1916 jylghy Qarqara–Albandar kóterilisine biyl 100 jyl tolady. Auyr da azapty jyldardyng yzghary, qazaq mәselesi býgin de sheshilgen joq. Biz tómende qarapayym gazet oqyrmanynyng tilimen jazylghan sol kóterilisting jay-japsary men qayghy-qasiretin býgingi halyqtyng esine saludy jón kórdik.

Reseyding II Nikolay patshasy 1916 jyly «25 iini jarlyghyn» shyghardy: Qazaq dalasynan 19 ben 45-ting arasyndaghy qazaq jastary maydannyng qara júmysyna alyna bastaghanda, Jetisudaghy 16 bolys Alban ruynan 40 myng adam tizimdeldi. Búghan Albandar kelispedi. Kezindegi Hangeldi, Rayymbek, Sauryq batyrlardyng ruhyn jalghap, el men jerdi qorghap qalu paryzyn Abyz Jәmenke qolgha aldy.

Jәmenke Albannyng ru basshylary men aqsaqaldaryn jinap, «halyqtyq kenes» qúrdy. Onyng birinshi mәjilisi «Dóngelek saz» degen jerde, ekinshisi men ýshinshisi Qarqara jәrmenkesining bas jaghynda, býginde «Ereuil tóbe» dep atalatyn jerde ótti. Sheshushi kezende 1916 jyly 6 shilde kýni Aqbeyit tauynyng shyghysynda on alty bolys Albannyng atqa qonghan erleri jinaldy. Sózdi Alban-Búghynyng kóshbasshysy Jәmenke Mәmbetúly bastady.

«Bir bizding amandyghymyz kimge túlgha bolady, qamalghan elge biz sóilemesek, kim sóileydi? Búl – eldigine syn, Alban balasy, elden adal úl tughan bolsa, beldi bekem buyp, bekinetin shaghyna keldi... Men nemdi qimaymyn, Úzaq nesin qimaydy?! Erkek – tughan elmin dep, dóng basyna shyghar bolsaq, qalghan jasyn salmaydy eken deme. Jer tiregen shal bolsaq ta, qatardan qalar deme! – dep, dala demokratiyasynyng nayzaghayy, tili ótkir, sózge sheber dana Abyz jinalghandardy auzyna qaratty. – Resey aq patshasy qazaq dalasyna әskerge adam alynsyn degen jarlyq shyghardy. Ony oryndamaymyz! Bala bermeymiz, bala bergenshe, shal ólsin!».

Kóp úzamay qalyng Alban tenizdey tolqydy. 11 shilde kýni Jәmenke men Úzaq batyr sekildi serikteri bar 400 adam Qarqaradaghy pristav Aqjelke qúrghan әskery ortalyqty qorshap alady. Qoryqqan pristav jan saqtau ýshin halyq talabyn maqúldady. Yzaly halyq әskery tizimdi órtep, әskery qoymany tas-talqan etti.

Jetisu general-gubernatory Folibaum jaghdaydy rettep, beybit kelisimmen halyqty kóndirudi jergilikti úlyqtargha tapsyrady. 22 shilde kýni Jәmenke, Úzaqty, el ishindegi basqa da birneshe serikterin «kenesemiz, mәseleni sheshpesek bolmaydy» dep, Qarqaragha shaqyrady. Biraq arada Bibatyr Jiyenbaevtyng «zansyz әreket» dep, teris aqparat beru saldarynan, elding kórnekti azamattary qangha bókti, halyq jazyqsyz qyryldy.

