Ár zamannyn, әr qoghamnyn, әr qaghannyng tu ústaushysy bolady. Elding eldigin, erding erligin, jerding kendigin tanytatyn, ony adamzatqa pash etetin, kózding qarashyghynday saqtaytyn eng senimdi adamy. Halyq atynan sóileytin adam, últtyng sózin aitatyn adam,  aqiqattyng qúly. Últtyng tu etip kóteretin úly últtyq qasiyetin әlpeshtep, qorghap, damytatyn adam.

Qarnynyng ashqanyna emes, qadirining qashqanyna ghana qynjylatyn, malym janymnyng sadaghasy, janym arymnyng sadaghasy dep boq dýniyege bola eshqashan basyn auyrtpaghan qazaq ýshin әrdayym tek adamnyn, basy júmyr pendening pәktigi pen mәrttigi eng basty jәne eng asyl qúndylyq bolghany shyndyq. Imandylyq, inabattylyq, adaldyq, bilimdilik qana oghan abyroydy da, materialdyq baylyqty da, týrli ataq, dәrejeni de әpergen. Ataq-biylik, mansap, aqsha, altyn, mal-mýlikti, yaghny bizding naryq zamanymyzdyng paryghyn  –  týpki maqsat retinde emes, úly maqsatqa jeteleytin jәy bir qatardaghy qúraldyng biri dep tanyghan.

Bizding qoghamymyz arzanqol úrandardyng jeteginde ketpey atalmysh ejelgi eldik ústanymymyzdan ajyrap qalmaghan jaghdayda ghana  –  ata-babalarymyzdyng tarih sahnasynda nyq iyelengen tórdegi ornyn tómendetpeytin bolamyz. Basqasha bay, yaghny tilin, dilin, tinin, dinin ysyryp qoyyp bay  –  erimizge de, elimizge de jaraspaytyn dýniye.

Qajytyp, kýizeltetini – býgingi biylik múny týsine me, týisine me degen oi. Óitkeni, memlekettik dengeyde últtyq sayasat baghdarlamasy әli de ýkimettin, ókinishke oray, kýn tәrtibinen týspey túr, shyntuaytyna kelsek, әli kýnge qolgha tiyisti dengeyde alynbaghan is. Al, kerisinshe, keri baghyttaghy talpynystardyng etek aluy tynar emes...

Múnyng saldary men sebepteri turaly az aitylghan joq. Jan týrshigerlik zúlmattardy bastan keshirgen, kezinde taptalghan, janshylghan el, myng ólip, myng tirilip, tәuelsizdikke qol jetkizdi.

Endigi maqsat pen múrat bireu – ol tәuelsizdigimizdi bayandy etu, halqymyzdyng asyl ruhany qúndylyqtaryn saqtap, janghyrtyp ómirimizge endiru. Múny talap etken kóptegen resmy qújattar, qauly-qararlar, jiyn-qúryltay hattamalary, qauly-sheshimder, týrli hattar, maqalalar, monografiyalar, kórkem shygharmalar, neshe formattaghy ýndeuler jetkilikti kólemde ýzdiksiz tolastamay jatqany siz ben bizge jaqsy mәlim. Osyndayda tyndar qúlaq bar ma, joq pa ózi dep qalasyng keyde.  

Beyneli týrde aitsaq, halyq – úshy-qiyry joq jayylyp jatqan telegey teniz múhit ispettes bolsa, biyligimiz keyde onyng ortasynda jýzip jýrgen akvariumgha úqsap ketedi. Shynysy qalyn, suy jyly әri túshy. Akvarium ishindegi jýz shaqty balyqtyng bes-altauy ghana múhit tilin úghady, basqalary – kileng keren-mylqau maqúlyq synayly.

