tәshenov sana-sezimderi kommunistik ruhta múqiyat birkelkilendirilip, úshtaudan ótken  qyzyl otar qyzmetkerleri ishindegi últtyq bolmysy men namysyn joghaltpaghan, azamattyq paryzyn aiqyn týisingen sanauly basshylar qatarynan edi. Onyng tariyhqa sinirgen enbegi, marksizmning әigili klassiygining sózderin sәl ghana ózgertip aitqanda, qúldyq psihologiya shyrmauynda jýrgen últ qayratkerleri oiyna da almaytyn sharuany jana otarshyl basshylar aldynda batyl kóterip, qazaq mýddesin qorghay bilgeninde bolatyn. Sol qasiyeti ýshin ony býgingi úrpaq qadirleydi. Onyng biyik otanshyldyq seziminin, últ mýddesi ýshin janqiyarlyq kýreske әzir túratyn qasiyetining býgingi tәuelsiz el basqarushylaryna da júghysty boluyn qalaydy. 

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz