Eki ay uaqyt búryn «31 arna» telearnasy Týrkiyanyng «Qayta tirilu: Ertúghyryl» atty telehikayasyn («Jaujýrek Ertúghyryl) halyqqa úsyndy. Búl tarihy telehikaya Osman imperiyasynyng qúrylar dәuirin bayandaydy.

Telehikaya rejisseri – 33 jastaghy Mehmet Bozdagh (Boztau), filimdi onymen birlese Kemal Tekden qúrghan «Tekden Film» kino studiyasy menshik iyesi retinde óndiriske shygharghan. Telehikaya Týrkiyanyng memlekettik basty arnasy TRT efiyrinen 2014 jyldyng 10 jeltoqsanynan beri kórsetilip keledi. Biyl kórermenge ekinshi mausymy jol tartyp, qazirge deyin jalpy sany 60 bólimi shygharyldy. Birinshi mausymynda halyqqa 26 bólimi kórsetildi. Eldegi eng ýlken telearnada kórsetiluinen syrt, «Youtube» viydeo hostingindegi ózining  resmiy arnasynan atalghan telehikayanyng әr bólimi 2 millionnan astam ret kórilgen. Filimning basty rolin Engin Altan Dúzaytan somdaydy. Atalghan hikaya kórermenge jol tartysymen halyqtyng kónilinen shyqty. Telehikaya halyqqa úsynylghanyna jarty jyl tolghanda týsiru maydanyna Preziydent Erdoghan baryp qaytty.

Telehikayanyng halyqty bauray aluynyng basty sebebi kóshpendi ómirding surettelui, kóshpeli mәdeniyet dekorasiyasynyng qanyq boyaumen berilui. Tipti, keybir kadrlardan, kiyiz ýy men tósenish tekemetterinen qazaqy qoshqar mýiiz oilardy da bayqaysyz. Áriyne, filimde qazaq sanasyndaghy kóshpendi ómir ainytpay kórsetilmeydi. Alayda, Batysqa modernizasiyalanghan týrik halqy ýlken silkinis jasady. Ár bólimning shyghyny 500 000 dollardyng tónireginde bolghany turaly osy eldegi «Posta» gazeti jazdy. Alayda, óndiriske úsynghandardyng naqty mәlimdemesi joq. Telehikaya birinshi mausymyn ayaqtaghanda óndirushilerine 60 memleketten satyp alu ótinishi kelip týsken eken.

Týrkiya filim industriyasynyng ghalamat jetistigi retinde baghalanyp jatqan, atalghan kinoroman turaly Abai.kz redaksiyasy izdenip kórdi.

TARIHY TÚLGhA -  ERTÚGhYRYL

Ertúghyryl ghazy nemese Ertúghyryl bey, Oghyz taypasynan taraghan Qayy ruynyng XIII ghasyr ortasynda kósemi bolghan, Osmanly beyligin (bektigin) qúrushy Osman beyding әkesi. Qazirgi Anadolynyng batysynda,  Sógýtte ómirden qaytqan. Osmanly imperiyasynyng negizin alghash qalaushy túlgha. Ol 1281 jyly qaytys bolghan son, úly Osman ghazy 1299 jyly Osman imperiyasyn qúrdy.

Qayy ruy – Oghyz qaghan dastany boyynsha, oghyzdardyng 24 ruyndaghy, Mahmúd Qashqariyding «Diuany lúghat at-týrik» enbegi boyynsha, oghyzdardyng 22 ruyndaghy ekinshi ru. Tanbasy «IVI» pishimine úqsas. Osmanly imperiyasyn 623 jyl biylegen patsha әuleti osy rudyng úrpaqtary. Qayy – Oghyzdardyng Bozoq qanatynan taraydy. Búl kóne týrik memleketterining әkimshilik qúrylymynyng shyghys bóligining atauy. Derekke say Bozoq qalasy Esilding boyynda, Qaraótkelden ontýstik-shyghys baghytqa qaray bes shaqyrym qashyqtyqta oryn tepken.