Memlekettik tilimiz  –  múhittyng suy, múhittyng barsha ómirining kepili, jandy dýniyening ortaq tabighy ortasy. Al akvariumnyng suy da basqa, itteri de qara qasqa. Kezekti teniz dauylyna deyin ghana shynysy shydas berui mýmkin. Tereze-esigin ashyp, ishine taza teniz suyn jibermese, ol tughan múhitpen qauyshyp birikpese, birlespese, tútaspasa, halqymen onyng óz tilinde tildespese, múhit suyna sýngip, balyqtay jýzbese, ertengi kýni ózining aman qalary neghaybyl...

Bolashaqqa oy tastap, sarapqa salyp, qazirgi jәi-kýiimizdi jan-jaqty tarazylap kórip, mynanday tújyrym-oylarmen bóliskimiz keledi.

Azdap qiyalgha erik berip, ony oisha beynelep kórelik. Býgingi biylik ózining tikeley oryndaugha mindetti ne mәjbýr, jalaqy alyp túrghan mindettemelerin ysyryp tastap, tek óz qara bas qamyn oilasa, onda eng birinshi neni qolgha alyp, ne isteu kerek delik. Erteni men býgini bayandy, baquatty, әr isi qalypty bolsyn dese, ol barynsha jyldam, bar kýshin salyp memlekettik tildi damytuy kerek. Óitkeni olar ýshin Qazaqstanda memlekettik tilding tolyqqandy jәne erkin saltanat qúruynan basqa berik jәne senimdi kepildik joq.

Al, jaraydy deyik, ózin de oilamay-aq qoysyn, tek elin, jerin, halqyn, últyn sýise, onyng ghana qamyn jese, ne isteui kerek olar sonda. Onda da biylik, eng qyzyghy, eng aldymen  tek memlekettik tildi damytuy kerek eken.

Memleketimiz erteng zayyrly, damyghan elderding qataryna ensin desek, tek qana qaryn toqtyghy men kóilek kóktigimen shektelmey, damudy kózdese, eng basty kezek kýttirmeytin mәselesi qaysy bolu kerek desek te, ol da bayaghy –  memlekettik tildi damytu mәselesi bolady. Óitkeni zayyrlylyqtyng basty belgisi  –  tilmen ghana keletin damyghan mәdeniyet pen joghary órkeniyettilik ekeni beseneden belgili.

Otanymyz tynysh, últ arasynda tatulyq, el ishinde auyzbirshilik bolsyn desek, basqa júmystardy qoya túryp – onda da memlekettik tildi ilgeriletu qajet bolady.

Kerisinshe, erteng bir shataq shyqsyn deseniz, beybereket oqighalar  bastalghanyn qalasanyz  –  memlekettik tildi damytugha tosqauyl qoya beriniz. Bikford piltesin tútatsa ne bolady, sonda sony anyq kóresiz. Búdan artyq diyversiya taba almaysyz...

Úrpaq dýbara-mәngýrt, namyssyz tobyr, bәsekege tótep bere almaytyn, paragha satylatyn, «it toyghan jerine» degendey, atamekenin kez kelgen jatjúrttyqqa op-onay auystyra salatyn azamattyq qogham dýniyege kelsin deseniz  –  memlekettik tildi tejey berseniz jetkilikti.

Jalpy alghanda, Qazaq eline neghúrlym kóbirek qastandyq istegisi kelgenderge, biznes-ekonomika túrghysynan bolsyn, adam qúqyqtary túrghysynan bolsyn, últtyq qauipsizdik túrghysynan bolsyn, mәdeniy-psihologiyalyq túrghysynan bolsyn, taza sayasy túrghysynan bolsyn, eng tiyimdisi  –  qazaqtyng ana tiline tosqauyldardy qoldan jasay beru. Onyng  tez arada ózining jaghymsyz nәtiyjesin beretini sózsiz.

