Jerge qatysty daudyng ushyghuy Qazaqstanda qazaq últynyng mobilizasiyalanyp jatqanyn aiqyn kórsetti. Mobilizasiya – últtyq mәselelerdi, onyng simvoldaryn, tarihy men mәdeniyetin, tili men dinin sayasy túrghydan týsindirip, júmylu degendi bildiredi. Búl – tәuelsizdik alghaly bergi kezende qazaqtardyng ekinshi ret júmyluy. Birinshi kezeng Jeltoqsan oqighasynan song bastalyp, tәuelsizdik alghannan birer jyl ótken song obektivti, subektivti sebeptermen ayaqtalghan. Sol kezde bas kótergen «Azat», «Alash», «Jeltoqsan» siyaqty qozghalystar qazaqtardyng otarlyqtan qútylyp, óz últtyq memleketin qúruy jolynda kýresti. Bas kóterer azamattar ghana emes, jalpy qogham tarihtyng qayta jazyluyn, últtyq simvoldardyng qalpyna keluin, tildin, dinning qayta órken jayyn talap etti. Sol tústa әrbir gazet, jurnal últtyng «ólgenin tiriltip, óshkenin jaghushy» missiyasyn atqaryp qalugha tyrysty.  Kenes odaghy taraghan song tәuelsiz Qazaqstannyng biylik tizginin qolyna alghan elitany qazaq qoghamy óz basshylary, óz últynyng kósemderi dep qabyldap, solargha senim artty.

Qazaqstandaghy últtyq mәselelerdi zerttegen syrt kóz – sheteldik sarapshylardyng barlyghy elde últtyq memleketting birtindep qúrylyp jatqanyn senimdi týrde aitady. Biylikte qazaq elitasynyng otyrghanynan bastap sayasat pen mәdeniyet, demografiya men tarih salalaryndaghy barlyq tendensiyalar Qazaqstannyng týbinde últtyq memleketke ainalatynynan habar beredi. Tәuelsizdik jyldarynda shetelderden 1 million qazaqtyng elge oralghany nege túrady? Marta Brill Olkott, Edvard Shas, Marlin Laruell siyaqty ghalymdardyng zertteulerin saraptap kórsek, búghan kóz jetkizu onay.

Soghan qaramastan, qazaq qoghamynda songhy jyldary qozghalyp jatqan mәselelerdi taldasaq, olardyng kópshiligi bóten elding aumaghynda ýreymen ómir sýrip jatqan diasporanyng әreketterine úqsaydy. Óz memleketinde otyrsa da óz tilining joyylyp ketuinen, últtyq bolmysynan aiyrylyp qaludan qorqu ýrdiske ainaldy. Qisyngha salyp qarasaq,tólqújatyna óz últyn jazghyzugha 11 million qazaq emes, basqa azshylyq ókilderi kóbirek mýddeli boluy tiyis. Biraq, últtyq biregeyligine qauip tónedi dep qazaqtar aldymen dabyl qaqty.  Últ birligi doktrinasynasyna qatysty dau tughanda qazaqtardyng biylikke degen senimsizdigi bayqaldy, Kerey men Jәnibek handardyng eskertkishterine qatysty әngime shyqqanda qazaqtar «sayasy elita últtyng simvoldaryn qorghamay otyr» dep narazylyq tanytty. Shiyrek ghasyr ishinde olardyng ústanymy nege búlaysha ózgerdi? Búghan ýsh sebep bar.

Birinshiden, últtyng sanasy tolyq otarsyzdanghan (dekolonizasiyalanghan) joq.  Qazaqtar keshegi Alash ziyalylarynyng iydeyalaryn janghyrtyp, kenestik kezenning azabyn Reseyding ozbyr otarshyl sayasatynyng kesiri dep týsindirudi, jedel ózgeristerdi qalady. Eger ókimet kópshilikting yghyna jyghylyp,  tarihty últtyq túrghydan jazyp, asharshylyqty «Stalin jasaghan qyzyl qyrghyn» dep emes, «Resey imperiyasynyng otarlau sayasaty» dep týsindirse, onda el ishinde de, Mәskeumen aradaghy qarym-qatynasta da kýrdeli mәseleler tuyndaytyn edi. Yaghni, qazaq últy men resmy biylikting tarihty qayta interpretasiyalaugha qatysty ústanymdary sәikes kelmedi. Biylikting ýlken  kemshiligi – iydeologiyalyq sayasat kenes dәuirindegi jasandylyqty «múragha» alyp qaldy, sóitip últtyq memleket qúryp jatqanyna eldi sendire almady. «Qazaqstan halqynyng birligi kýni» siyaqty merekelerdi toylau әr últtyng kiyimin kiyip, biyin biyleumen shekteldi. Qazaqstan halqy assambleyasy deklarativti sharalar ótkizip, týrli sayasy nauqandardy «zandastyru» kezinde ghana kәdege jarady. Yaghni, tarih pen mәdeniyet kóbine biylikting iydeologiyalyq qajettilikterin óteu ýshin ghana paydalanyldy.  Tarihtyng jarqyn tústaryn últty úiystyru, últtyq ruhty kóteru maqsatyna qoldanugha bolar edi. Búl qazaqtyng ruhany qajettiligin ótep qana qoymay, ózge últ ókilderining qazaq qoghamyna integrasiyalana týsuine jәrdemdeser edi.

