Senbi, 23 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 8640 2 pikir 12 Qyrkýiek, 2016 saghat 16:13

ADASYP ÚShQAN AQQULAR

 

 

 

 

 

Qazaq әieli jylasa men qosyla

jylaymyn, qazaq әieli kýlse men

 ózimdi baqytty sezinemin.

 

Avtor 

90 jyldardyng orta kezi. Uniyversiytette birge oqyghan dosym Gýlnarmen oida-joqta Almatyda  kezdesip qaldyq. Ózim ornalasqan qonaq ýige әkelip, restorannan tamaq iship, odan bólmege kelip shәy ishtik. Búdan jiyrma jyldan astam búrynghy, student kezdegi bastan keshken oqighalardy eske týsirdik. Bir-birimizge  «esinde me, anau jigit she, ol qyz qayda?»-dep jarysa әngime bastap, talasa aityp, jas balalargha ainalghandaymyz. Sol jas kezdegimizdey beyqam, taza, alansyz kýlkimen saq-saq kýlemiz. Bir kezde Gýlnar:

- Kýlәsh, sen Qasym turaly súramadyng ghoy? - dedi.

- IYә, ózim de... súrayyn dep otyr edim - dep, kýmiljip ynghaysyzdanyp qaldym.

- Ol seni ylghy súrap jýredi, tek menen ghana emes, bir fakulitette oqyghan seni biletinderding bәrinen súraydy eken. «Kýieuge tiydi me, jaghdayy qalay, neshe balasy bar»? - dep.

-  Ózining jaghdayy qalay eken?

Ol turaly az da bolsa habarym baryn jasyrdym.

- Ol qazir ýlken basshy. Ýsh balasy bar, materialdyq jaghynan jaghdayy jaqsy, biraq, ol – baqytsyz – dedi, Gýlnar. Bayqaymyn, sary qaryn әiel bolsa da, jas kezindegidey mәimónkelemey,  kesip, tike sóileytin minezinen әli de taymaghan.

- Qoyshy qaydaghyny aitpay, ózi әdemi, ózi әnshi súlu kelinshegi, bala-shaghasy, abyroyly qyzmeti bolsa, odan basqa ne kerek?

- Joq, olay emestigine kózim anyq jetedi, sol kezdegi sening jaqyn dos qyzyng bolghannan song ba,  әli de maghan ish tartyp, syryn  aitady. Áyelimen sózge kelip qalsa, ol әiel әli kýnge deyin senen qyzghanyp, «iyә, Kýlәsh mahabbatyng esine týsip otyr ma, sony oilap kýizelip otyrsyng ba, sening Kýlәshindey qaydan bolayyq?!»-deydi eken. Áyelining kezekti mýjuinen keyin bolsa kerek, bir ret Qasym kenseme kelip, әngime ýstinde tausyla sóilep, «Kýlәshtay әielder neken-sayaq, ekeu bolsa bireu, bireu bolsa ózi ghoy»  degen - dep, Kýlәsh Qasym turaly әngimesin bastap ketti.

Gýlnardyng әngimesinen kóp nәrsege qanyqtym. Meken-jay, telefondarymyzdy jazyp alyp, endi habarlasyp túratyn boldyq. Keshke toygha barady eken, sondyqtan ony taksiyge  shygharyp salyp, bólmeme  keldim. Sigaret tútatyp, kreslogha jayghastym.  Týtindi bappen, saqinalap shygharyp, oy tenizine shomdym.

...Qayran, Qasym! Sening beynenmen syrlasqym keledi. Sen «sýiem» degen bir auyz sóz aitpastan-aq  ýlken jýrekpen sýi degenning ne ekenin maghan  úqtyrghanyndy bilesing be? Ózderi sýie alghan jәne sýiikti bolghan adamdar qanday baqytty! Sen men turaly «meni mensinbey ketti»-dep oiladyn. Al, shyndyq basqada edi, sol shyndyqtardyng keyde uaqytynda aitylmay, ashylmay qalatyny ókinishti-aq. Men ómirde kezdestirgen jigitter men erkekterdi  sening beynenmen salystyryp, sening bolmysynmen ólsheytinimdi bilesing be? Bireuine qarap «Qasymnyng tyrnaghyna da túrmaydy eken» - desem, endi bireuine  «Qasymnyng minezi sekildi eken»-deymin. Sening beyneng men ýshin erkekterding azamattylyghynyn, ýlken jýrektiliginin, mәrttiginin, er minezdiligi men әdildiginin, sýiispenshiligi men túraqtylyghynyn  t.b.  ózge jaqsy qasiyetterining ólshemi sekildi.

Esinde me, Qasym, men senimen alghash ret jataqhana janyndaghy stol tenniysi alanynda tanystym.  Tennis raketkasyn dúrys ústay da bilmeytin qyzdy onay jenip, kelesi qarsylasyma kóz salsam, bәkene boyly, tolyqsha kelgen, keng iyqty, kózderi syqsiyp qalghan, beti jyltyrap túrghan qara jigit eken. Búl jigitke tәkapparlau kóz tastap, ishtey «búghan «podachany» tennis stolynyng eki jaghyna kezek berip, yrsyldatyp jýgirtip qoysam, tez jeniske jetemin» - dep oiladym.  Biraq, ol oiym iske aspady, Qasym shiraq qimyldap, ózin erkin ústap oinady.  Kezekte túrghanda mening oinau tәsilimdi bilip alghan ba, qulyghymdy tez týsinip, ol da qarsy qulyqqa kóshti.  Birde tennis sharyn ortadaghy tordan sәl asyra berip, algha jýgirtse,  birde stolgha  әreng ilinetindey shetine tastap, meni keyin jýgirtuge mәjbýrledi.  Al, birde әueletip jogharydan tastasa, birde qatty ekpinmen, kóz ilespes jyldamdyqpen  óte tómen beredi, onday «podachany» alu men ýshin qiynnyng qiyny. Mәrege ekeuimiz qatarlasa keldik. Oiyn sonyna qaray  Qasymnyng әdeyi sylbyr oinay bastaghanyn bayqadym. Sәl ýstemdikpen men jeniske jetkenmen, Qasymnyng búl oiynnan menen ýstemdigin kórsetip baryp,  әdeyi jenilgenin sezip, yzadan jarylarday bolyp, namystanyp kettim. Ishimnen búl jerge jiyirek kelip, sheberligimdi shyndap, qalayda búl jigitti taza jenetindey boluym kerek dep sheshtim.

Nege ekeni belgisiz, onymen tanyspay jatyp, kezdesuden qashyp jýretin boldym, kezdeysoq kezdesip qalghanda, asyghys týr kórsetip tez ketuge asyqtym. Biraq, bir jataqhanada túrghan song jәne menimen birge túratyn qyzylordalyq Gýlnardyng jerlesi, әri menen bir kurs joghary oqityny bolmasa, bir fakulitetten bolghandyqtan  jii kezdesip qalyp jýrdik.

Mening ol kezde  eki jylday Maratpen kezdesip, oqudy bitirgesin  

ýilenetin bolyp sheship,  bolashaqqa birge josparlar qúryp jýrgen kezimiz edi. Ózi әzilkesh, úzyn boyly, búira shashty, gitara jәne dombyramen óleng aitatyn Maratty dýniyedegi jalghyz erkek dep oilaytynmyn, basqa jigitterge kóz de salmaymyn. Jataqhanadaghy tәrtipti baqylaytyn, studentter kenesining mýshesi bolghandyqtan ara-túra kezekshi studentterding júmysyn baqylaytyn  Qasym mening uәdelesken jigitim baryn bile túra, keyde «Seni vahtada Marat shaqyryp túr»- dep, aityp jýrip, meni jaqsy kóretinin bildiruge tyrysty, әiteuir onysyn әrbir isi dәleldep túrsa da, kónil audarmaugha tyrystym. «Sýiem, kýiem, ghashyqpyn»-dep, op-onay aita salyp, óleng jazyp, «sensiz ómirim qaran» - dep jýrip, bir-eki aidan keyin-aq, basqa qyzdardy qoltyqtap jýrgenderdey emes, onyng sezimi erekshe, taza, shuaqty, birkelki aitylghan әuezdi әn sekildi edi, biraq,  onysyn jýregim bos bolmaghandyqtan  elemedim.

Sessiyada bir sabaqtan ýsh degen bagha alsang stiypendiya berilmeydi.  Birde fransuz tilinen  ýsh alyp, stiypendiyagha ilikpedim. Ózim kinәlimin. Bir kýni Gýlnar, «sening otbasyng turaly anyqtamang qayda?»-dep súraghanda, әnsheyin jatqan, paydagha aspaghan qaghazdy «ne isteysin?»-dep súramastan bere salghanmyn, bir aidan keyin maghan stiypendiya berile bastady. Uniyversiytet kәsipodaghy basshylyghynyng mýshesi bolyp sanalatyn Qasym: «Kóp balaly ýiden, jaqsy oqidy, uniyversiytettegi  sport pen  ónerpazdar ýiirmelerining belsendi mýshesi» - dep kómektesipti. Ótkendegi anyqtamamdy Gýlnardan sol ýshin súratqan eken. Qayda barsam da Qasymnyng maghan bildirmey jasaytyn qamqorlyghy aldymnan shygha berdi.

IYә, birde onymen Alataudy tamashalaugha shyqqanym esimde. Taugha shyghugha shaqyrghanda «barmaymyn»-dep, bas tartyp edim,  Qasym: «Kýlәsh, taugha barghanda ne túr,  men osy jerde tórt jyl oqyp jatsam da, әli Alataugha shyqpappyn, ony senimen birge tamashalaghym keledi» - dedi. Ishtey barghym kelip túrsa da, sypayy rahmetimdi aittym.  Sonynan Gýlnar arqyly ýgitteuge kóshkende «Qasym mening jigitim bar ekenin biledi, meni shaqyryp qaytedi, ony da jaqsy kóretin qyzdar da tolyp jatyr emes pe, әri Marat ta jerlesteri arqyly  bilse ne oilaydy?» degem, Gýlnar sózimdi bólip:

- Sen tynda, birinshiden, Maratyng shaqyrsa eki –ýsh jyldan beri qayda qaldy, ekinshiden, taudy kórip tamashalap,   qaytqanda ne túr, ýshinshiden, Qasym seni jep qoyady deysing be, sening erkinsiz ol  qolynnan da ústamaydy, senimdi jigit,  tórtinshiden - Maratty Qasymnan joghary qoyatyn  sen soqyrsyn,  Qasymday jigit maghan sóz aitsa, kózdi júmyp, qazir-aq, jerding týbine keter edim, besinshiden...

- Jә, boldy, taqyldap ketting ghoy, endeshe oghan «Kýlәshti emes, meni shaqyr»-dep aitpadyng ba?... Ekeumiz әbden salghylasyp, onyng aqyry    mening   «Mende   djinsy  joq,  taugha  kiige   djinsiyindi   ber»- 

deumen bitti.

Taugha ýsh qyz, ýsh jigit bolyp shyqtyq. Taudaghy qyzyqty aitpanyz, taugha birinshi shyghuym. Batystyng kóz úshynda saghymnan basqa kózge iliger eshtenesi joq, shóldi jazyq dalasynda ósken men ýshin tau arasy júmaqtaghy baqtarday kórindi. Raughash jep, әr týrli gýlder terdik, keybirin birinshi ret kórip túrmyn, jas baladay mәz bolyp kóbelek te qudyq.  Alatau keybir taularday jalanash emes, qalyng nu, shópke bay eken, olardyng arasynda túrghan adamdy bayqamay da qalasyn. Qasym maghan sýietindigin aitatyn shyghar desem, joq, ol týgili, ne sezim, ne qyz ben jigit turaly da eshtene aitpady. Qasymyzdaghy eki jigit pen eki qyz ýilenuge sóz baylasyp jýrgender bolsa kerek, jeke-jeke palatkalargha ketip, Qasym ekeuimiz bir palatkada onasha qalghanda qatty ynghaysyzdandym, beker kelgem ekenmin dep ókindim.

- Qyzdar men jigitter bólek jatpaymyz ba, olar qayda ketti?-degen súraghyma ot jaghyp otyrghan Qasym:

- Kýlәsh alansyz úiyqtay ber, Men sening úiqyndy kýzetemin - dedi. Ángimemen kóp otyrdyq. Ómir men óner turaly, әr týrli әdeby shygharmalar turaly oy bólistik.  Men onyng әr nәrseden habary mol, jan-jaqty bilimdi jigit ekenin topshyladym. Ony alghash kórgen kezdegi týrine qarap tәkapparlanyp, mensinbegen kóz qarasym ýshin úyaldym. Onyng beynesi kónilimde birte-birte anyqtalyp, úlghaya bastaghanday. Tang syz bere sharshaghanym sonday, úiyqtamaspyn dep ózime bergen uәdemnen tayyp, Qasymgha qayyrly týn aityp, palatkagha úiyqtaugha kettim,  sómkemnen «na vsyakiy sluchaygha» salyp jýretin anshy pyshaghyn alyp, jastyghymnyng astyna qoydym. 

Tanerteng úiqydan oyanghanda, shashymdy sipap otyrghan Qasymnyng jangha jәili jyly alaqanyn sezdim. Mening oyanghanymdy kórip, «bayqap qalmasyn» degendey dereu alaqanyn tartyp aldy.  Taudan oralghanda men Qasymdy qadirley bastaghanymdy bayqadym, biraq, syilau sýi emes qoy.

Sessiya bitip, eki ay jazghy demalysta bolyp keldik. Jataqhanadan oryn alyp, ornalasyp, әne-mine degenshe eki apta ótip ketti. Marattyng auyldan keletin uaqyty bolsa da, maghan әli kelgen joq, bir habaryn bileyin dep, SHIY-dyng jataqhanasyna kelgenmin, nege ekeni belgisiz, ol  joldastarymen pәterge shyghyp ketipti, kurstastary arqyly qysqasha hat jazyp berip jiberdim. 

Sodan eki –ýsh kýn ótken song Núrlan degen pәterde birge jatatyn dosy keldi.

- Mәkenning jaghdayy nashar, motosikldan qúlap mýgedek bolyp qalghan, saghan sәlem aitty «baqytyn tapsyn, mendey mýgedekti qaytedi» - dedi. 

Bólmedegi qyzdardyng ortasynda rahattanyp shәy iship, Gýlnardyn

babyna keltirip pisirgen palauyn auzyna ala bergen Núrlangha:

- Túr kettik, meni Maratqa alyp bar, men jana pәterlerinning qayda ekenin bilmeymin ghoy - dedim. Odan  Marat turaly bas salyp ózim

súraugha bata almay otyrghanmyn.

- Oi, oinap aitam, ayaghyn sәl jyryp ketken, sabaqqa tayaq ústap baryp jýr, Gýlnardyng palauyn jep, qyzdardyng qolynan shәy iship alayyq ta, eki –ýsh aidan beri kórip otyrghanymyz osy, әzildeymin dep bәlege qaldym ghoy dep –yrjyndady Núrlan.

Ýsh jigitting jaldaghan pәterleri qalanyng shet jaghynda, edәuir alysta eken. Kelsek, Marat shynynda tósekte jatyr. Jýdep ketken, dәri-dәrmekter iysi qosylyp, bólmeden kýlimsi iyis shyghady.  Mýgedek bolyp qalghany ótirik, biraq, әjepteuir auru,  kýtim kerek sekildi.  Sol kýnnen bastap, sabaqtan keyin Marattyng qasynda bolamyn. Leksiya bolsa barmay, dereu Marattardyng pәterine tartamyn. Onyng kiyimderin juyp, ýsh jigitke tamaq isteymin, pәterlerin tazalaymyn, әiteuir qolymnan kelgendi ayanyp qalghan joqpyn.  Ol mening bolashaq júbayym, bolashaq kýieuim, basyna qiyndyq týskende kómektesip, demeu bolu mening mindetim dep úqtym. Onyng tósekten tezirek túryp ketuine kýsh saldym.

Marattyng jaghdayy týzele bastady.

Birde jeksenbi kýni tamaghyn istep, qaytqaly jatqanymda  Marat:

- Jigitter qala manyndaghy auylgha toygha ketip edi, qasymda otyra túrshy, jigitter kelgennen song aparyp tastaydy - dedi.   Týnning bir uaghy boldy, jigitter kelmedi, qala sheti, taksy shaqyrtatyn telefon ýy iyelerinde de joq eken, sonymen men Marattyng qasynda pәterde qalatyn boldym.  «Onda túrghan ne bar, tauda bóten jigitpen de qondym emes pe?»-dep oiladym. Marattyng ayaghynyng dәkesin auystyryp tanyp, tamaghyn berip, qasyma jatshy degenine qaramay, ekinshi bólmege kelip, tósekke kiyimshen  qisaydym.  Qatty úiyqtap ketken ekenmin, týnning bir uaghynda  ýstime qúlaghan bireuden shoshyp oyandym, meni túnshyqtyra sýiip, kiyimderimdi júlqylap sheship jatyr, janúshyra aiqaylap, qarsylasyp jýrip jaryqty jaqtym. 

- Marat, sen be, búnyng ne ?

- Mening senimen bolghym keledi.

- Songhy kursta ýilenemiz dedik qoy. Men sening esigindi adal, aq kýiimde attaghym keledi.  Meni sýietining shyn bolsa, maghan tiyme. Men seni sýiemin Marat, biraq...

- Sening adal, aqtyghyng maghan ghana kerek, bәribir ýilenemiz ghoy, býgin pәktigindi maghan syila, qasymdaghy eki jigitting de birge jatatyn qyzdary bar, tek men ghana sening kóniline qarap әreng shydap jýrmin, seni qúshaqtap sýiip túrghanda maghan shydau onay deymisin.

- Joq, men ketemin, týnnen qoryqpaymyn, sumkamda pyshaghym bar - dep sumkamdy izdey bastap edim, ol:

- Sәl  tyndashy  Kýlәsh - dep,  osy  kýnge  deyin  maghan  beymәlim

bolyp kelgen erkekterding tabighaty men aqyldaryna kónbeytin qiyn jaghdaylary turaly ýzip-jaryp aita bastady.  Onyng birin de qúlaghyma ilmesten, esikten shyghyp bara jatyr edim, Marat toqtatyp, kózderime ýnilip:

- Kýlәsh, ne sen meni sýimeysin, ne qyz emessing –dedi. Týsi de búzylyp ketken, bir qaytpas sheshimge kelgeni kórinip túr. Men ketsem, ony mәngige joghaltatynymdy sezip, sylq ete týstim. Sóitip, әri etegimdi erkek ashpaghan qyz ekenimdi, әri ony sýietinimdi dәleldeu ýshin qasynda qaldym.

Sol jerden Marat meni eki kýn boyy jibermedi...  

Alghashqy sәtten-aq, túra qashqym kelgen, Marattyng jibermegeni óz aldyna, tipti basymdy kóteruge shamam kelmey, denemdi biyley almadym. Erkek pen әielding tósekte tabysuy- mahabbattyn  songhy nýktesi me? Móldir mahabbat degen sezim osy ma deymin?  Kitap pen kinolarda tósek qatynasy degen eki jaqqa da keremet bir lәzzat syilau kerek sekildi edi, al men ózimdi býrkit toyattap otyrghan shala-jansar  týlkidey sezindim. Olay sezinuime sebep bolghan, Marattyng búl kýige qalay qol jetkizgeni men tósektegi dóreki qimyldary bolsa kerek.

Jigitteri de sol kýii tóbe kórsetpedi.  Men tósekte shala-jansar jatqanymda kelgen olardy Marat qaytaryp jiberse kerek. Onyng ýstine joldastary  qyzdarym mazasyzdanbasyn dep,  mening olardyng pәterinen tike tuysqan aghamnyng ýiine ketkenimdi aitypty.  Sodan eki kýnnen song jataqhanagha әiel bolyp oraldym.  Bir júma ornymnan túra almay, kýiip-janyp auyryp, eshkimge kórinbey jatyp qaldym.

Qayran Qasym, auyryp jatqanymdy estigen boyda jetip keldi, birese, alma, birese airan, sýt alyp keledi.  Mening janym jýz jylgha qartayyp ketkendey, ómirdegi eng bir qymbat nәrsemdi joghaltqanday, basyma bir aqyrzaman ornaghanday kýide ekenimnen habary joq.  Qyzdargha «aghamnyng ýiine baryp, jengeme ýy әktesuge kómektestim» -degenmin, olar meni monshadan keyin salqyn ústaghan dep jýr. Marattyng qoynynan shyqqannan keyin janym men tәnimdegi lastan qútylayyn degendey monshagha tike tartqanmyn.