Óitkeni, til, kezinde kenes iydeologtary ýiretkendey, qarym-qatynas qúraly ghana emes. Memlekettik til  –  memleketting qany da, jany da, tәni de. Mazmúny da, formasy da, syrty da, ishi de. Óz qúramyna elding de, jerding de barsha aqparatyn, mәlimetin, baylyghyn, tarihyn, mәdeniyetin, ótkeni men bolashaghyn syighyza jinaqtaghan ghajayyp qúbylys ol.

Olay bolsa, til ýshin kýres  –  eng kiyeli paryz, memlekettik baghdar, úly mindet, últtyq maqsat, halyq múratynyng ózi búl.

Odan ýlken sharua joq, odan asqan múrat bolmasa kerek.

Mine, jogharyda atalghan osynau sara joldy ómirlik múraty etip, zaman aghymy qalay qúbylsa da alghan baghytynan taymay, kezelgen qarulargha qasqaya qarap, atylghan oqtardy shybyn qúrly kórmey, múzjarghysh kemedey jolyndaghy kedergiler men qiyndyqtardy enserip kele jatqan enseli aghalarymyzdyng biri, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti, akademik Ómirzaq Aytbayúly býginde seksenning sengirine kóterilip otyr. Ol osynau mereyli jasqa jay kelgen joq, halqynyng qajetine jarar zor ruhany qazynamen, elding sózin ústar, kóshin bastar abyz aqsaqal retinde, tuyn ústar, ruhyn asqaqtatar qogham qayratkeri retinde layyqty abyroymen jetip otyr. Biz osy orayda ataqty ghalym, qajyrly qogham qayratkeri Ómirzaq Aytbayúlynyng osy kezge deyin atqarghan isterin, sinirgen enbegin sýzgiden ótkizip, tizbelep jatpay-aq, tek songhy jyldar bederindegi Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng basshysy retinde úitqy bolyp, iske asyryluyna septigi tiygen birneshe qadau-qadau jobalardy atap ótumen shektelgendi jón kórdik. «Tenizding suy tamshysynan bilinedi» degendey, búl Ómirzaq Aytbayúlynyng túlghalyq kelbetin tanyp biluge, onyng alymy men qarymyn angharugha mýmkindik beredi ghoy dep esepteymiz.

Sonymen, tek songhy jyldar bederinde respublikalyq bas búqaralyq aqparat qúraldarynda jeke hat-úsynys týrinde, ghylymy taldaular qorytyndysy retinde tanbalanyp, jazbasha qújattalghan birqatar tújyrymdargha toqtala keteyik.

Tuymyzdy tómendetbey joghary kóterip ústap kele jatqan danghayyr ghalym Ómirzaq Aytbayúly basqaryp otyrghan millionnan astam mýshesi bar Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy atynan Preziydent Ákimshiligi, Senat pen Mәjilis Parlamenti, Ýkimet, ministrler men әkimder, memlekettik iri mekemeler, últtyq kompaniyalar, azamattyq qogham aldyna bir emes, birneshe ret jýieli týrde, ghylymy saraby men dәleli ýilesken naqty talaptar qoyylyp, birqatar mindetter jýkteldi.

Olardy taghy da esterinizge salyp, tizbektep atap ótelik.

Birinshi talap.

Qazaqstan Respublikasynda eng qysqa merzimde shúghyl «Memlekettik til turaly» zang qabyldanghany manyzdy. Jana saylanghan Parlament Mәjilisining deputattary osy auaday qajet zandy keshiktirmey qolgha alady degen ýmitimiz zor. Kórshi elding arnayy «Memlekettik til turaly» zanymen qúzyrettelgen orys tiline búrynghy KSRO kezenindegidey jarmasa beruimiz, kerek bolsa, qúqyqtyq nonsens. Tәuelsizdik alghan jәne óz memlekettik tili bar elge búl ersi, oghashtau әreket ekeni sózsiz. Óitkeni, kezinde, 2007 jyly, Konstitusiyalyq kenes ózining arnayy qaulysymen Qazaqstanda «memlekettik til mәrtebesining jogharylyghy», «qazaq tilin jeke dara nemese basymdyqpen qoldanu mýmkindigi» turaly, orys tilining qazaq tilimen «ten» qoldanyluyn jappay emes, tek belgili shekteuli maghynada úqqan jón ekendigi turaly taygha tanba basqanday qylyp, «teng qoldanudy belgilemeydi» dey kelip, «memleket memlekettik tilge qamqorlyq kórsetuge jәne onyng damuyn yntalandyrugha, tek memlekettik-qúqyqtyq retteu salasynda ghana emes, sonday-aq qoghamnyng basqa da barlyq salasynda onyng qoldanyluy men taraluyna jaghday jasaugha tiyis» dep kórsetken edi ghoy.