23 shilde kýni ýsh arbagha 16 adamdy otyrghyzyp, 10 soldat týn qaranghysyn paydalanyp, Qyrghyzdaghy Qaraqolgha kelip, kóterilis basshysy Jәmenkemen kelissóz jýrgizedi. Oghan ýlken qarjy, mansap, ataq pen biylik beremiz, «talabynnan bas tart, halyqty kóndir» dep, Qaraqol uezining bastyghy Ivanov shart qoyady. Jәmenke: «Abaqtydaghy serikterimdi bosat, elge baryp kenesemiz», – deydi. Oghan Ivanov kelispey: «Bizding talapty orynda aldymen, sodan song adamdaryndy abaqtydan bosatamyz», – deydi.

Jәmenke kelispey: «Kәri atalyghymdy kesip al, men seber dәnimdi septim, basqa aitarym joq», – dep qasarysady. Úlyq Úzaq batyrdy shaqyryp: «Jәmenkeni kóndir, óz jandaryndy oilandar!» – dep, búl ýgitke Áubәkir bolysty da tartady. Biraq olar: «Biz Jәmenkeni attap kete almaymyz, halyq aldynda masqara bolatyn jayymyz joq!» – dep, qysqa qayyrady.

Búl kezde Qarqarada halyq narazylyghy pisip jetildi. Keshikpey Qaraqol týrmesin halyq qorshaugha alady. Úlyqtardyng zәre-qúty qashady, ózderin osynday kýige jetkizgen Jәmenke abyzdan qútylmasqa shara qalmaydy. Ony atyp óltiruden qorqady.

Sodan týski as kezinde kýzetshi soldat: «Mәrtebeli uezdik úlyq sizge arnap bas tartady», – dep, kýmis tabaq әkeledi. Jәmenke bir tilip auzyna sap, tabaqty qaytarady. Búl – Jәmenkege berilgen «u» edi.

Osy udan azap shekken Jәmenke serikterine: «Týrmeni búzyp shyghudan basqa jol joq, әreketke kóshu kerek», – dep, aqyry 7 tamyz kýni ózi kóz júmady. Jәmenkenin sýiegin uezdik úlyq qúpiya týrde Qaraqoldaghy tatar bayy Hamzagha tapsyrady. Ol Ystyqkólding shyghys jaghyndaghy Qaraqol-Atagha Jәmenkeni jerlep, basyna aghash egip, tas qoyady.

Jәmenkening qastandyqpen ólimi týrmedegilerding ashu-yzasyn tughyzyp, onyng ayaghy «buntqa» ainaldy. Týrmedegi qaqtyghys kezinde on segiz adamnyng altauy óledi. Albandar kamerasyndaghy Bekdayyr degen jigit nardyng taqtayymen esikti búzyp, Qazybek, Bekdayyr, Sybanqúl, Janabay, Áubәkir, Túrlyqoja, Jәishibek jýgirip shyghyp, tórt soldatty úryp jyghady. Tórt besatardy qolgha týsirgen kóterilisshiler soldattarmen atysyp, ayaghynan jaraly bolghan Úzaqty alyp shyqpaq bolady. Jaraly jatqan Úzaq batyrgha úmtylghan alty soldatty Qazybek atyp týsiredi. Osy atys kezinde Sybanqúl men Janabay oqqa úshady. Týrmedegi týtqyndar 20-dan astam besatar myltyghyn qolgha týsiredi. Týrme kensesi talqandalyp, otyzgha juyq soldat týrmening qarauyl bastyghymen oqqa úshady.

Biraq búlar týrme qaqpasyn ashyp shygha bergende, kómekke kelgen bólimsheler olardyng jolyn bógep, pulemetten oq jaudyryp, granat laqtyryp, tútqyndardy bauday týsiredi. Jazalaushy әsker keyinnen ayaghynan jaralanghan Úzaq batyrdy qolgha týsirip, azaptap óltiredi.           

Resey patsha ókimetining ozbyrlyghyna qarsy Jetisuda bastalghan Qarqaradaghy Albandar kóterilisi osydan keyin halyqtyq sipat alady. Ár bolys qaruly jasaq úiymdastyrdy. Tamyzda bastalghan soghysta Albandargha tótep bere almay, otarlaushy ókimet әskeri tas-talqan bolyp jenildi. Az uaqyttyng ishinde soghys ónerin sheber mengergen Alban jasaqtary Qarqara men Qaraqol bekinisterine, Tashqarasu tirek punktine shabuyl jasaydy.