Birneshe kýnnen keyin  basymdy kóterip, sabaqqa bara bastadym. Bir kýni Qasym:

- Kýlәsh, men qaryndasyma ton-shuba alayyn dep edim, onyng dene bitimi senikindey. Sony saghan kiygizip, kórip alsam dep edim, myna onynshy móltek audandaghy «Samal» dýkenine baryp keleyik –dep ótinish aitty.  Aldynda Qasym komandir bolghan studenttik qúrylys otryady jaqsy aqsha tauypty dep estigenmin.  «Jerlesi Gýlnargha nege  aitpady eken, ekeuimizding figuramyz birdey ghoy»- dep oilaghanmen, úsynysyna qarsy bolmadym.

Qasymmen birge dýkenge baryp, birneshe tondy kiyip kórdim. Ózi

qymbat baghaly, ang terisinen tigilip, belinde teriden qynama belbeui bar tondy kiygende Qasym :

- Kýlәsh sening denene qúiyp qoyghanday eken, saghan syilyghym bolsyn, ózi saghan әdemi jarasady eken - dedi quanyp.  Men ne estip túrmyn degendey an-tang bolyp, týrim búzylyp ketse kerek. Maghan qaraghan Qasym «ózine arnap tikkendey eken»-dey berip edi, men ózimdi ústay almay kettim. Búnday ton eluge kelgen mening sheshemde  de joq edi.

- Nemene, meni satyp alghyng keledi me, sen qaryndasyma alamyn dep eding ghoy, maghan qymbat ton alyp beretindey sen mening kimim edin? - dep, sol tondy kiyip taghy bir minut túrsam, bir nәrse júghyp qalatynday, asyghys jýre sheship, dýkennen jýgire shyghyp ketip qaldym.  Nege ekeni belgisiz kózime tolghan jasty eshkimge kórsetkim kelmedi. Ótkendegi jaghdaydan keyin ashulanshaq bolyp ketkenmin. Jýikem júqara  bastaghan ba, qit etse kózime jas tolyp,  jylaugha әzir túramyn. Týn boyy janym azaptanyp, úiyqtamay shyghamyn. Songhy kezde jan dýniyemde bir qatty shayqas jýrip jatyr. Shyqqannan keyin qatemdi týsinip, satushylardyng aldynda Qasymdy úyatqa qaldyrmay-aq, dóreki sóilemey, jәiimmen nege ketpedim dep, qatty ókindim. 

Ýsh júmadan asty Marat joq,  men eng aldymen ótkendegi týnnen keyin  onyng ózi habarlasu kerek dep sheshtim. Sol týnnen keyin oghan men  modadan shyghyp qalghan kóilek sekildi, qajetsiz bolyp qalghandaymyn. Gýlnardan  Qasymnyng eshqanday qaryndasy joq ekenin, ózining on balanyng kishisi ekenin bildim. Menen jýz ese súlu, jýz ese aqyldy qyzdar jýr ghoy, meni nesine jaqsy kóredi dep oiladym.  Keshke Qasym kelip, tennis oinaugha shaqyryp edi, shyqpadym.

Mening janyma jara týsken sol bir týnnen bir aidan asa uaqyt ótkende Marat keldi.  Men ózime de, oghan da tang qaldym. Ózime tang qalghanym, ony kórgende әdettegidey quanyshym qoynyma syimay jýgirmedim, moynyna da asyla  ketkim kelmedi. Oghan tang qalghanym, meni kórgennen keyingi sózi «nege kelmey jatyrsyn?» boldy. «Ayaghyng jazylyp edi ghoy» - dep,  ne aitayyn degenine týsinbey, betine súrauly jýzben qarap edim, onyn: «qyzdar jigitpen bir qonghannan keyin ózderi jýgiredi» - degen sózderin estigende ne aitarymdy bilmedim. Sony aitqanda, ezuinde jenimpazdyng mysqyly payda boldy.  «Nege?» -deppin sasqanymnan. «Olar da qajet etedi» dep  kýldi. Auzyma ashy bir nәrse týsip ketkendey boldy.Sol sәtte –aq ,  «mening býkil ómirimdi birge ótkizuge tandaghan bolashaq jarym osy jigit pe?»-degen ókinishti oy qylang berdi. Mening pәktigime kózin jetkizgennen keyingi  rizashylyqtyng taby da joq,  solay boluy zandy sekildi, men jýgiruim kerek eken. Ol mening izdep barghanymdy kýtken. Esimdi jiyp, endi bir nәrse aitudy artyq sanap, búrylyp kete berip edim:

- Ne, renjip qaldyng ba? Jay әzildegenim ghoy. Býgin pәter onasha,

jýr qyzyqqa batamyz - dedi. «Qalaysha osy jigitke men eki jyl boyy eshkimdi teng kórmey kelgenmin» - dep oiladym.

- Endi maghan eshqashanda kelme.               

- Qalay?

- Solay. Kýlәsh Abzalova degen qyzben jýrgenindi de, búl jataqhanagha jolaudy da úmyt.

- Bir jola ma, shyn aityp túrmysyn? Qyz dәurenindi maghan syilap, ne boldy sonsha, әzildi kótermeysing be?  Men saghan mindetti týrde ýilenemin, búryn 2-3 qyzben bolsam da, eshqaysysy qyz bolmaghan...

Onyng basqa ne aityp jatqanyn estimedim, estuge shamam da kelmedi, qúlaqtarym túnyp qaldy. Jýregimning bir talshyqtary bytyrlap ýzilip jatqanday boldy, biraq, estigen songhy sózderden keyin naqty sheshimge kelgenimdi sezdim. Naqty ýilenetinin dәleldemek bolghan ol, bayqausyzda bet perdesin  ózi  sypyryp alghanyn sezbedi, nemese oghan búnday ómir, búnday oilar qalypty jaghday eken ghoy.

- IYә, pәktigimdi saghan syiladym, biraq, men qazir seni sýimeytinimdi, qateleskenimdi bildim, hosh bol – dep, jýgire basyp ketip qaldym.

Taghy da bir taghdyrdyng soqqysyn alghanymdy sezdim. Meni ómir sýruge talpyndyryp, armandaryma asyqtyryp,  maqsattaryma qol jetkizuge úmtyldyryp túratyn kýshter meni tastap ketkendey. Jýregim de, keudem de bos, keudem quys, miym túman, basym jýrsem zirk-zirk etedi.

Pәktigimnen aiyrylghanymnyng ýstine boyjetkeli, odan Maratty kezdestirgeli mәpelep kelgen sezimim  óldi. Mektepting songhy jylynda oqyp jýrgende,  mening júbayym sana-sezimi, aqyl-oyy biyik adam bolady dep armandaytynmyn. Naghyz, shynayy  mahabbatymdy tapqansha basqa eshkimge erkek retinde  qolymnan da ústatpaugha, ernimnen de sýidirmeuge ózime-ózim ant etkenmin.  Maratpen kezdesip,  ol sezimin bildirgende men de izdegen adamymdy keziktirgendey bolghanmyn, oghan alansyz sengenmin, meni de sezim jalyny otqa oraghan. Qay jerden qatelik jiberdim, nege búlay boldy? - degen oy basymdy qaptap alyp, basqa eshnәrse oilaugha múrshamdy keltirmedi. Marat odan keyin de birneshe ret kelgenmen shyqpadym.

  Biraz uaqyttan keyin osy qayghy, osy uayymdarym az bolghanday, Maratpen ótkizgen, onyng biyliginde bolghan eki týn, eki kýn men ýshin taghy ýlken qayghy qosyp  әkeldi, men jýktimin! Búl taghdyrdyng maghan salghan qiyndyghynyng basy ghana eken. Mahabbattan qatelesu býkil taghdyryndy ózgertip jiberedi eken.

Ishim biline bastady, әzirge syrt kózge bayqalmaydy, etekkirim toqtaghan. Auylgha baratyn bet te, niyet te joq. Sheshemning shashymdy qolyma júlyp beretinin bilip, әri «jaqsy it óligin kórsetpeydi» - dep, meni bilmeytin bóten jaqqa ketip qalghym keldi. Otbasy jaghdayyn syltau etip, oquymdy syrttay oqugha auystyratyn bolyp, qújattarymdy dayyndap, oqugha qúr sýlderimdi sýirep baryp jýrgende jana jylda kelip qaldy.  Jalghyz mening basyma týsken aqyrzamandy kimge aitam? Janymdy ottay kýidirgen syrymnyng shet jaghasyn Gýlnargha sezdirip, Shevchenko qalasyna baryp júmysqa túrmaq oiym bar ekenin aittym. Oquymdy syrttay jalghastyryp, jylyna eki ret sessiyagha kelip túramyn dedim.  Ayaghymnyng auyr ekenin oilamaq týgil, ol jәidi ózimnen de jasyrghym keledi. Shevchenkogha barudy sheshkenim, sol kezde ol qala turaly «aqshany kýrep alatyn jiyrma bes myng adam júmys isteytin plastmassa zauyty bar eken,sonda  júmys qoly tapshy, әri tauarlar men tamaq jaghyn tikeley Moskvadan qamtamasyz etedi eken» - dep, sol jaqtyng studentteri auyzdarynyng suy qúryp maqtaytyn.  Sol jaqta Gýlnardyng әpkesi  júmys isteydi eken, ol da «bir kәdege jarar, qysylsang úyalma» - dep onyng adresin berdi. Jana jylgha deyin ketip qalugha asyqqanmen, uaq-týiek júmystarym bitpey, әri samoletke biylet bolmay, ketuim jana jyldan keyinge qaldy. 

Bólmeden shyqpay býk týsip jatyp alamyn. Eshnәrsege zauqym joq, jýregim ainyp, әr nәrsege kónilim shauyp, jerik bolghanymdy eshkim sezbese eken deymin. Ishimdegi balany ne isteytinimdi bilmeymin, bala emes bir qúbyjyq ósip jatqanday, keyde ol qúbyjyqtyng bet beynesi Maratqa úqsap ketetindey. Mening birinshi jauym sol sekildi, mening alansyz kýnderimdi qúrtqan, abyroyymdy tókken, bәrinen aiyrghan búl qúbyjyqty uaqyty ýlkeymey túryp abort jasatu kerek, biraq, dostarym, kurstastarym, tanystarymnyng kózine týspeu ýshin eng aldymen Almatydan ketip, meni eshkim tanymaytyn jerge jetuim kerek dep sheshtim. Birese, esh qiyndyqsyz retin tauyp osy qalada ólgim keldi. Basym qatty. Jaqyn oblystardaghy studentter sekildi qasymdaghy eki qyz da  jana jylgha ýilerine ketti. Býgin bólmede ózim onashamyn.

