Senbi, 9 Qarasha 2024
46 - sóz 7513 0 pikir 27 Mamyr, 2016 saghat 16:22

JASY – BIR, bәsi – bólek DARABOZ

Daraboz daryn Qabdesh aghanyng 80-ge tolu qúrmetine arnalyp, Almatyda alqaly jiyn ótti. Arman Qyryqbaev (Almaty әkimining orynbasary) sol saltanatty ashyp túryp: «Qazaq әdebiyetining tarihynda eng tanymal 10 jazushy bolsa, sonyng biri – Qabdesh Júmadilov!» – dedi. 

Ýlken bagha! Arman bauyrdyng әdebiyetke bagha beruge qanshalyqty qaqysy bary – basqa әngime. Biraq ish pen syrtta oqyp-toqyghany mol tastay jigitting silem-silem sózinnen sengirlik sipat sezilgeni anyq edi.

Desek te, ishtarlyghy irindep jýrgen Aqorda Armannyng búl baghasyna ne der eken?.. Eger berer baghasy Armannyng aitqanyna dóp kelse, Daraboz jazushygha arysy – Enbek Eri ataghyn, berisi – kóp sólkebaydyng birin berui kerek edi. Biraq bizding sol dәmemiz dókeyding dәnekýs dolbaryna dәl kelmegen siyaqty: qasiretti qazaqtyng ýsh jýz jyldyq arghy-bergi tarihyn әdebiyette әrlegen jazushygha orden týgili, qatyrma qaghazgha sýikey salqan qúttyqtauy da joq.

«Dәnekýs» demey kór: ótkende sol seksenge kelgen Sәbit Orazbaevqa orden berdi. Kabiynetinde onasha qabyldap, auyldas aghasyn arqadan qaqty. Jón-aq!

Sol seksenge Qabanmen qatar jetken Oljasty Enber Eri atandyrdy. Qolynda túrghan son, ózinikin ózegine tartyp, ózgeni ónmeninen iyterdi desen, onsyz da qyzylkóz ataghyna «jikshildin» josasyn jaghatyn júrt bar. (Dese de, Darabaz ýshin dargha assa da, sol zalda týigen aitpaghymdy alyp qaytqym kelmedi). 

Biraq qazaqtyng Qabdeshin jikke jekeshelep, «óle almay jýrgen» jayym bar ma? Meniki – Qabanbaydy tiriltken, qazaqtyng jarym tarihyn destelegen Darabozdyng daryny marapattyng danqyna layyq dep, teatrdan shygha bere dauly aghayynnyng aitqanyn jetkizu ghana ghoy. Áytpese elinde eren jazushygha mening arasha týsuim, basqa – basqa, dәl Qabana qajetsiz ekeni taghy dausyz.

Áytse de, әldekim «osynyng kiylikpeytin jeri joq eken» dese de, dәl osy 80 jyldyq jiynnan Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalinning onashalanghany oghashtyng sózi bolmasa kerek. Basqasy – basqa, kezinde býkil aqyn-jazushy jabylyp, ony Odaqtan alastatu nauqany qaulap ketkende, kýieu dedi me, sýieu dedi me – oghan arasha týsken eki erenning biri Maghauin bolsa, ekinshisi – osy Qabdesh edi. Sondaghysy mynau – qatyrma qaghazyn orynbasaryna oqytudan oza almapty. 
Onday qaghazdy memhatshy Gýlshara hanymnyng atynan – baspasóz hatshysy, «Núr Otannyn» atynan – kóp kenesshining biri alyp kepti. Kórshi auyldyng balasynan sәlem aityp jiberuding kebi osy boldy. Bәrinen de bir Tarbaghataydan taraghan Múhtar bauyrynyng (Qúl-Múhammed) bas kórsetpeui kýpti kópshilikti kóp oigha qamap ketti. «Qúl-Múhammedterding qúttyqtauyna qarap qalghan Qabdesh joq, qazaghy aman bolsyn!» – dep, Áliken degen jigitting әleumettik jelige jazghan jazuyn dәtke quat ettik. «Prometey alauy» romanynyng songhy jaghynda Múhtar Qúl-Múhammedting týp atasynyng bәri jazylghan. Kelmegeni – jaramaghany». Búl da jelidegi jandy sóz (Zanghar Kәrimhan).