Biraq Qarqarada qorghanysy myqty pulemet rotasy, zenbirekshiler batareyasy soghysta synnan ótken Kravchenko sekildi ofiyserler basqarghan jazalaushy bólimshe túrdy. Osy bólimshemen Alban jasaqtary arasynda keskilesken soghys bastalady. Orys soldattary arasynda ólim, jaralylar kóbeyedi. Syrttan keletin kýshting joly kesiledi. Qaljyraghan soldattar tamyzdyng 13-i kýni týnde Qarqaradaghy sauda nýktesine jasalghan shabuylgha tótep bere almaydy. Toz-tozy shyghyp, jeniliske úshyraydy. Ásker bastyghy Kravchenko qashyp qútyldy.              

Ayta ketu kerek, 1882 jyly «Peterburg kelisimi» degen atpen otarlaushy ókimet qazaqtyng myng jyldyq ata-qonysyn ydyratyp, ekige bólgen edi. Qúlja–Ile aimaqtaryn uaqytsha Qytaygha qaldyryp, bergi jaghy – Reseyding menshigi bolyp qaldy. Biraq Qytaydaghy Qúljada eki polk kazak-orys әskeri, eki pulemet rotasy, zenbirek batareyasy – barlyghyn qosqanda bes myng әskerden asatyn Resey armiyasy túrdy. 1916 jyly kýzde osy qaruly kýsh Qúljadan shúghyl týrde Jetisugha keledi. Jetisudaghy Albandardyng últ-azattyq kóterilisin basu ýshin, ókimet qazirgi Qytaydan, Ózbekstannan, Qyrghyzdan kómekke qaruly jasaq alyp, Bayynqol, Tekes, Qaqpaq, Saryjaz, Jalanash, Shәlkóde, Labasy taularyna bekingen kóterilisshilerge qarsy basym kýshpen soghys ashady.

Al nashar qarulanghan Alban jasaqtary sany 60 myng adam boldy. Monay, Qojeke, Múqan, Taylaq, Jaqypberdi, Qabylbek, Qayypberdi, Dәrkenbay, Irgebay syndy dala komandirleri Alban jasaqtaryn ondyqtargha, jýzdikterge, myndyqtargha bóldi. Arnayy shabuyldaushy bólimderdi Taylaq pen Jaqypberdi basqardy. Tosqauyl qorghanys bólimin Diqanbay men Dәrkenbay, barlau, shúghyl әreket jasau bólimin Qojeke, Kurov, Verbiskaya jýzege asyrdy.

1916 jyly qazan aiynda Alban jasaqtary soghys amaldaryna qaray әreket etip, ekige bólinedi. Diqanbay men Dәrkenbay bastaghan jasaq Kravchenko bastaghan jazalaushy dúshpan әskerining jolyn bógep, tosqauylgha qaldy. Olar Ketpen asuy men Labasy taularyn bekinip, soghys jýrgizdi. Negizgi bólimdegi Monay, Qojeke, Múqan basqarghan Alban jasaqtary «beytarap ólke» – Qúlja qalasy aimaghyna ótu ýshin, orys pen qytaydyng әskery qorshauyn búzyp ótuge tura keldi. Negizgi baghyt – Shyghys Týrkistan jeri edi.

Shekaradan ótu onay bolmady: Qaqpaq, Tekes, Bayynqol ózenderi boyynda qandy shayqas boldy. Halyq kóp qyryldy. Qayypberdi men Dәrkenbay oqqa úshty. Qazan aiynyng ortasynda Alban jasaqtary Qúlja aimaghyna kirdi. Qytay jaghy qaruly jasaqtyng belsendiligin tejeu ýshin, týrli shabuyldar, qaqtyghystar jasap, qiynshylyqtar tughyzdy.