Keshe ghana ashyq jarqyn, baqytty jýrgenimde  maghan ainalamnyng bәri әn salyp, núryn shashyp túratyn sekildi edi. Býginde basqasha, ózimizding qyzdar ghana emes, basqalar da kónil audaryp, bireuleri mýsirkey qarasa, bireuleri: «ózine de sol kerek»-dep tabalap túrghanday bolady.  Songhy júma boyy izdegen Qasymgha «úiyqtap jatyr», «joq»-dep aityndar deymin. 

Men emes, basqalar kýtken jana jyl keshi de keldi.

Ýmit degen jaqsy nәrse eken, esh jaqsylyqtan ýmittenetin jaghdayym bolmasa da, jana jyl kelgen song bir nәrse ózgeretin sekildi boldy da túrdy. Yrdu-dyrdu  bolyp, әri-beri sapyrylysqan bir júrt, bәri kónildi.  Jaghdayy jaqsy studentter jana jylgha qanday kóilek  tiktirgenin aitsa, jaghdayy nasharlary ýilerinen kelgen posylka men shashtaryn qalay týietinderin aitady. Jalghyz maghan ghana eshkim de, eshtene de kerek emes,  bar armanym osy qaladan, osy jataqhanadan tezirek ketu, jan balasyn kórgim kelmeydi, ishimdegi kýn sayyn emes, saghat sayyn ósip kele jatqan qúbyjyqtan da, ózimnen de jiyirkenemin. Gruppalas, kórshi bólmedegi qyzdar birinen song biri kelip, jan-jaqtan jabylsa da, meni eshqayda barugha kóndire almady. Bir moynym bosap qalghanday, ózimning jalghyz qalghanyma riza sezimmen, ózimdi erkin sezinip, Gýlnar alyp kelgen qatyqty iship, kereuetime jatyp alyp,  bólmedegi jaryqty jaqpay, tumba ýstindegi shammen kýndelik jazugha kiristim. Tómende jataqhanada qalghan studentterge jana jylgha arnalghan  bi, maskarad bolyp jatyr. «Bólmede eshkim joq» - dep jazyp, esik syrtyna ilip qoyghanyma qaramastan, bireuler eki-ýsh ret kelip esik týrtip ketti.

Kýndeligimmen syrlasyp, bar múnymdy soghan tógip, jylap jatyp kózim ilinip ketipti. Esikti jataqhanany kóshirip jiberetindey toqyldatumen qatar, kórshi bólmedegi Rozanyng :

- Kýlәsh, esikti ash, men sening bólmede ekenindi bilemin - degen bazarly dauysy estildi.  Búl arsyl-gýrsil jýristi dәu qara qyzgha esikti ashyp qútylmasan, jataqhanany basyna kóterip, әli eki saghat toqyldatugha bar ekenin bilip, amalsyz esik ashugha túrdym. Onyng ýstine seksiyadaghy tórt bólmenin  ydystary qay bólmege qonaqtar kelse sonda «kóship»  ketetini bar.  Olargha qonaqtar keletin bolghan ghoy, búl aksioma. Esikti әli úruyn toqtatpaghan Rozagha «adam degen sәl shydamas pa» - dep, búrqyldap baryp amalsyz esik ashqanda, Rozanyng artynda túrghan Qasymdy kórdim. Ony Gýlnar auylyna ketedi dep edi, ketpey qalypty.  Anqiyp túryp qalghan meni Roza dәu denesimen qagha-sogha ydystar túrghan shkafqa úmtyldy, men Qasymnyng túmsyghynyng astynan esikti jaba almadym.

- Kýlәsh, kiruge rúqsat et, men seni jana jylmen qúttyqtaugha keldim - dedi. Qasymnyng ydystardy alyp shyghyp bara jatqan Rozagha asqan bir rizashylyqpen qaraghanyn bayqadym, ol bolsa jymyn-jymyng etti.  Ne isterimdi bilmey túryp qalyp edim, Qasym ishke kirip, esikti jauyp, kiltin búrady. Bayaghy Qasym, maghan qiyn sәtterde mening qasymnan tabylady, tabylmasa da  syrttay qamqorlyghyn sezemin. Ótkende  ózi sporttan jarysqa ketip bara jatsa da «Kýlәshting kónil kýii bolmay jýr eken, kónil kóterinizder» - dep, bólmedegi ýsh qyzgha sirkke biylet әkelip tastapty. Sol sirkte óner kórsetken bir jas jigitting dayyndaghan nomeri mening esimde mәngi qalyp qoyghan. Arasyna taqtayshalar qoyyp, birneshe qatar qoyylghan silindrlermen óner kórsetken jigitting nomeri alghashqysynda óz dengeyinen shyqpady. Álgi jigit ekinshi ret qaytadan basynan bastady, búl joly da bolmady. Ýshinshi rette de oiyn        jýzege asyra almaghan jigitke kórermender «әure bolmay-aq qoy, niyetine de, enbegine de rizamyz degendey» qol soqty. Jigit bolsa alghan betinen qaytar emes. Áyteuir besinshi retinde beti qyp-qyzyl bolyp, ýstinen ter monshaqtap nomerdi óz dengeyinde jasap shyqty-au! Ózi de riza sekildi, kórermender de onyng nomerinen góri tabandylyghyna riza bolghan sekildi, oryndarynan túryp úzaq qol soqty.  Osy kóriniske qarap, men:  «bәrine ýirenu, tózu, shydau kerek,  bir qúlasang da,  on qúlasang da qayta túryp, maqsatyna jetuge júmys isteu kerek, nәtiyje shyqqansha júmys isteuden jalyqpau kerek» -degen oy týigen edim.  Sirkten az uaqytqa bolsa da sergip oralgham.

- Kýlәsh, jana jylgha jarty saghat qaldy, myna shampandy qúyatyn keseler bar ma? –dep, qolyndaghy paketten bir shampan bótelkesin shyghardy,  men jaqsy kóretin  qús sýtinen jasalghan bir korobka  konfetti stol ýstine qoydy. Eng sonynan bir tal  qan qyzyl týsti  roza gýlin alyp maghan jaqyndady. Men bolsam bәrinen búryn úipa-túipa shashymnan, jylap-jylap isip ketken kózderimnen, boyanbaghan týrimnen, qyrtys-qyrtys kiyimimnen úyalyp túrmyn, býgin eshkimdi, onyng ishinde Qasymdy  kóremin degen oiym joq edi. Ekeuimizde ýnsizbiz, ýnsizdikten sol qútqaratynday, ekeumiz de roza gýline qarap qalyppyz.

Manyzy men qadiri jaghynan jyldargha túratyn sekundtar ótip jatyr. Qasymnyng ystyq demi denemdi balqytyp, alpys eki tamyryma qan jýgirtip, ghajayyp dәri ekkendey ólip qalghan janym men tәnimde yp-ystyq tolqyndar jýgirude. Kózime jas keldi. Talay qyzgha arman bolghan abyroyly jigit, fakulitet qana emes, býkil uniyversiytet qyzdarynyng ishindegi eng sory bolyp otyrghan mening qolymnan ústaugha bata almay, kinәli jas baladay aldymda túr. Kózimdegi jas, jýregimdegi «senim» degen otaudyng esigin ashyp qoyyp, bar asylymdy tonatyp, oinaqtap jýrip ot basyp, orgha týsken ókinishting jasy ma, qolyma týsken altyndy baghalamay, asyl, móldir taza sezim degendi qalay bilip, qalay tarazylaytynyn esh pәnnen oqymay, taza men lasty, adal men jalghandy, aq pen qarany, nәpsi men Qasymday jigitting pәk mahabbatyn  ajyrata almay, qatelikting qúrbany bolghan  ózimdi ayau ma, әlde aldymdaghy túmandy ómirge  tike qaraugha qoryqqanymnan ba, әiteuir bilmeymin kózimnen jas búrshaqtap, qatty ótkinshi jauynday  sorghalay berdi, sorghalay berdi. Qasymnyng ystyq deminen ózim týgelimen erip ketip, kólkigen kóz jasyna ainalatyndaymyn.

Qasymdy alghash kórgende onyng týr-syipatyn Maratpen salystyryp, mensinbegenim esime týsse, jerge kirerdey úyalamyn. Jas jigitting kórki onyng dene mýsini, syrt týr-syipaty gitara, dombyra tartuymen emes,  istegen jaqsy isteri, kónilge qonymdy jasaghan  әreketteri, túnyq sezimi jәne oghan  berik boluy eken. Men de osy sezimge berikpin-au deymin, kýn sayyn Marattyng esimin jýregimnen syzyp tastaugha tyryssam da, ony jek kórip ketsem de, onyng esimi óshpeytin boyaumen jazylghanday, qayta-qayta payda bola beredi. Ol mening Maratpen eki jyl boyy aiyna ýsh-tórt ret kezdesuge shyghyp, 2-3 saghattan seruendep jýrgenimnen payda bolghan joq, mening búl úly sezimge ýlken әzirlikpen kelip, bir adamdy sýiip, soghan adal bolyp ótemin degen ústanymdy berik ústanghanymnan bolar, tek obektisimen qatelesippin.  Men adamda mahabbat bir-aq ret bolady, adam ómirinde bir-aq ret sýie alady dep oilaytynmyn. Dәl osy sәtte men Qasymnyng men biletin jigitterding ishindegi eng tóresi ekenin moyyndadym.

 Eger mening janym әppaq bolsa, ózim-aq Qasymnyng moynyna aq bilekterimdi orap, qúshaghyna qúlay keter edim, ótkende taugha barghanda «nege óitpegenmin» dep ókinip te ýlgerdim. Tipti janym pәk bolmasa da, qazir ishimde qúbyjyq jatpaghanda sóiter edim.  Jibergen qateligimdi aityp, týsindirsem, Qasym meni týsiner de edi, keshirer de edi, oghan kózim jetedi.  Átten, búl ishimdegi qúbyjyqty Qasym bilmeydi ghoy, bilse qasymda bir minutta túrmas edi.

