Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Biylik 6366 0 pikir 27 Mamyr, 2016 saghat 10:42

NAZARBAEV: "QAZAQTAR EShQAShAN QAZIRGINDEY ÓMIR SÝRGEN EMES"

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan tәuelsizdik alghan shiyrek ghasyr ishinde qaryshtay ilgerilep, әlemdegi damyghan 50 elding qataryna endi dep mәlimdedi.

Astana ekonomikalyq forumynda Núrsúltan Nazarbaev: «Qazaqtar men qazaqstandyqtar eshqashan qazirgidey ómir sýrgen joq. Kenes kezenining ózinde qazirgidey bilim men densaulyq salasyndaghy jetistikterge qol jetkizgen emes», - dedi.

Preziydentting aituynsha, Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghannan sәtten bastap, elde eki million júmys orny ashylghan. Ótken 25 jyldyng ishinde kedeyshilik sheginde ómir sýretinder sany 40 payyzdan 3 payyzgha deyin tómendegen. Nazarbaev elding jalpy ishki ónimi 1991 jyldan 2014 jylgha deyin 20 ese ósip, әleumettik salagha júmsalatyn shyghystyng úlghayghany turaly derekter keltirdi. Qazaqstannyng altyn-valuta qorynyng kólemi 95 milliard dollardy qúraydy dedi preziydent.

Songhy bir jarym jyl ishinde Qazaqstan eksportynyng negizgi bóligin qúraytyn quat kózderi men metall baghalarynyng qúldyrauyna baylanysty, ekonomikalyq qiyndyqtargha úshyrady.

Al, Qamshy portalynyng gazeta.kz-ke silteme jasap jazghan mәlimetterine sýiensek, Qazaqstannyng qazirgi jaghdayy әlemdegi eng kedey Chad respublikasy men Afrikanyng ahualymen tenesken.

Songhy devalivasiyadan keyin Qazaqstanda azyq-týlik tauarlarynyng baghasy aspangha sharyqtap ketkeni turaly osyghan deyin jazylghan bolatyn. Búl da halyqtyng qaltasyna salmaq týsirgeni jasyryn emes. Tenge  baghasy 40 payyzgha qúnsyzdanyp, qarjylyq qiyndyq qos ókpeden qysqanda qarapayym halyq qayterin bilmey qalghany da shyndyq.

Onyng ýstine, Últtyq Ekonomika ministrligi, statistika komiytetining taratqan mәlimetterine sýiensek, 2015 jylghy tamyzda azyq-týlik tauarlarynyng baghasy 2014 jylghy tamyzben salystyrghanda 3,5%-gha ósken.

Esterinizde bolsa, nan baghasy 300 tenge bolsyn dep parlamenttegi Qonyrovtyng balasy qonyrsytqany turaly qazaqstandyq BAQ jarysa jazghan bolatyn. Bylay qarasanyz, Qazaqstanda nan baghasyn ósiruge esh negiz joq ta. Biday ózimizde ósiriledi. Ún shygharamyz. Tipti, sol ún men astyqty eksporttaymyz da. Sonyng syrtynda, 17 mln halyqty asyrau ýshin óndiriletin únnyng 20 payyzy jetip artylady-mys. Al qalghan 80 payyzy syrtqa satylady.

Bir bólke nannyng qúny – Norgeviyada 705 tengeden bastalsa,  AQSh-ta 644 tenge, Ontýstik Koreyada 537 tenge,  BAÁ-de 205 tenge.

Statistikagha sýiensek, Qazaqstanda múnay óndirumen naqty 50 mynnan astam adam shúghyldanady. Al múnaygha qyzmet kórsetu salasynda 1 múnayshygha 5 adamnan keledi. Yaghni, ghylymy zertteu júmystary, qúrylys nysandary, as-suy, logistika, búrghylau, skvajinany damyl-damyl jóndeu júmystary, jer asty jóndeu, qúral-jabdyqtar jetkizu syndy osy sektorgha qatysty qyruar júmysqa 300 mynnan astam adam tartylyp otyr. 300 myng adamnyng otbasy bar deyik, әrqaysynyng 2-3 balasy joq degende bar. Yaghni, 1 million 200 mynnan astam adam múnay-gaz sektorynyng arqasynda el qatarly enbek etip, otbasyn asyraydy degen sóz. Endeshe qarjylyq qiyndyq, jahandyq daghdarys degenge Qazaqstan pysqyryp ta qaramaytyn  jaghdayda boluy kerek edi ghoy.

Al songhy devalivasiyadan keyin Qazaqstanda azyq-týlik ónimderi baghasynyng ósuin endi toqtatu qiyn bolatyny sózsiz. Ishki sebep – auyl sharuashylyghy óndirisining qysqaryp, halyq sanynyng ósui. Al halyqtyng kirisi azyq-týlik ónimderining baghasyna say kóbeyip otyruy - ekitalay. Búl jaghday negizinen ún men nandy talghajau etetin otbasylardyng kóbengine dushar etti. Osydan keyin Qazaqstan әlemning eng kedey memleketterining qataryna qosylmay qaytedi?!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3286