Oghyz Qaghanatynan keyin, әu basta Syghanaq pen Qaratauda mekendegen Oghyzdyng Selchýk(Saljúq) aqsýiek әuleti birtindep batysty jaulay qonys audaryp, Selchýk memleketin qúrdy. Osy әuletting úrpaghy Alparslan 1071 jәne 1081 jyldardyng aralyghynda Kishi Aziyany jaulap aldy.  Osy aralyqta «Anadoly beylikteri» atalghan shaghyn memleketter qúryldy. Osman imperiyasy da alghashynda Osmanly beyligi retinde qúrylghan edi.

Ertúghyryl ghazynyng әkesi Sýleymen Shah. Shynghyshannyng Orta Aziyadaghy ýstemdiginen keyin Týrkistan aimaghynan 50 myng kisini bastap, batysqa, Shyghys Anadolygha kósh týzegen adam. Onyng Súnghyr Tekiyn, Kýntudy, Ertúghyryl, Dýndar atty tórt úly bolghan. Sýleymen Shah kesenesi Týrkiyanyng Siriya shekarasynda, Shekaragha 30 km jaqyn Siriyagha tiyesili jerde ornalasqan. 2015 jyly 21 aqpanda Siriyadaghy ishki soghysqa baylanysty kesene shekaragha 180 metr ghana jaqyn Eshme auylyna uaqytsha kóshirilgen. Búl óz kezeginde talay daugha týrtki boldy. Týrkiya bolsa Lozanna bitimi men Ankara kelisimi boyynsha Sýleymen Shah ornalasqan aimaqty Týrkiyagha tiyesili topyraq dep sanaydy.

Ertúghyryldyng ata tegin basqasha taratatyn derekter de bar. Bireuler ony Súltan Mәlik shahtan taratyp, onyng Kýndizalyp úlynan tughan nemeresi retinde kórsetedi. Shah Mәlik 1072-1092 jyldary belsendi biyligi túsynda Gruziya men Orta Aziyadaghy Qarahan memleketin baghyndyrghan qolbasshy. Saljúq memleketin sayasy jaghynan myqtap kýsheytken, memleket shekarasyn Syrdariyadan Nilge deyin, Kaspiyden Jerorta tenizine deyin keneytken túlgha. Qazirgi Týrkiya ornalasqan Anadolyny jaulaghan Alparslan osy Mәlik Shahtyng әkesi edi.

Ertúghyryl ghazynyng artynan ergen halyqtyng Batys Anadolygha qalay kelgeni turaly naqty derek joq. Degenmen, onyng iyeligindegi Sógýtti Anadoly Selchýkli tarapynan qatysqan soghystaghy mongholdargha qarsy erligi ýshin Aladdin Keykubadtyng qystau retinde syilaghany aitylady. Ertúghyryl Anadolynyng Ýshbeyi bolghan, ómirining sonyna deyin Vizantiyadan keler qaterding aldyn alyp, joryqta bolghan. Derekter onyng 93 jyl ómir sýrgenin jazady.

Tarihy túlghanyng ekranizasiyasynda halyqtyng ruhyn janityn sahnalar kóp. Diny ýstemdikke qarsy kýrester, tatulyq pen berekeni dәripteytin, erlik pen jigerdi madaqtaytyn sahnalar kisini erkisiz elitedi.

TELEHIKAYaNYNG ÓMIRGE KELUI

Filimning ssenaristi әri óndirushi-produseri Mehmet Bozdagh: «Telehikayany alghash qolgha alghanda eshbir akter bizge senim bildirmedi, jobanyng úzaqqa barmay tyghyryqqa tireletinin aitty. Qalamasaq ta búl jaghday alghashqyda ensemizdi týsirip, problema tudyrdy. Shýkir, onyng bәri artta qaldy. Dúrys jobany dúrys metodikamen jýzege asyrsanyz, jeniske qol jetkizesiz», - deydi Telehikaya turaly  «sabah» gazetine bergen  súhbatynda ol.

«- «Qayta tirilu: Ertúghyryl» telehikayasy bir jarym jyldan astam jalghasyp keledi, búl joba qalay ómirge keldi?