Olay bolsa, memlekettik tilding statusyn, qoldanylu tetikterin, memlekettik organdardyng mindetterin belgileytin zang әrbir tәuelsiz elde bar, múnday zang bizde de bolu kerek.

Joghary jaqqa qoyylghan ekinshi talabymyz halyq qalaulylarynyng tikeley ózderine baylanysty. Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Senat pen Mәjilis deputattarynan memlekettik tildi jetik biludi jәne sol tilde júmystaryn atqarudy talap etu sharty búl.  

Áriyne, keybir deputattarymyz Parlamentke, mәselen, elimizdegi ózge últ ókilderi tarapynan saylanuy da әbden mýmkin. Degenmen, әr halyq qalaulysy joghary Parlament dәrejesine kóterilgen sәtten bastap últymyzdyng bir bólshegining ghana ókili bolyp eseptelmeydi. Olar – barsha halqymyzdyng qalaulysy bolady. Al sol elding ókilining óz elining dara jalghyz memlekettik tilin bilmeui aqylgha siyar tirlik emes.

Búl qabyldanghan halyqaralyq myzghymas qaghidagha say ústanym. Basqasha boluy mýmkin emes. Qazirden bastap oghan úmtylu  –  mindetimiz.

Ýshinshi talap.

Joghary talapqa tikeley baylanysty. Qazaqstanda býkil zandar jәne zannama aktileri memlekettik tilde dayarlanuy, talqylanuy, bekitilui jәne jariyalanuy tiyis. Býgingi jәiimiz mýlde basqasha, tipti kerisinshe bolghanyn kórip bile túra osynday maqsatty Parlament aldyna qalyng kópshilik atynan ashyq әri qatal qoyyp otyrmyz. Jogharyda atalghan Konstitusiyalyq Kenes qaulysynda jazylghanday, Qazaqstanda bir ghana memlekettik til bar ekenin jәne orys tilining onymen eshqashan teng bola almaytynyn eskersek, memlekettik tilden basqa tilde dayarlanghan zannyng qanshama qúqyqtyq salmaghy bar ekenin de týsinu qyiyn emes. Búnyng ózi bizding osy talabymyzdyng orasan zor mәni bar ekenining taghy bir manyzdy dәleli.

Tórtinshi talap.

Respublikada býkil balabaqsha men bastauysh mektepterde júmysty tek qana bir  tilde – memlekettik tilde atqaru qajettigi. Búghanasy әli bekimegen, últtyq tәrbie men ana tilin әli boyyna tolyq sinirip ýlgirmegen jastargha ózge tilderdi tyqpalau  –  qylmyspen teng әreket. Osy jerde biz aghylshyn nemese basqa shet tilderdi Qazaqstan azamattarynyng mengeruine, tereng biluine, Elbasymyzdyng әr azamatymyz ýsh tilge jetik bolsyn degen tapsyrmasyna esh qarsy emes ekenimizdi basa aitqymyz keledi. Kerisinshe, ghalymdar dәleldegendey, basqa bir tildi ýirenu ýshin bógde til faktilerimen salystyratyn, oghan tәrjimalanatyn oqushynyng negizgi tughan tili berik boluy negizgi shart. Yaghny bir tolyqqandy tildi bolmaghan bala eshqashan basqa tildi jarytyp mengere almaydy.  