Sol jyly qys qatty boldy. Monay, Qojeke, Múqan, basqa da dala komandirleri úiymdasa әreket jasap, halyqty aman saqtap qalu ýshin jan ayamady. Qinalghan elge Qúljadaghy kәsipker-fabrikant Ýseyinbay azyq-týlik berse, Qyzay eli týrli kómekter jasady.

Tabighatynan jigerli Albandar qytay jerinde tez arada qarqyn aldy. Albandar arqyly Qytaygha jana tyng kýshting kelui Shyghys Týrkistannyng senimin oyatty. Endi Qytaygha Ile, Qúlja aimaghyn qaytadan qazaq eline qaytaru qaupi tóndi. Búl arada búrynghy qarsylasy – Resey jaghy Albandar mýddesin qoldady. Qytay jaghy tyghyryqtan shyghu ýshin aila-әreketke kóship, óz baghyttarynan sheginip, shekara aimaghyndaghy «beytarap aimaqqa» amalsyz jenildikter engizdi. Qordalanghan mәsele joyylyp, halyq eki jaqqa emin-erkin kóship-qonatyn boldy. Búl Qúljadaghy beytarap ólkedegi qazaqtardyng 1917 jyldan bastap, Jetisugha qayta keluine әser etti. Tughan jerding bir uys topyraghyn qúrmetteytin Albandar osylaysha qúldyq sana-sezimdi búzdy.

Al endi Albandar kóterilisin bastaghan Jәmenke degen kim? Kóterilisten búryn ne istedi?

Albandar «Aqtaban shúbyryndy» kezinde Tashkent–Shyrshyq alqabyn mekendegen. Keyin osy Jәmenke Asan qayghy sekildi eline qolayly qonys, jayly jer izdep, Han Tәnirinen Týrgenge deyingi aimaqqa qalyng qazaqty qonystandyrdy. Olardyng jaylau, qystau, kýzeu, kókteuine deyin qajetti jerlerin bólip berip, úlan-ghayyr aimaqty meken etuine bas boldy. Arada jýz jyldan astam uaqyt ótse de, Jәmenke biylik etip, tórelik jasaghan zandylyq әli búzylghan joq. Býgingi kýnge deyin sol jerlerde Albandardyng úrpaqtary Narynqol men Kegende 20-dan astam auyldy qúrap, ómir sýrude.

Biylghy Últ-azattyq qozghalysynyng 100 jyldyghy kezinde halyqty azattyqqa bastaghan Jәmenkening halyqqa sinirgen enbegi baghalanugha tiyis. Men qarapayym tilmen bayan etken osy kóterilis qazaq jerindegi últ-azattyq qozghalysynyng bir salasy retinde el arasyna nasihattalatynday ghylymy konferensiyalar, oqular ótui kerek. Dýdәmәl «28 batyrgha» arnap kino týsirgennen góri, qazaq halqyna erligi mәlim bolghan Albandar kóterilisining qaharmandary turaly filim týsirilui kerek.

Sonymen birge Jәmenke abyzgha Almaty qalasynda eskertkish túrghyzylyp, Almaty men Astanadan bir kórnekti kóshening atyn beru kerek. Ol eskertkishke Jәmenke batyrdyng qasyna ergen, kóteriliske qatysqan barlyq azamattardyng aty-jóni jazylghan granitti taqta ornatyluy tiyis. Qúlja joly boyyna «Albandar kóterilisi – erlik alany» memorialy salynyp, arly-berli jýrginshining esine erlik shejiresin pash etetin alang ashylsa, jas úrpaqty últtyq-patriottyq tәrbiyege baulugha týrtkilik bir belgi payda bolar edi.

Erjan JÝNIS

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №21 (338) ot 26 maya 2016 g.