Ekinshiden, Altynbek Sәrsenbayúlynyng sózimen aitsaq, qazaqtar sapaly urbandalghan, bәsekege qabiletti últqa ainala almay keledi. Qazaqtyng altyn besigi – auyldar kýiredi, auyl sharuashylyghy toqyrady, bolashaghyn oilaghandardyng kóbi auylda ómir sýruding esh qisyny joq ekenin týsindi. Qalagha jónkilgen aghayynnyng kóbi joly, suy, mәdeny oryndary joq auyldardan ýy soghyp aldy, endi birazy pәter jaldap nemese qymbat nesiyege pәter alyp túryp jatyr. «Shanyraq», «Baqay» oqighalarynyng jarasy әli jazylyp bitpedi. 1 million mýshesi bar «Núr-Otan» partiyasy qazaqtar arasynda shynayy әleumettik bazasyn qalyptastyra alghan joq. Sodan bolar, qazir jer mәselesin qozghap jýrgender «Núr-Otannan» da, basqa partiyalardan da qayyr kýtpeydi. Songhy kezderi «Núr-Otannyn», biylik organdarynyng ghimarattaryna kelip óz-ózderin órtep jatqandardyng kóbengi – halyqtyng biylikke degen narazylyghynyng kórinisi. Óz menshiginde últaraqtay jeri joq jastar B.Andersonnyng sózimen aitsaq, «qiyaldaghy» jerdi «qorghau» ýshin alangha shyqty. 

Ýshinshiden, shynayy demokratiyalyq ózgeristerding bolmauy eng aldymen qazaqtargha kóp kesirin tiygizdi. A.Sәrsenbayúlynyng «Qazaqty kedeylikten qútqaratyn – demokratiya» degeni este. 1990-jyldary «demokratiya», «sóz bostandyghy» degender kosmopolit orystildi qauymnyng ermegi siyaqty әser qaldyratyn. Qazaqtardyng arasynda «tynyshtyq bolsyn» degen oy basym boldy da, demokratiya ýshin kýresip jýrgender eldegi túraqtylyqty shayqaltqysy keletin baybalamshyldar bolyp kóringen.

Demokratiya ayasynyng taryluy halyqtyng biylikke degen senimin birtindep azayta berdi. Kez kelgen qazaqtyng mektepte ne basqa memlekettik mekemede isteytin ya tuysy, ya kórshisi, ya bolmasa tanysy bar. Demek, býkil halyq saylaudyng qalay ótkiziletinin, әdemi kórsetkishterding qalay jasalatynyn jaqsy biledi. Yaghny saylau – demokratiyalyq qoghamnyng kónil-kýiin anyqtaytyn barometr boludyng ornyna әnsheyin bir úranshyl nauqangha ainalghan. Sondyqtan da songhy saylaular kezinde qoghamdyq-sayasy manyzy bar mәseleler kóp qozghalghan joq. Al eki ministrding otstavkasyna, qoghamdyq komissiyanyng qúryluyna alyp kelgen songhy bir ay kólemindegi eng manyzdy taqyryp – jer dauy parlamentte  mýlde sóz bolghan joq. Yaghni, halyqtan alshaqtap ketken parlament ózining funksiyalaryn tolyq atqara almaghandyqtan, halyq ókilderi qatysqan jana alang qúru qajettiligi tudy.

 Onyng ýstine, Qazaqstanda kóp mekemege tamyr-tanyssyz, parasyz júmysqa túru mýmkin emes dep esepteytin qoghamnyng biylikke, jýiege degen senimi barghan sayyn azayyp barady. Zannyng ýstemdigine, sottyng әdildigine senetinder joqtyng qasy. Yaghni, biylikte qazaq elitasy otyrghanyna qaramastan, qazaqtar men ókimetting arasy tym alshaqtap ketken, qazaqtardyng birshama bóligi tәuelsizdikting basyndaghyday búl biylikting últ mýddesin qorghaytynyna senbeydi. Sondyqtan, Alash iydeyasyna, D.Qonaevqa degen nostaligiya basym. Songhy kezderi Janaózen oqighasyn 1986 jylghy Jeltoqsannyng jalghasy dep sipattaytyndar kóbeydi.  Yaghni, negizgi baghyt – últtyq memleket ekendigine qaramastan, halyqtyng biraz bóligi ýkimetting últ mýddesin tolyq qorghap otyrghanyna kýmәnmen qaraydy.  Últtyng mobilizasiyalanuyna alyp kelgen negizgi faktorlar – osylar.

 Búl nesimen qauipti? Bodandyqta bolghan elderding últtyq sanasy tarihy jaraqattar kesirinen tym sekemshil keledi, birjaqty tújyrymdargha, emosiyalyq úrandargha eligip túrady. Halyq tarihy әdildikti ornatu, «kek qaytaru» siyaqty irrasionaldy pikirlerge kóp boy aldyrady. Múnday kezende halyq óz mýddesin qorghaydy-au degen túlghalardyng sonynan eruge әzir túrady. Ádette jalyndy sóilep, júrtty sonynan erte alatyn kezdeysoq populister osy kezde kózge týsedi. Simvoldar sayasy renk alyp, halyq emosiyagha berilip túrghan kezende últ ýshin eng qasterli úghymdar – jer men tilge qatysty eksperiymentter byqsyp jatqan otqa may qúighanmen birdey.

Múhtar Sengirbay,

Sayasattanushy, konfliktolog

Aberdin uniyversiyteti, Úlybritaniya.

abai.kz