Sondyqtan, bizding de, ghylymnyng da, dýniyejýzilik praktikanyng da talaby bir – shet tilder jasóspirimderge bastauysh mektepten keyin ghana ýiretilui qajet. Jalpy alghanda, bir bógde tildi tolyq mengerip alu ýshin bir jyldyq merzim әbden jetkilikti. Endeshe, bizdegidey balabaqshada da, mektepte de, joghary oqu ornynda da osyghan shyghyndana beru  –  sapasyzdyghymyzdyn, sauatsyzdyghymyzdyn, bos ysyrapshyldyghymyzdyng kórinisi ghana.

Dәl solay, besinshi talabymyz, jetimder ýilerinde, týrmelerde, basqa da qazynadan qarjylandyrylatyn mekemelerde de býkil júmys tek qana bir ghana memlekettik tilde jýrgiziluge mindetti. Osy mәselege jauapty memlekettik organdar men vedomstvolargha tiyisti tapsyrmany beretin uaqyt jetti.

Altynshy talap.

Aqparattyq kenistigimizde, ghalamtor, TV, radio jәne BAQ-ta memlekettik tilding basym ýstemdigin Ýkimet tarapynan qamtamasyz etu qajet. Kerek bolsa, búl onyng negizgi mindeti. Osyny tikeley iske asyru ýshin jauapty memlekettik organdar josparly әri jýieli týrde týrli shara qoldanulary lazym. Eng joghary dengeyde talay kóterilgen, Elbasymyz birneshe ret ózi nazar audaryp tapsyrma bergen, ziyaly qauym erekshe talap etip otyrghan osy manyzdy mәsele ózining tiyisti sheshimin әli tapqan joq.  

Jetinshi talap.

Eski «Jarnama turaly»  zanymyz býgingi zaman súranystaryna mýlde say emes. Ony qayta qarap, jetildirip, óz betimen ketken kórneki qúraldar tilin rettep, belgili bir tәrtipke baghyndyryp, jana tolyqtyrylghan zang qabyldau qajet.

Segizinshi talap

 Jer-su, eldi meken ataularyna baylanysty. Jana Parlamentimiz búrynnan aitylyp kele jatqan «Onomastika turaly» zandy qabyldap eski kenestik jәne otar zamanynan qalghan teris pighyldy jer-su attardan arylu, býgingi tәuelsiz iydeologiyamyz ben mәngi el sayasatymyzgha, últtyq tarihymyz ben últtyq qúndylyqtarymyzgha sәikes «kartamyzdyn» tazaruyn qamtamasyz etu qajet.

Toghyzynshy talap

Búl talap terminologiya men audarma mәselelerine baylanysty. Memlekettik tilimizdi shyn mәninde damytamyz desek, damyghan elderdegidey jәne bizde búryn bolghanday Memlekettik terminologiya alqasynyng dәrejesi men statusyn kótergen abzal. Ol ýshin, birinshiden, ony tikeley Ýkimet basshysyna, Premier-Ministrge baghyndyru qajet. Ekinshiden, alqa (komissiya) emes, keminde, myna Reseydegidey jeke dara Komiytetke ainaldyrghan jón. Termiynimizdi jónge keltirmey memlekettik tilge baylanysty mәselelerdi ilgerilete alamyz degen týsinik nәtiyje bermeydi, óitkeni, memlekettik til degenimizding ózi  –  mamandar tili, resmy til, yaghni, terminderden qúralghan til degenge sayary anyq.

Qazirgi kezde qoldanystaghy terminjasam tәjiriybesi últtyq terminologiyamyzdyng jýzden onyn da әli qalyptastyra almaghanyn eskersek, osy mәselening kezekten tys manyzdylyghyn týsinu qiyn emes.