Bir qolymen iyghymnan ústaghan Qasym tómen qarap túrghan mening iyegimdi kóterip, kózderime qaramaqshy boldy ma, әlde meni batylsyzdau sýimek boldy ma, kózimdegi jasty qaltasynan oramal alyp sýrtip:

- Jylama, Kýlәsh, qoya ghoy. Jaqsylyq alyp jana jyl kele jatyr. Sen qanatty eding ghoy, qanatyng qayyrylmasyn, moyyma, janym! - dedi tolqyp.  «Janym»-degen sózdi alghash aitty ma, ózi de bir týrli bolyp, kózderi jypylyqtap, qyzaryp tómen qarap ketti. Auzynan eriksiz shyghyp ketkendey.  Sol bir tәtti minuttardy men arada ótken jiyrma jylday uaqyttyng ishinde qaytadan basymnan talay keshkim kelgen, dәl sol sәttegidey denem balqyp túrghym kelgen, dәl sol sәttegidey jýrek týbinen shyqqan sózderdi estigim kelgen. «Sýiemin» -dep bir auyz sóz aitpastan bar bolmysymen, is-әreketterimen sýietinin sezdirgen adamdy Qasymnan keyin kezdestirgen emespin.  Qansha túrghanymyz belgisiz, bir kezde seksiyagha  kirgen adamdardyng u-shu dauysynan esimizdi jighandaymyz, kórshi bólmedegi Rozalargha qonaqtar kelgen sekildi.

- Jýr Kýlәsh, betindi juyp kelemiz - dep, meni qolymnan ústap dәlizdegi juynatyn jerge jetelegen Qasymdy bólmede әreng qaldyryp, betimdi juyp kelsem, Qasym shampandy ashyp eki kesege qúiyp qoyypty. Maghan úsynghan keseni maghan  qiyn kezde әr kez qasymnan tabylatyn Qasymgha rizashylyghymdy qalay bildirerimdi bilmey otyrghan men, eshteneni kýtpesten «Sen ýshin Qasym» - dep basyma birden kóterdim. Janymnyng syzdaghan jarasyn sharap iship jenildetkim kelgeni óz aldyna, ol ýshin u ishuge de túratyn jigit ekenine kózim jetken.  Qasymmen birge bolu keremet edi, onyng qasynda bolsam uaqyttyng qalay ótkenin bilmeymin. Bólmedegi radiolagha jay ghana plastinka qoyyp, biyge shaqyrdy, jenil, tez biyleytin by yrghaghy ekeuimizge de únamady, әsirese, ol mening kónil kýiime sәikes kelmeytin. Jәy yrghaqty, nemese  qalqyp jýrip biyleytin bayau muzyka әueni jazylghan tabaqshalar joq bolyp shyqty.

- Kýlәsh, biz óz janymyzdyng muzykasyn tyndayyq - dedi. Men ishimnen ózimdi Qasymmen biyleuge de túrmaytyn  janmyn dep jazghyrghanmen, onyng úsynysyn ýnsiz qúptaudamyn. Jan-tәnimde ómirge degen qúshtarlyq oyanyp kele jatqanday, Maratpen bolghan jaghdaydan keyin men ýshin ómir degen bitip qalghanday kóringen, joq olay emes, alda әli ómir bar eken. Meni ayalay qúshaqtaghan Qasym  Múhtar Shahanov aghamyzdyng «Júbaylar jyryn» ynyldap aityp, sol әnning әuenimen bólme ishinde qalqyp jýrmiz. Ájeptәuir qúlaqqa jaghymdy dausy bar eken. Arasynda óleng sózderin anyq, dausyn shygharyp aituda, «Qústyng qos qanatyndaymyz... Birge úshyp baramyz bola-sha-aq-qa»-deydi. Men onyng janynyng muzykasyna qúlaq saldym.  «Men seni sýiemin, Kýlәsh, basqa qyzdardyng aldynda patshaday bolyp jýretin basym, sening aldyna kelgende  jap-jas bozbaladay sóz tappay qalamyn»-deydi. Seni ómirde betine shang tiygizbey alyp jýreyin, seni jan-tәnimmen sýiemin ghoy, qalaysha sezbeysing kýnim, onymdy talay ret dәleldeuge tyrystym emes pe, men senin  jýreginmen, jan tәninmen mendik bolghanyndy qalaymyn, eger jýreginde bireulerding beynesi saqtalyp, jattalyp qalsa, olardyng beynesin óshiruge tyrysamyn, olar  sening janynnan tolyq ketkenshe kýte túramyn, sendikpin deseng boldy, men kýtuge әzirmin. Basynnan qatelik ótse eshtene emes, sonday jaghdaydy ishim sezetin sekildi,  kimning basynan ótpey jatyr, janynnyng jarasyn emdeyin, qalasang qazir-aq ýileneyik, men on balanyng erkesi, әke–sheshemning sýt kenjesimin, agha –әpkelerime mening sózim zan, olar erten-aq toyymyzdy jasap bere alady. Sen sýisen, berilip sýiesin, sezimge adalsyn, sendey әiel eshqashan aldamaydy, eshqashan satpaydy, kózge shóp salmaydy, ómirde adal dos bolyp ótedi -deydi. Songhy sózderdi eske alghanym birde Gýlnar әri maghan jyny kelip, әri Qasymdy synayyn dep, «Kýlәshti qaytesin, talay súlu, aqyldy qyzdar tolyp jýrgen joq pa, sen sýietindey  onyng qanday artyq qasiyeti bar?»-dep súrasa, «Gýlnar, saghan jauap beru ýshin,  sezimim týgil oiymdy da sózben jetkize almaspyn, biraq, Kýlәsh erekshe, ishki sterjeni myqty qyz» -dep búrylyp ketipti. Men estigen Qasym janynyng muzykasy osy, al Qasymnyng ne estigeni maghan júmbaq kýii qaldy.

«Qadirindi kesh bildim ghoy Qasym. Maghan nege eki jyl erte kezdespedin, ekeuimiz bir jataqhanada jýrippiz ghoy.  Men qazir búrynghy Kýlәsh emespin, bireuding bәtenkesin sýrtip tastaghan las shýberekpen tenmin. Eger mening ishimde mening әr qimylymdy baghyp qúbyjyq otyrmaghanda, men kózimdi júmyp-aq «men sening erkindemin»-der  edim.  Sening adal janyn, maghan degen taza mahabbatyng bagha jetpeytin asyl nәrse, oghan ie bolatyn adam bastan-ayaq, ishi-syrty taza, ózi adal boluy kerek. Men sening sezimine túrmaymyn janym. Jany pәk, ózinning qadirine jetetin basqa jan izde, men senen jauapsyz, qaytarymsyz bolsa da  jan-tәnimen sýiip, ony dәleldeu degendi ýirendim, sening baqytty boluyndy kýn sayyn tәnirden tilep jýremin, әtten-ay, nege eki-jyl búryn kezdespedik! Mening mahabbatym – adasyp úshqan aqqularmen ten, nege Maratqa emes, saghan arnalmady eken, endi bәri kesh, týzeuge bolmaytyn qateler bar, búl sonyng biri»

Ekeumiz de ýnsizbiz, auada túnghan janymyzdyng bir-birin týsingen әppaq, aqqu sezimin ýrkitip aludan qoryqqandaymyz. Oghan riza bolghanym: qolymdy ústaghannan basqagha barghan joq, sýige de úmtylmady. Kórshi bólmedegi muzyka men shu týnning bir uaghy bolsa da basylar emes. Qansha uaqyt ótkenin de bilmeymin, minuttar, saghattar ótip jatyr. Mening de janym jarqyrap, úzaq mendegen auyr nauqastan jazyla bastaghandaymyn. Birge bolyp, birge ómir sýrmeseng de Qasymday jigitterding osynday asyl sezimi ýshin ómir sýruge túratynyn úqqandaymyn,  osy týnnen  bastap  ólim turaly oilamaytyn bolamyn – dep, bekindim. Boyyma bir kýsh qúiylyp, ensemdi kótere bastadym. «Biraq, men eshqashan  Qasymnyng әppaq  mahabbatynyng iyesi bola almaymyn, oghan túrmaymyn» - dep, bir-aq kestim.  Qasym bólmeden keterde auylyna ýsh-tórt kýnge bir jaghdaylarmen baryp keletinin aitty.  Esikten shyghyp bara jatyp:

-     Kýlәsh, endi jylama, moyyma, sen qanattysyng ghoy - dedi taghy da.

Men onyng «jylamasyn» týsingenmen, «qanattysyng ghoy, qanatyng qayyrylmasyn»-degen sózderimen ne aitqysy kelgenin týsinbedim. Nege ekenin bilmeymin shyghyp bara jatqanda oqystan betinen sýiip aldym. Onyng sol kezdegi jýzin kórseniz ghoy!  Kýtpese kerek, sәl-pәl tanyrqap, túryp qaldy da, mening betinen sýiip alghanym miyna jetken kezde jýzin bir shuaq japty. Betining әr bir molekulasy, әr bir atomy «men baqyttymyn» - dep atoylap shygha kelgendey boldy.  Sonynan, nege ekeni belgisiz sol әreketime esep bere almay, ne ýshin sýigenimdi  týsine almay,  ózimdi talay úrysyp jazghyrdym da.   Ol shattana kýlip,  búrylyp, qayta  kirmekshi bolyp edi, esikti tez jauyp, kilttep aldym.

Eki kýnnen song sol kezde Ukraina halqynyng úly aqynynyng atymen atalghan, aq shanqan ýileri bar Kaspiyding jaghasyndaghy qaladan bir-aq shyqtym. Tanys, dos, joldas degen jaqsy ghoy. Gýlnardyng әpkesining arqasynda hat-habar tasushy bolyp, júmysqa ornalasyp, jataqhanadan  oryn aldym. Almaty turaly da, Qasym turaly da oilamaugha tyrystym.  Ishimdegi qúbyjyqty ne isteymin, abort jasatam ba desem, alghashqy balasyn abort jasatqandar kóp jaghdayda sonynan bala kóteruge qabiletsiz bolady deydi. Tuyp, sodan keyin  perzenthanada sәbiyinen bas tartatyndardy bilemin, bizding jataqhanada túratyn eki qyz solay jasaghan, sonynan olar týk bolmaghanday oqularyn jalghastyrghan. Osy eki joldyng qaysysyn tandaymyn dep, miym qatty.  Jýris-túrysym kýnnen kýnge auyrlap kele jatyr, abort jasaytyn bolsam tez sheshim qabyldauym kerek, tek 3-3,5 aidan assa kesh bolady degen. Qasymda eki nemis qyzy túrady, mende kóp júmystary joq, biraq, adamgershilikteri jaqsy. Alghashqy ailyghymdy alghan kýni Gýlnardyng әpkesine syilyq alyp baryp, aqylynyzdy beriniz dep bәrin jayyp saldym. Onyng týsinigi bar kisi edi.