- Jobanyng 4 jyl boyy oiymyzda jýrgen qúrylymy bar. Osmanly Memleketining qúrylu barysyn týsindiru ylghy da armanym boldy. Óitkeni әlemning ghalamat hikayalarynan biri edi. Týrikterding Anadolygha keluimen jer beti ózgerdi; sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik maghynada myng jyldy qamtyghan bir orasan dәuirdi bastatty. Meninshe, «Qayta tirilu: Ertúghyryldyn» súranysqa ie boluynyng sebebi – tariyhqa baylanysty bir súraq qoyy jәne onyng jauabyn bergeni.

- Telehikaya qansha mausymgha jalghasady?

- Búl telehikayany ýsh mausymgha josparladym. Alda әli bir jarym mausym bar. Ony tolyq qamtityn ssenariy de, hikaya da dayyn. Sonyn qalay ayaqtaytynymyzdy bilemiz, búl akterlerdi de bizdi de alansyz júmys istetedi. Bizde tosyn syy joq.

- Telehikaya alghashqy kýnnen bastap-aq reytingtegi manday aldy oryndy bermey keledi, syry nede?

- IYә, bastaghaly birinshilikti bermey kelemiz. Ókinishke oray, býginge deyin Týrik siynemasy, óz tarihy men arasyna perde qoydy. «Qayta tirilu: Ertúghyryl» bolsa búl alanda qansyghan topyraqqa su septi. Qoghamymyzda bir qasiret, shólirkeu, tariyhqa degen saghynysh bar edi. Telehikaya búl saghynyshqa óz jauabyn berdi dep oilaymyn. Filimdi qolgha alghanda, produksiyada barlyq tehnologiyany qoldandyq. Ekshn sahnalary әlemning myqty horeografiya mamandarymen jasaldy. Rejisser men tehnikalyq qúramymyz akterlermen óte jaqyn qarym-qatynasta bolady. Bir ýiding balasynday qyzmet etip kelemiz.

- Búnday massalyq kórermen, qoshamet kýtken be ediniz?

 - Shynyn aitar bolsam, kýtpedim. Eshkim de kýtpedi. TRT, jobagha bas-kóz bolyp shetinen qoldau kórsetti. Oilaghanyma jan bitirgeli beri kýndelik jazyp kelem. Birneshe apta búryn, kýndeligimdi aqtarystyryp kórdim. Tap bolghan mәseleler men qiynshylyqtarymyzdy qaytalap oqydym. Auyr synaqtardy bastan ótkerippiz.

- Atap aitqanda qanday qiynshylyqtargha tap keldinizder?

- Ókinishke oray, Týrkiyada әli kino industriya joq, Miniske attardy biz tәrbiyeledik, barlyq aksessuarlardy ózimiz jasauymyzgha tura keldi. Búlardyng mashaqaty auyr edi. Kiyiz ýilerdi tigip, týsirilim júmystaryna endi bastar kezimizde qúiyn kelip, ýilerimizdi týgel tónkerip ketti. Bastamay jatyp zarargha úshyradyq. Onyng ýstine bastauynda birde bir menedjer men akterding jobanyng sәtti bolaryna senimi bolmady.

- Ol jazghan kýndeliginizdi kitap retinde jariyalaudy oilamaysyz ba?

- IYә, 3 mausym bitken song kitap etip bastyramyn. Produser әri ssenariysi retinde búl tәjiriybeden basqalardyng da paydalanghanyn, kerek jerinen sabaq alghanyn dúrys kóremin. Bir isti bastar aldynda aldyna shyghar qiyndyqty da esepke qosyp, barlyq jaqtan dayyndalu kerek.

- «Akterler senbedi» dediniz, olardy sizben bir jolda bolugha qalay kóndirdiniz?

- Ssenariy men jobagha degen senimim olardy bizben qalugha kóndirdi. Naryqqa baylanysty qúbylmadym, bosansyghan akterlerden birden bas tartpadym. «B josparym» boldy, biraq iske asyrmadym. Árkimmen týsinistim.