Onynshy talap.

Memleket basshysy, elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng juyrda Birikken Últtar Úiymynda sóilegen sózi  –  bizding osynau talaptarymyzdyng eng joghary dengeydegi kvintessensiyasy desek qatelespeymiz. Elimizding syrtqy ister boyynsha barsha baylanystary, júmystary, is-әreketteri tek qana memlekettik tilde jýrgizilui shart. Basqasha tirlik abyroy әpermesin týsinetin uaqyt jetti, aghayyn. Áke-kókelep jalbarynudy qoyyp, naqty ereje-tәrtipti engizer mezgil keldi. Qashanghy búrynghy qúlaqkesti keyipten, qúldyq sanadan aryla almay jýre beremiz.

On birinshi talap.

Qazaqstan syrtyndaghy qazaq halqy shoghyrlanyp otyrghan jerlerde qazaq tilin oqytatyn ortalyqtardy ashyp, olardy materialdyq-tehnikalyq túrghydan qamtamasyz etip, olardy ýilestiru – baylanys kópirlerge ainaldyru  –  eng basty paryzymyz. Óitkeni syrttaghy qarakózderimizding basym kópshiligi eshqanday oralman emes. Oralman degenimiz, halyqaralyq «repatriant» degen termiyninin, yaghny elden bir kezderde týrli jaghdaylargha baylanysty kóship ketken otandastardy, sony ghana bildiretin atau. Onday da aghayyndar bizde de, әlbette, bar, joq emes. Degenmen, Qazaqstan shekarasynyng tysyndaghy qazaqtyng kóbisi ózining ejelgi ata-babalarynyng atamekeninde otyrghanyn ashyq aitu kerek. Sayasy kartanyng tarylyp, shekaranyng ózgerip otyruy etnologiyada bolyp túratyn qúbylys.

Osyghan baylanysty ekinshi jәit, ol  –  sheteldegi qazaqtardyng sanyna baylanysty. Tek resmy derekter boyynsha onyng ózi qyryq payyzdan asyp jyghylugha jaqyn eken. Resmy sanaqtar, әdette, shyn jәidi azaytpasa, kóbeytpesi anyq. Bizding qolymyzdaghy mәlimetke sýiensek, shekaralas ornalasqan elderdegi otandastarymyzdyng jiyny elu payyzdan kem emes. Olay bolsa, osy atalghan eki jaghdaydy eskere kele, on birinshi talabymyzdyng da elimizding últtyq qauipsizdigine tikeley baylanysy baryn úghu qiyn emes.

On ekinshi talap.

Memlekettik mekemelerding memlekettik tilde is jýrgizuine baylanysty Qazaqstan Respublikasynyng eng joghary dengeyinde normativtik aktiler qabyldandy, birneshe ret Elbasy jarlyqtary shyqty. Memlekettik tilge kóshuding naqty merzimderi de belgilendi. Oryndalu merzimderi birneshe ret ótip te ketti. Biraq songhy nәtiyjeler әli de kónil kónshiter emes. Biraz audan, qala, oblys dengeylerinde talay ondy ózgerister bolyp jatsa da, osy óreskel faktini ashyq aitpasqa amal joq, ýderiske dәl qazir ýlken tejeu bolyp otyrghan – memlekettik organdarymyzdyng eng joghary satysy: ministrlerimiz, deputattarymyz, Preziydent Ákimshiligining jәne Ýkimetting joghary lauazymdy túlghalary. Olargha bola býkil júrtshylyq qazaqsha jazghandaryn qaytalap tәrjimalaugha, ne berse de mindetti týrde eki tilde dayarlaugha, resmy jinalystarda tilin syndyryp oryssha (kórshi shet elding memlekettik tilinde) sóileuge mәjbýr.