Apay әngimemdi sózimdi bólmesten tyndap aldy. Sosyn tereng bir dem alyp, «qasqyr ekesh qasqyrda balasyna qastyq qylmaydy, abort jasamaysyn» - dedi. Sebebi, alghash balasyn abort jasatqandardyng pәlen payyzy sonynan bala kótere almaydy, al, sening basyng jas,  bala kerek bolady – dedi. Biraq, ol balaly bolsam, jataqhanada túru mýmkindigimnen aiyrylatynymdy, әri dýniyege kelgen balanyng qanday da bolsyn әkesi bolghandyghy dúrys dep aita kelip, «Nege kýieuge tiyip almaysyn, qol-ayaghyng balghaday, dening sau, әri әdemi qyzsyn» - dedi. Odan keyin de talay әngime aityldy.

 Sodan keyin apay, meni bir kózine aq týsken, onysyna ynghaysyzdanyp qara kózildirik kiyip jýretin Ámir degen otyzdar shamasyndaghy  jigitpen tanystyrdy.  Ol meni bir kórgennen únatty, al maghan bәribir edi, tolqyn meni qay jaghagha laqtyrsa, sol jaghalaugha shyghyp jata beretin zattay bolyp qalghanmyn. Men ómirdegi mayagimnen aiyrylyp qaldym, ne bolsa da ishimdegi qúbyjyqtan qútylayyn, qalghanyn sonynan kóre jatarmyn - dep oiladym. 

 Sodan, men bir ay kóleminde Ámirge túrmysqa shyqtym da, jataqhanadan shyghyp kettim.  Aramyzda mahabbat joq, tek ýnsiz kelisim bar edi, bәrin rettegen Gýlnardyng әpkesi. Ol meni shaqyryp alyp, Ámir jaqsy jigit, osyghan deyin basynnan ótken nәrse ótti, ketti, endi eng aldymen oghan adal bol, ekinshiden azamat basyn syila, ýshinshiden, qanday qiyndyq bolsa da onymen birge kóter, tóz, shyda - dedi.  Men ol apaygha da, «Kýlәsh, sening balam mening balam degen» Ámirge de óte riza edim. Ol әielimen on jyl túryp bala bolmaghan, al әieli eki jyl búryn rakpen auyryp qaytys bolsa da, әli ýilenbey jýr eken.

Ámirding әke, sheshesi kishi balasynyng qolynda túrady, Ámir ekeuimiz onashamyz. Ata-enemning jaghdaylary jaqsy, mening shesheme qaraghanda auqatty túrady. Qúdalardyng aldynan ótip qaytamyz dep edi, «keyinirek»-dep ózim toqtattym. Ashulary basylsyn dep oiladym, әri olardyng dәl qazir qúda kýtetindey jaghdaylary joq ekenin sezemin. Ámir «oquyndy oqyp, bitirip al, diplom qanday jaghdayda da kerek» - dep, Almatygha ózi baryp, qújattarymdy turalap, jaqyn jerden oqy dep, Gurievke  auystyrdy. Bala tughansha isteyin degenime qaramastan, júmys auyr dep, pochtadan da shygharyp aldy. Jastayymnan qara júmysqa pisip qalghan maghan júmystyng esh auyrlyghy joq edi. Shevchenkoda kóshe degen atymen joq, qala móltek audandargha bólingen, taksiyge otyrsang móltek audany men ýy nomerin aitasyn, dәl ýiinnin, ghana emes, esiginning aldyna deyin әkelip tastaydy. Sabaqtaryma әzirlenemin, Ámirge «ýirengening ózine jaqsy, istegening bizge jaqsy, bir óner kórseng ýirene ber»- dep ósirgen әjemning tәrbiyesi boyynsha ýirengen  palau men laghman,  nansalma men naryn jasap bersem,  ata-enem kelgende olardyng  sýiikti astary besbarmaq pen borshyn da babyna keltirip әzirlep beremin. Kýnder solay ótip jatty. Ómirim bir arnagha týsken sekildi.

 Ámir meni qatty erkeletip, kýnim jaqyndaghan sayyn alaqangha salyp әlpeshteumen boldy. Ózi on bes kýn júmys istep, on bes kýn demalady. Demalysynda asty-ýstime týsip, qasymnan shyqpaydy. Júmysqa ketkende qasyma tuysqandarynan, iә joldastarynyng qaryndastaryn  tastap ketedi. Ózining balasy emestigine qaramastan әke bolamyn dep esi shyghyp jýr. Keshke ekeuimiz Kaspiyding jaghasyna shyghyp seruendep qaytamyz. Shanqyldap,  sharyqtap, әlde ne izdegendey, tenizge  tósin tósey,  aymalay, jany tynbay úshqan shaghalalargha qarap, óz janymmen bir ýndestik tabamyn.  Maghan qazir mahabbat ta, sezim de romantika da kerek emes edi. Ámir ekeuimizding aramyzdaghy bar qatynas syilastyqqa qúrylghan.  Men basymda baspana, jyly, jaryq ýiim, aldymda tamaghym, mening jәiimdi oilaytyn kýieuim bar, soghan shýkirshilik ettim, basqa eshtene kerek emes edi. Arasynda sheshem men bauyrlaryma   sәlemdemeler joldap riza etip qoyamyn.

Bosanatyn kezim de jetti. Ata-enem, qaynym-әielimen bәri shúbyryp, bosanbay jatyp-aq perzenthanagha kelipti. Kópten kýtken quanyshtary ekeni kórinip túr, bótenning balasy ekenin qaydan bilsin, nemereli bolamyz dep, mәz-mәiram, tipti Ámir de úmytyp ketkendey, al men úmyta alar emespin, joq, úmytpaymyn. Úl tughandaghy quanyshtaryn kórseniz, mening olargha qaraugha betim joq. Olar kelse de, Ámir kelse de «basym auyryp jatyr»-dep, kózimdi júmyp alyp jatamyn, al shynyn aitqanda olardyng aldynda qylmysker sekildimin, ne isterimdi bilmeymin, tipti tamaq ta ishudi qoydym. Búl jaghdayym dәrigerlerdi de mazalasa kerek.  Balany alghash alyp kelgende «emizbeymin» - dedim.  Ony estigen Ámir, aldynda eki ret kelip ketkenine qaramay, keshke ýshinshi ret jetip kelipti.

 Koridorgha shyghyp sóileskende, oghan «sening balang emes, almaymyn» - dedim.  Ishimnen «eger búl qúbyjyq bolmaghanda Qasymgha tiyer edim» - dep oiladym.   Ishimnen shyqqan balany jauym sekildi kórgim de kelmeydi.  Ámir ózine bala kerek ekenin, ol balany mening ishimde jatqannan-aq jaqsy kórip ketkenin, sebebi,  onyng sheshesin, yaghni, meni bir kórgennen únatqanyn,  әke-sheshesining qanday quanyp jýrgenin, balany kórgenin, shekesi torsyqtay úl ekenin, tipti ziyandy óndiriste kóp jyl júmys istegen son, ózinde bala bolmauy da mýmkin-au dep qauip qylatynyn, ózi tәrbiyelep, eshkimnen kem qylmay ósiretinin aityp, meni betimnen qaytara almaghan son, sharasy tausylyp:

- Búl isindi basqalargha qalay týsindirmeksin, ol bala ekeumizding ghana qúpiyamyz. Bala saghan kerek bolmasa maghan kerek, balany almasang ýige kelmey-aq qoy - dep renjip ketti.  Eki emshegim syzdap, búnday sýtti bolarmyn ba, sauumen boldym. Ertenine bas dәriger «sәbiydi tughyzghan dәriger, qinalyp bosandy dep edi,  qorqyp qalghan ghoy» dep, maghan psihologty jiberipti. Onyng menimen әngimeleskeninen de týk nәtiyje shyqpady. Sәbiylerdi analaryna emizuge әkelgende men taghy da  «balany emizbeymin, qolyma da almaymyn, qorqamyn»-dedim. Kórpeni basyma orap tas býrkenip jatyp aldym. «Balany almaymyn»- dep, Ámirge aitqanmen basqalargha aita almadym. Biraq, ózimdi qansha zorlasam da balany alu oiymda joq bolatyn.

Eleusiz ghana oqigha bәrin ózgertti.

Ertenine perzenthananyng dәlizine shyghyp, demalysqa kelui tiyis Ámirdi súrap, qaynymnyng ýiine telefon shalyp kele jatyr edim,  kishkene akusherka qazaq kempiri qolymnan ústay alyp, sóz aitugha múrshamdy keltirmey,  dәliz boyymen sýirey jóneldi.  Aldymyzda sәbiyler jatatyn bólme. Shýikedey kempir meni aldynghy bólmege kirgizip, ózi әri qaray jalghas bólmege kirip, bir kezde taqtayday etip úqypty oralghan, maujyrap úiyqtap jatqan bir sәbiydi kóterip shyqty, qashayyn desem, ayaqtarym qozghalmaydy, myna shýikedey kempirding mysy basyp barady. Sәbiyding orauyn sheshti de:

- Sen qatyn qara, mynau sening tughan balan, tórt kilo, qyzdyng balasynday. Aqyl esing dúrys pa,  sen nege emizbeymin, qolyma almaymyn deysin, bayyng bar, jaghdayyng bar, ne boldy, ishinnen shyqqan sharanadan jiyrenip ne kýn tudy basyna?  Al kýieuing bolsa keshe qalbandap, iyiskelep, asty –ýstine týsip jatyr. Keshe kýieui joq, jalghyz, jasy kelip qalghan әiel Dauna auruymen tughan mýgedek balany da alyp ketti, al sen bolsang sau baladan bas tartasyn, seniki ne qútyrys, sendeylerdi týrmege otyrghyzyp qoy kerek, balasyn jetim etti dep. Qara deymin, myna balagha qara! - dep meni qatty júlqylap jiberdi.