- Telehikaya óz akterlerine jana esikter ashty ma?

- «Qayta tirilu: Ertúghyryl» kóptegen akterlerge esigin ashyp, jana mýmkindikter tughyzdy. Sebebi biz, akter mәselesine qatang qaradyq. Filim shynayy boluy ýshin olardyng jeke ómirine de nazar saldyq. Týsirilim alanynan suretter, qanday da bir derekter әleumettik jelilerde taramaugha tiyisti boldy. Akterler qúramy aptanyng eki kýni ghana demalys aldy.

- Qazir qolgha alyp jatqan basqa jobanyz bar ma?

- IYә, bar. Alparslandy, Malazgertti(Mansiykert dep te aitylady. Malazgert maydany shayqasy. 1071 jyly 26 tamyzda Úly Selchýkli әmirshisi Alparslan men Vizantiya imperatory Roman IV Diogen arasynda bolghan, Alparslan jeniske jetken soghys. –red.) jazyp jatyrmyn. Qazir hikayasyn bitirdim. Ssenariyi jazylady, 2017 jyldyng qantarynan týsiru júmystaryn bastaymyz. Orta Aziyada týsirudi josparlap otyrmyz. Týrkiyanyng manyzdy jobalarynyng biri bolady. Shetelden de akter qatystyramyz.

- Ótken ailarda Preziydentting ózi týsiru júmystaryn kózden ótkizip qaytty. Qalay qabyldadynyz?

- Joghary iltipat boldy әriyne, Preziydentimiz de telehikayany únatyp kóredi. Bizding týsiru alanymyzgha kelip tosyn syy jasady. Memleketting joghary biyliginen búnday yqylas kóru bizge shabyt berdi».

***

Jogharydaghy súhbat, jarym jyl uaqyt búryn jazylghan, qazir telehikaya ekinshi mausymyn ayaqtaugha jaqyn. Biz búl materialdy nege jazdyq? Jumondy han Jәngirden jaqsy biletin qazaq balasyn tәrbiyelegen myna zamanda tarihymyzdy kino etip týsire almaytynymyzgha qynjylystan. «Mәngilik el!» dep úrandap, memleket bolyp atqa qonghanda da mereytoygha ýlgertip bes bólimdi bolsa filim shyghara almadyq. Qazaqtyng әr ýiindegi minis aty kinogha týsuge dayyn, eki iyghyna eki kisi maldas qúryp otyratynday jigitterimiz kóp, batyr keypine layyq. Búnday shartqa qarasanyz biz әr bólimin 500 myng dollardan әldeqayda az shyghyngha kino týsire alamyz. Amal neshik, kósh sonyndamyz. «Qazaq eli» telehikayasyn kóremiz dep «shildeni» kýtip jýrgen qazaq «31 arna» telearnasynan taghy bir memleketting tarihyn jattap aldy.

Týrkiyanyng qúrushysy jәne úly kósemi Mústafa Kemal Atatýrik 1938 jyly qaytys bolarynan eki ay búryn, 5 qyrkýiekte Ystambúlda jatqan auruhanasyna notarius shaqyrtyp, ósiyet jazdyrypty. Ózine tiyesili mýlikting ýshten birin bala-shagha, tughan-tuysyna, ýshten birin «Týrik Til Mekemesine(Lingvistikalyq Qogham)», qalghan bir bóligin «Týrik Tarih Qoghamyna» qaldyrypty. Búl eki mekemeni de tilimiz ben tarihymyzdy týgendeyik dep ózi bas bolyp qúrghan. Búdan til men tarihtyng memleket ýshin qanshalyqty manyzdy ekenin oilaghan Atatýrik danalyghyn kóruge bolady. Taqyrypqa túzdyq bolghan telehikayanyng ózegin jazyp, qaharmandyq sahnalyryn termelep otyrmadyq. Shetelden kino men telehikaya satyp ala bergenshe, azdap bolsa da ýlgi alsaq eken dep sózimizdi ayaqtaymyz.

Núrghaly Núrtay

Týrkiya

Abai.kz