Osy manyzdy mәseleni qatang qadaghalaugha alatyn uaqyt keldi. Elbasy jarlyghyn oryndamaghan memlekettik qyzmetkerler óz oryndaryn bosatyp, basqa layyqty azamattargha beruleri kerek.

On ýshinshi talap.

Memlekettik tilde sóileu men jazu mәdeniyetine baylanysty arnayy memlekettik baghdarlama qabyldaghan jón. BAQ, TV jәne radio tili, resmy qújattardyng tildik sapasy syn kótermeytin dәrejede ekenine nazar audarghanymyzgha biraz uaqyt boldy. Óz tilin syilamaghan el alysqa bara almasy anyq. Dýbara, shata-shatpaq, mәngýrt úrpaqty tәrbiyelegimiz kelmese, dereu osy dertting aldyn alghan abzal. 

On tórtinshi talap  –  әlipbiyimizge baylanysty.

Bizge zorlyqpen telingen jәne tughan tilimizge ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn alfavitten arylu –  kezek kýttirmeytin is. Jәne maqsatymyz jәy jana әlipbiyge kóshe salu emes ekenin de bilgen abzal. Negizgi maqsatymyz barsha dýnie jýzindegi týrki halyqtarymen – ortaq jәne bir. Ol  –  ortaq, әr tilde birdey dybystalatyn dybystarymyzdy ortaq, birdey tanbalarmen, әriptermen tanbalasaq degen prinsip bolu kerek. Sonda ghana tili men dili jaqyn týrki úlystary bir-birine jaqynday týsu mýmkinshiligine qol jetkizuleri mýmkin. Óitkeni, jýzden astam týrki tilderining ghajap bir ereksheligi – barsha tilde sózderi esh ózgermestey birdey bolghany, bir qalypta saqtalghany. Ayaq, at, er, ata, altyn, arqa, aq, qara j.b. osy sekildi sózder ýsh jýz millionnan astam týrki elderinde bir-birinen ainymaghan bir núsqada. Bizding aiyrmashylyghymyz, bir-birimizdi keyde týsinbeuimiz – kirme, bógde, shetelden alynghan sózderge ghana baylanysty ekenin mamandar jaqsy biledi.

Basqa týrki memleketteri sekildi bizder de latyn alfaviytine kóshken kezden bastap týrki әlemi kenistiginde ózimizding tabighy jәne tarihi, geosayasy jәne mәdeny amanatty, ata-babalardyng bata-ósiyetin iske asyrugha tolyq mýmkinshilikke ie bola alamyz.

Osy talaptar jýzege asqan kezde ghana Qazaqstan barsha týrki halyqtarynyng  –  atamekeni, qazaq tili  –  eng bayyrghy әri eng bay týrki tili, qazaq mәdeniyeti  –  eng irgeli әri basty baghdar silter qasiyetterge ie mәdeniyet retinde baytaq euraziyalyq masshtabta iygiligin adamzatqa pash etuge qol jetkizeri aiqyn.

Olay bolsa, osynau auyr jýkti qaytpas qara narday arqalap, elimizding ruh bayraghyn berik ústap, jaynaghan tuyn joghary kóterip, jogharyda tizbektelgen manyzy zor talaptardy biylikke de, azamattyq qoghamgha da qoya bilgen, qaysar da jaysang akademik aghamyz  –  Ómirzaq Aytbayúlyna qajymas qayrat pen zor densaulyq tileymiz. Kópke baghdar bolar – kóktegi temirqazyqtay jarqyray beruin, oigha azyq bolar – kósheli ghylymy dýniyelerining qozday beruin, ómirding ór belesterinde abyroy men alghysqa bólene beruin qalaymyz.

Erden Qajybek, Halyqaralyq “Qazaq tili” qoghamynyn viyse-preziydenti, Qazaqstan Respublikasy Áleumettik ghylymdar akademiyasynyn akademiygi, filologiya ghylymdarynyn doktory, professor

Abai.kz