Ózim de qarap túrghanmyn, sәby  kózderin júmyp alghan, tanauy tәmpiyip jatyr, esh nәrseden habarsyz, mening kinәm joq, qalghanyn ózdering bilinder degendey, manqiyp jatyr.  Qorghansyz, beygham, kip-kishkene, qúbyjyqqa  úqsaytyn esh jeri joq. Kempir qarlyqqan dausymen maghan úrsyp jatyr.  «Sen bas tartsang ózim asyrap alamyn, ekeuin ósirgenmin, búny da ósirem, qúdaydan qoryqpaytyn neghylghan jansyn, ózegindi jaryp shyqqan sәbiyinnen bas tartyp» degen kýii sәbiyding jayalyghyn ashyp,  janynan ótip edi, әdeyi shymshyp alghanday,  sәby oqystan shar ete qaldy. Qol ayaghy tyrbandap, shyr-shyr etken qorghansyz sәby bir jamandyqty sezip maghan shaghynyp jatqanday. Mening ishimnen shyqqan mening tәnimning bir bólshegi... Arasynda jylaghanyn dereu qoya salyp, eki jaqqa kezek basyn búryp, esh nәrsege kóz toqtatpastan ózin  qorghaytyn bireudi izdeytindey, kishkene ayaqtaryn typyrlatyp qoyady. Keudem syzdady, sauyp tastaytyn uaqyty bolmasa da emshegimnen sýt aqty. Áriyne ol meni izdep jatyr.  Anasyn, myna jaryq dýniyege әkelgen meni izdeude, ingәlәghan dauysymen «tastaytynyng bar, dýniyege nege әkeldin?»-dep, kinәlap jatqanday.  Eki attap qasyna jetip bardym.  Myna kempirding esi dúrys pa, nege ashyp tastaghan, salqyn tiysin dey me eken? «Ózim alamyn- deydi ghoy, oghan kim bereyin dep jatyr»- dep, kempirdi iyterip jiberip, sәbiydi jayalyghyna orap, keudeme bastym, ol shyryldaghan sayyn keudem syzdady, sýiekterim syrqyrap, denemdegi jipsheler byrt-byrt ýzilip jatqanday. IYip ketken bir omyrauymdy shygharyp júbatpaqshy bolyp sәbiyding auzyna tostym.  «Bópeshim, jylama» dey berip edim, esime qaydan sap ete qalghanyn,  ishtey aty «Qasym» bolady dedim.  Mening adasqan aqqu mahabbatyma eskertkish. Kishkentay Qasym qomaghaylana emshegimdi emip jatty, kýni boyy úshtary qyshyp mazasyzdanumen bolyp edim, endi rahattanyp bey-jay kýige endim.  Mystan kempirge: Apa, keshiriniz, qatty iyterip jiberdim be? - deppin. Shýikedey kempir maghan ala kózimen ata qaraghanmen, onysy jýzindegi quanyshty әreng jasyryp túr edi.

 Ýiimiz bazarly boldy. Eki jyl tatu-tәtti ómir sýrdik. Men Ámirdi syilap túrsam, ol meni sýietin de edi, al, kishkene  Qasym dese shygharda jany basqa bolatyn. Ýige kelse moynynan týsirmeydi. Qúday bergende bala týrining kóbi  maghan tartypty. Qasymdy emshekten shygharysymen taghy da ayaghymnyng auyr ekenin bildim. Ámirge aitqanymda, onda tipti es qalmady. Ózi qorqyp jýrgende óz kindiginen sәbiyli bolatynyn bilgende óte baqytty edi. Bilmeymin taghdyr birde aq jolyn tossa, birde qara jolaghyn tosady emes pe? Aynaldyrghan ýsh aidyng ishinde atam  men enem az uaqyt qana auyryp, birinen song biri o dýniyelik bolyp ketti. «Jút jeti aghayyndy» - degen emes pe, sol qayghydan endi aryla bergende ózining jenil mashinasymen kele jatqan Ámir  mashinasy tayyp joldan shyghyp,  jol boyynda túrghan eki qabat әieldi qaghyp ketti. Keyde әdeyi adam óltirgendi sottamaytyn sot, ony dóreki jol erejesin búzdy, eki adamnyng ólimine sebepker boldy dep segiz jylgha sottap jiberdi. Taghdyr tәlkegi dep jatushy edi ýlkender, sol shyghar,  eshkimge tittey qiyanaty joq Ámir kózi jaudyrap, ernin tistegen kýii temir tordyng artyna kete bardy. Áyeli ólgen erkekke  qomaqty qarjy aparyp, advokat ekeuimiz keshirim súrasaq ta, «keshirmeymin, eki adamymdy óltirdi» - dep túryp aldy.  Advokatym, eger keshirim alsaq, búl әdeyi istelgen qylmys emes, shartty jaza belgileui mýmkin degen. Bir balasy ishindegi, bir balasy syrtyndaghy meni jylatyp, Ámirdi segiz jylgha týrmege otyrghyzghanda oghan ne týsetinin bilmedim.

Qasymnyng Maratqa emes maghan úqsaghanyna qúdaygha shýkirshilik etemin. Eger Maratqa úqsasa, maghan ony esime kýn sayyn salyp túrar edi. Perzenthanadan shyqqan kezde emizu týgil, qolyma alghym kelmeytin,  ishimde jatqan bir psihologiyalyq kedergilerdi jenuge Ámir kómektesti. «Kýlәsh-au, sәbiyding ne kinәsi bar, qarashy qanday sýikimdi, senen aumaydy, men janymnan jaqsy kóremin, balapandy»-dep emirenetin. Ayaghym auyr ekenin bilgende ishimdi sipap, «men baqyttymyn, men baqyttymyn» - deytin. Osy jýktiligim turaly habar, oghan әke-sheshesining qayghysyn da jenildetkendey edi.

Diplomdy alghanmen júmys istemegenmin. Ámir ekeuimizding jighan azyn-aulaq qarjymyz әke-sheshesin jerleuge, advokat alugha, jol shyghyndarymen ketti. Jalghyz quanyshym-tompandap jýgirip jýrgen úlym Qasym men  meni sýigen Qasymnyng «Kýlәsh,  sen qanatty eding ghoy, moyyma, qanatyng qayyrylmasyn» - degen әppaq tilegi ghana. Osy tilek meni talay qiyndyqtan alyp shyghyp, sýringen kezde qoltyghymnan demep,  qúlaghan jerimnen túrghyzghan, kýsh berip qanat bitirgen.  Qasymdy tәulik boyy qaraytyn balabaqshagha bergenmin, ýige senbi, jeksenbi kýnderi ghana alamyn, ózim Ámirge aiyna bir ret rúqsat beriletin  kezdesu  uaqyty kelgendikten oghan aparatyn kiyimderi men azyq-týlik  әzirlep, әri ony osy jerge  qaldyrugha advokat ekeuimiz әreket jasap taghy biraz qújattar jinap, bir jaghynan júmys izdep jýrgenmin.

Sonday bir kónilsiz keshterding birinde  esik qonyrauy berildi. Kir juyp jatqan men esikti sýlesoq kýide «kórshilerding biri shyghar» dep asha salsam, aldymda Qasym túr.  Tóbemnen jay týskendey, til jaghym baylanyp qaldy, mening túratyn jerimdi qalay bilgen, qalay tapqan  deymin. Týrim de onyp túrghan joq. Qúday-au,  meni Qasymnyn  ylghy týrimning nashar kezinde kóretini nesi? Ýidegi dýniye, mýlikting tәuiri aqsha bolsyn dep satylghan. Ámirdi shygharyp ala almasaq ta,  uaqytyn azaytugha әreket jasaugha qaynym ekeuimiz keliskenbiz, advokat onyng talay joly bar, biraq, bәri aqshagha kelip tireledi degen.

Biraq, ózime tez keldim. Qasymdy ishke kirgizip, «televizor qaray túr», men qazir kelem degem, ol fotoalibom súrady. Ony berip jatyp, Qasymnyn  qyz-jigittermen týsken suretterin tolyq saqtaghanym esime týsip, úrlyghym ashylyp qalghanday qyzaryp kettim, onyng mende jeke sureti joq edi. Juyp jatqan kirimdi jinap, eng birinshi әppaq, aqqu moyynymdy erekshelep túratyn moyny ashyq kóilek kiyip, tarandym.  Ádemilep boyanyp, әtir jaghyp, asa bir iskerlikpen dastarhan jasaugha kiristim. Qasym qasyma kelip, «әurelenbe, jýr otyrshy, әngimeleseyik» - deydi. «Joq, biz Ámir ekeuimiz ýige eng birinshi ret kelgen adamdy dastarhannan dәm tatqyzbay jibermeymiz» - deymin. Ámirding aty  tek Qasymnan ghana emes, ishimdi órtep jatqan sezimnen de ózimdi qorghau bolatyn. Ýlken órtke shelekpen su tasyp jatqan jandaymyn.  Onyng meni osynday kezde, osynday jaghdayda kórgenine namystansam da, jaghdayymnyng nasharlyghyn sezdirmeuge tyrystym.  Kórshiden qaryz alyp, dýkenge baryp keldim. Bar joghy bir saghatqa jetpey Qasym ekeuimiz jaynaghan dastarhan basynda otyrdyq.

- Balang ózinnen aumaydy eken, ol qayda ?- degen Qasymgha  súiyq qaymaq qosylghan qoy shәidi úsynyp jatqan men oiymda eshnәrse joq:

-  A, Qasym ba, ol balabaqshada - dedim.

-  Qasym?!

Ernimdi tistey qoydym, biraq, bәri kesh edi, bir nәrseni býldirgenimdi sezdim. Úsynyp jatqan shynyayaqtaghy shәy tenselip, tógilip ketti. Namystanyp, jaghdayymdy bildirmeymin dep tyrysyp jýrip, saq boludy úmytyp ketken ekenmin.

- Kýieuing qayda? - degen súraghyna, «Úzaqqa, sapargha ketti» - dedim, ótirik aitqym kelmedi, shyndyqty da aita almadym. Osy júmbaqtap aitqanymnan ne týsinse sony týsinsin. Auada túnyp qalghan auyr ýnsizdikti serpiltkim kelip, ornymnan túryp, «Aqqu» kýiin qoydym. Asyghys qoya salyp edim, qos aqqudyng da jany bebeu qaghyp jatqan jerine týsipti. Qasymdy bilmeymin, mening janym da bebeulep jatyr edi. 

Kýitabaq bitti, ekeumizde ornymyzdan qozghalmadyq. Ýnsizdikti Qasymnyng dausy búzdy.

