Ayyrqalpaqty aghayyndarymyz teginde aitqysh qoy, qazir olar ózderi turaly: «Biz, qyrghyzdar, bir is bastamayyq, bir is bastasaq ayaghyn revolusiyamen bitiremiz» deytin kórinedi. Qyrghyzdyng tónkerisshildigi ókinishke qaray, osy jaz Ystyqkól turizmine qatty ziyanyn tiygizdi. Keybir derek kózderine sýiensek, jyl sayyn el budjetining 40-50 payyzyn qamtamasyz  etip kelgen Ystyqkól sayasy ahualdyng ystyghy kóterilgeli beri salyp úryp sabylyp kelip jatatyndardan sap tiyalghan. Biylghy jaz Alatoo astym, aidyngha shomyldym degen qazaq joq. Esesine, qazaq jerindegi demalys oryndarynyng baghasy artyp, qúny eselenip shygha keldi. Basy auyryp baltyry syzdap jýrgennning deni Balqashqa, aua júta almay alqymy iskenning kóbi Alakólge, jylyna bir ret jaqsylap dem alyp, jýikesin júmsartpasa buynyp óle jazdaytynnyng bәri Burabaygha aghyldy. Qysyr sózdi qystyrmay turasyna kóshsek,  boygha quat, oigha shuaq jighysy kelgen jannyng elimizdegi sayajaylardy sayalap ketuine tura keldi. Soghan oray bizdegi demalys oryndarynyng baghasy da sharyqtap-aq baqty. Tipti, ataqty kólderding ainalasyndaghy auyl túrghyndarynyng ózi qora qopsysyn tazalap jiberip kәdimgi qonaq ýilerge ainaldyra qoyghanyn da qúlaghymyz estidi. Al, qyzmet sapasy degen syn kótermeydi deydi baryp kórgender.

Ayyrqalpaqty aghayyndarymyz teginde aitqysh qoy, qazir olar ózderi turaly: «Biz, qyrghyzdar, bir is bastamayyq, bir is bastasaq ayaghyn revolusiyamen bitiremiz» deytin kórinedi. Qyrghyzdyng tónkerisshildigi ókinishke qaray, osy jaz Ystyqkól turizmine qatty ziyanyn tiygizdi. Keybir derek kózderine sýiensek, jyl sayyn el budjetining 40-50 payyzyn qamtamasyz  etip kelgen Ystyqkól sayasy ahualdyng ystyghy kóterilgeli beri salyp úryp sabylyp kelip jatatyndardan sap tiyalghan. Biylghy jaz Alatoo astym, aidyngha shomyldym degen qazaq joq. Esesine, qazaq jerindegi demalys oryndarynyng baghasy artyp, qúny eselenip shygha keldi. Basy auyryp baltyry syzdap jýrgennning deni Balqashqa, aua júta almay alqymy iskenning kóbi Alakólge, jylyna bir ret jaqsylap dem alyp, jýikesin júmsartpasa buynyp óle jazdaytynnyng bәri Burabaygha aghyldy. Qysyr sózdi qystyrmay turasyna kóshsek,  boygha quat, oigha shuaq jighysy kelgen jannyng elimizdegi sayajaylardy sayalap ketuine tura keldi. Soghan oray bizdegi demalys oryndarynyng baghasy da sharyqtap-aq baqty. Tipti, ataqty kólderding ainalasyndaghy auyl túrghyndarynyng ózi qora qopsysyn tazalap jiberip kәdimgi qonaq ýilerge ainaldyra qoyghanyn da qúlaghymyz estidi. Al, qyzmet sapasy degen syn kótermeydi deydi baryp kórgender. «Burabaydaghy asqan servisting týri selkildegen tonazytqysh pen tóbesinen týiip qoymasang týiilip qalatyn teledidary bar synar bólme ghana boldy, sonyng ózin qojayyn kýnine jiyrma otyz myngha búldap satyp otyrdy» deydi aqshasyn tekke shyghyndap, qaltasyn qaghyp qaytqan Qayrat Sengirbaev degen jigit. «Endi qayda baryp tynyghyp, sergip qaytugha bolady?» deydi ol. Qayrat Qazaqstannyng qatardaghy bir azamaty eken. Tabysy otbasynyng ortasha talabyn qamtamasyz etuge jetetin kórinedi. Osy jyly qosymsha júmys istey jýrip tiyn qúrapty. Onysy әne әlgindey bolghan.

Qayrattyn, әriyne, Týrkiya baryp sayrandap qaytugha qayraty jetkenmen qarajaty jetpeydi. Almatydaghy turagentter songhy eki-ýsh jyldyng kóleminde syrtqa shyghyp demalatyndardyng qatary siyrep qalghanyn aitady. Iri baylar turfirmalardyng jarnamasyn da, qyzmetin de qajet etpeydi eken. Demek, demalys mәselesi bizdegi orta taptyng qarjy daghdarysynan ondyrmay «sybagha» alghanyn anghartsa kerek. Áleumettik túrmysy tómen júrt bizde eshqashan arqasyn kenge salyp aunap qunap kórgen emes.

Sonymen, sózding qysqasy qayda demaldynyz? Jalpy osy jaz demaldynyz ba? Biz osy saual arqyly turizm klasteri turaly, elimizdegi sayajaylar qyzmeti jayynda tolayym әngime qozghaghymyz kelgen. Alayda ol mýmkin bolmay shyqty. Óitkeni Qazaqstan әli jer asty baylyghyna «shomylyp» qana otyr. Enbek etip, kýsh júmsap, tabys әkeletin basqa salany tezdetip qolgha alugha tipti qúlyqsyz sekildi. Tabysty salynyng biri, әriyne turizm bolugha kerek. Biraq, «Astananyng damuy - Qazaqstannyng damuy» dep úrandatatyn resmy Astana ózgege moyyn búrar emes. Davay, damysaq birge damyiyq ta!

«Abay-aqparat»