«Jeli» demekshi, múndaghy sóz marapatqa malynyp túr eken. «Qabdesh aghanyng óz sózimen aitqanda: «Mening Qytay biyligi bergen ÚLTShYL degen ataghym bar. Olar berse, birdene bilip beredi» degen Almas Qasenovting pikiri – perining sózi dersin. «Eshqashan ótirik últshyl «pozasyna» enbegen, uaqyttyng ózindey әdil, tura, sýiikti jazushy aghamyz úzaq jasasyn! 77 atasynyng tili men ghúrpyn úmytqan, adasqan tobyrdy ýiirge qayta qosu ýshin myng jasanyz!» depti sol Almas. 

«Elbasyn jaghalaghandar – jipsiz baylanghandar, iyesi ýr dese – ýredi, qap dese – qabady, jyly qabaq tanytsa – qúiryghyn búlghandatady». Búl da mening sózim emes – jeliden aldym.

Bәrinen de sol jelidegi Aygýl qaryndasymnyng (Ahanbayqyzy) sózine Qabdeshti qaydam, al ózim razy boldym: «Arghy betten kelgenine alpys jyl bolsa da, Qabdesh aghamyz Qytaydan kelgen qandastarymyzgha ghana kerek siyaqty. Kesh iyesining mereyin kóterip jatqan da, abyroyyn asqaqtatyp jatqan da solar. Basqasyn aitpaghanda, әdebiyettegi «bes tapaldyn» bәri baqilyq bolghan joq qoy: Qabdesh aghanyng óz dengeyindegi qalamdastarynyng bireuining boy kórsetpegenine qatty qynjyldym. Toqsangha deyin kim bar, kim joq, pendelikterin ysyryp qoyyp, seksenning quanyshyn birge bólisse, qayter edi?» depti ashuly Aygýl.

Aytpaqshy, aqyn Almas Ahmetbek bastaghan, Aygýl aitqan «arghy betten kelgender» Qabdesh aghagha «Toyoto» kóligining kiltin tapsyrdy. Sonda ghana jinalghandar «E, bәse!» dep, oryndarynda bir qozghalaqtap qaldy. Qalghandary Qabandy qalyng shapanmen «qaryq qylyp» ketti.

Jalpaq júrty sýigen jazushygha jaqtas bolsam da, bazynasy basym búl jaghdaydy nege tirnektep otyrmyn? Onyng jauabyn ózim emes, jelidegi jigitting sózimen aitayyn (Ekpin Tólentaev): «Marapat ta sayasatqa tireledi. Aghamyzdyng halyqqa janashyr kózqarasy biylikke únamauy – negizgi sebep. Jaghympaz bolsa, ordendi ayamas edi...» depti ol.

Ekpinning er sózine say pikirdi jiynnyng sonynda Qabang da qaltarys qaldyrmady: «80-ge tolghan basqalarmen jasym bir bolsa da, bәsim bir emes...» – degeni mereytoygha marapat jasalmaudyng jayyn jorta aitqany edi. «Mening marapatym – iyne shanshar oryn joq mynau zalgha jinalghan halqym», – degen-di Qabdesh agha. 

Solayy – solay shyghar... Biraq Auyt bauyrym Múqiybek aitqanday: «Seksen jylda bir Qabdesh tuyp túrsa...» dep, sorly qazaqqa qarata aitqan aqyn tilegi elding tórinen týspegen tóbel topqa jetpegeni jynyndy keltiredi eken...

Ermúrat BAPIY

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1148
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2549
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2566