- Múqiyat tynda Kýlәsh, men bәrin bilip kelip otyrmyn. Jany saghan úqsaghan qyz kezdestire almay jýrmin, әli ýilengen joqpyn.  Ayaghyng auyr ekenin de bilemin, kýieuinning úzaq jylgha sottalyp ketkenin de bilem. Men oqudy bitirgennen keyin Qyzyl-Ordada júmys istep jatyrmyn. Ekeuimiz úghysqan sol bir týnnen keyin, men saghan ýilenemin dep, auylgha baryp, ata-ana, bauyrlarymmen sóilesip kelgenmin.  Al, sen bir týnde joq bolypsyn, ensengirep qaldym. Bir-eki apta esimdi jiyp, qayda dep izdesem, eshkim bilmeydi. Gýlnar da «men joqta ketip qalypty, bilmeymin»- deydi. Ómirding qyzyghyn sen alyp ketkendey bolyp, bólmemnen shyqpay jatyp aldym.  Bir kýni Gýlnar kelip, «Kýlәsh eshkimge aitpa dep edi, myna týrinmen óletin týring bar ghoy» - dep, sening osy qalagha ketkenindi aitty. Quanyp, jolgha jinala bastadym. Sabaqtarymdy rettep, taghy auylgha baryp, qarjy alyp, biraz uaqyt ótkizip alsam kerek, sosyn osy qalagha kelip, Gýlnardyng apasyna kelsem, seni bir júma búryn ghana kýieuge shyghyp ketken - dedi.  Meni mensinbey kýieuge tiyip ketti-dep oilagham, biraq, Gýlnardyng apasy «ol solay isteuge mәjbýr boldy, ony endi izdeme, auylyna qayt, sening de mandayyna jazylghan adam bar, basqa eshtene aitpaymyn, Kýlәshqa da sening kelgenindi aitpaymyn»-degen. Ol apaydyng «solay isteuge mәjbýr boldy»-degeninen biraz nәrseni úqqanday boldym.  Ishimnen «baqytty bol»-dep, barmaghymdy tistep, Almatygha qaytqanmyn. Odan keyin talay qyzben tanysqanda «osy mening Kýlәshim shyghar»-deymin. Sening kýieuge shyqqanyn, balang bary, taghy bir balang bolatyny men ýshin manyzdy emes. Maghan tek senimen birge bolsam, senimen ómirimdi ótkizsem boldy. Kóp bolsa basqa oblysqa kóship ketemiz, maghan sen kereksin, balalaryng da ózimning balalarymday bolady, toq eterin aitqanda men seni alyp ketkeli keldim...  Sen de meni sýiesing ghoy, balannyng da atyn Qasym qoyypsyn. Ol sóilep jatyr, aityp jatyr, men birin estisem, birin estimeymin. Men ýshin osynyng barlyghy týs sekildi, aldymdaghy vinony iship otyrmyn, iship otyrmyn.

Ol sózin bitirip,   «kezek seniki» degendey maghan qarady. Ol ornynan túryp, bayau muzyka qoyyp meni biyge shaqyrdy.  Ol  sol bir ertegidey týndi qaytalaghysy kelgen, mening de qaytalaghym kelgen, biraq...

Kóz aldyma temir tordyng arghy jaghynda otyrghan Ámir keldi, ýndemeydi, tek ýnsiz qaraydy. Meni  masqaralyqtan qútqaryp, úyatymdy jinap alugha kómektesken, mening el qatarly abyroyly ana, ýy iyesi-әiel, azamatqa jar bolugha kómektesken Ámirdi qalay jerge qaratyp ketemin. Ras, men ony sýimeymin, biraq, syilaymyn, oghan qaryzdarmyn. Meni bir renjitken, ne dauys kótergen emes. Eshnәrseni betime salyq qylghan emes, kóz aldymda Ámir.

Qasym ekeumiz biylep jýrmiz, qalqyp jýrmiz. Muzyka da bitti.  Kenet Qasym sezimine ie bola almay ketti me, әlde, ashqaryngha ishken sharaptyng әseri me, meni qúshaqtay alyp, moynymnan, kózimnen sýie bastady.

«Janym, Kýlәsh, men senimen ghana ózimdi erkek sezinemin, senen basqa eshkimdi sýigen emespin, tek seni ghana sýiip ótem»-dep, ózin ústay almaghan Qasymnyn  maghan degen túsaulap kelgen sezimi, kezdeysoq, ýlken kýshpen atylghan janartauday meni de kýidirip, janym men tәnimdi órtep, mening әlsiz qarsylyghymdy jaypap barady, búrynghy úyang Qasym emes. Bir kezde ernime jabysty, tilimdi soryp jatyr, qatty auyrtyp jatqanyn da sezbeytin sekildi, sorly denem yrqyma  kónbey,  erip baramyn, erip baramyn...

-Joq! - dedim yshqynyp, óz dausymnan Qasym týgil,  ayqaylaghan ózim de shoshyp kettim.  Kóz aldyma Ámir keldi, úlym Qasym keldi. Ámirge men bir ret bilmey opasyzdyq kórsetsem, yaghni, Ámir mening betime shirkeu týskenine qaramastan ýilense, ekinshi ret bilip túryp opasyzdyq jasay almaymyn. Men oghan ólgenshe adal bolugha, bar quanysh pen qayghyny birdey bólisuge, qolymnan kelgenshe onyng maghan istegen ýlken jaqsylyghyn qaytarugha, qanday qiyndyq bolsa da ol ýshin tózuge ózime ózim sert bergenmin. Qasymgha da opasyzdyq jasay almaymyn. Onyng jyldar boyghy maghan degen әppaq sezimin dәleldegenine, kirshiksiz mahabbatynyng óteui- jarty baqyt, jartykesh sezim, eki erkekting qoly tiygen denem be? Joq, Qasymnyng kirshiksiz taza sezimi, sol aqqu sezim kýiinde qalsyn. Ony bir sәttik nәpsining qúly bolyp, kirletuge Qasymgha da, ózime de jol bermeymin. Sol aqqu sezim kýiinde saqtalsyn. Kiyimderimdi de, qayyrylyp ketken qanattarymdy

da týzedim.

- Joq, Qasym. Sening móldir mahabbatynnyng ornyna men jartykesh sezim, jaraly janymmen, eki erkek ústaghan tәnimdi úsyna almaymyn. Sen menen góri taza, menen góri qymbatty adamnyng sezimine layyqsyn. Bir sýie biletin adam sendey bolar. Men sening óz qolynmen qoyyp ketken biyiginnen týskim kelmeydi. Maghan degen sezimine kóp rahmet, men seni óle-ólgenshe úmytpaymyn. Bar janym, meni de, ózindi de qinama. Bizding aqqu sezimderimiz adasyp úshyp jýr.  Hosh bol Qasym, mәngige qosh bol, men basyna is týsken azamatymdy sýimesem de tastamaymyn, oghan adal bolyp ótemin. Keshir meni, keshir...

Teris qarap, shashyn qayta –qayta sausaqtarymen taraghan Qasym ne isterin bilmey túrghanday. Áreng sóilep, ishetin su súrady. Betimdi shәiip, odan as ýiden kesemen su әkelgenimde Qasymnyng da boyyn jinaghanyn kórdim. Enkeyip, tufliyin kiyip jatqanda kózderinen eki tamshy jastyng ýzilip týskenin bayqadym. Sol kýii qolymdaghy úsynghan keseni almastan ,  maghan da qaramastan kete bardy. Esikti jauyp alyp úzaq jyladym, sol jaspen taghdyrgha degen ókpemdi de, Maratqa degen kegimdi de, Qasymgha degen mahabbatymdy da - bәrin juyp jatqandaymyn. 

Sodan týn ortasynda basymdy kóterdim. Zildey basymdy oramalmen shart baylap alyp, ýidi jinastyrdym, odan Ámirge aparatyn jyly kiyimderin ótektep, dayarladym.

 Úiqym kelmegen son, muzyka qoyayyn desem, әn tabaqshalarynyng arasynan oralghan qaghaz shyqty. Ishinde jiyrma dana jiyrma bes somdyq aqshalar eken. Barlyghy bes jýz som. Joghary oqu ornyn  bitirgen múghalimning jalaqysy jýz jiyrma, eden juushynyng jalaqysy alpys som ekenin eskersem, búl  ýlken aqsha, qaghazdyng syrtyna «Kishkene Qasymgha ýlken Qasymnan» dep jazylghan.   Qayran Qasym!  Qasymdy syltau etip, maghan bergen  kómegi. Áriyne búl aqsha maghan qanday kerek desenizshi, әsirese,  qazirgi tiyn sanap otyrghan kezimde kóp kómegi tiyer edi, biraq, men  búl aqshany qabylday almaymyn. Men onsyz da Qasymnyng aldynda ýlken qaryzdarmyn. Ol ózining әppaq, qymbat, móldir, sezimin syilady. Ne ýshin meni sugha júmsaghany endi týsinikti boldy, sol kezde qoyyp ketken. Onyng su ishkisi kelgen joq, maghan osyny bildirmey qaldyru ýshin júmsaghan.  Alibomnan fotolaryn alyp qayta-qayta qaradym...Onyng jansyz beynesine  qarap, úzaq oilandym. Aqyry bir sheshimge kelgendey, onyng jansyz beynesimen  «sen mening namysqoylyghym men tәkapparlyghymdy bilmeytin ba edin, mening aqqu sezimimning iyesi-au ?»-dep, «sóilesip» te aldym.  

Ertenine erte túryp, pochtagha baryp, Qyzylordagha, ol isteytin mekemening adresine, onyng aty-jónin kórsetip bes jýz somyn qayta salyp jiberdim. Ol aqshany salu shyghynyn da óz qaltamnan, kórshiden alghan qaryz aqshadan júmsadym. Habarlandyrudyng janynda sóz jazatyn jerine «Rahmet!» degen jalghyz auyz sóz jazdym.  Jiberushining ornyna  K. Abzalov – dep, er adamnyng familiyasyn  jazudy úmytpadym. Bireuler búl aqsha jibergen habarlamany kezdeysoq kórse er adamnan kelgendey bolsyn-dep oiladym. Maghan tek menin  aqshasyn qayta jibergenimdi Qasymnyng ózi týsinse boldy. Eki júmadan keyin ony Qasymnyng alghany turaly poshta habarlamasyn alghanda kónilim jaylanyp, moynymnan bir jýk týskendey boldy.

Ol  jaghdaylardy әriyne Gýlnar bilmeydi, mening de aitqym  kelmegen. Biraq, arada jiyrma jyldan astam uaqyt ótse de, mening taghdyrym Qasymdy alandatady eken, әli kýnge men jaqqa qúlaghyn tosyp, jaghdayymdy biluge tyrysady eken. Ishimnen qosh bol mening aqqu sezimimning iyesi- deymin. Men sening әr tanda úiqydan baqytty jan ekenindi sezinip,  oyanuyndy tileymin.

Qasymmen sol kezdesuden keyin 2-3 jyldan song Ámirdi poseleniyege shygharyp  Jetibaygha jiberdi, eki balamen qasyna kóship baryp, pәter jaldap túrdyq. Qyzymdy Shevchenkogha qaytqanda  bosandym. Keyde ózime-ózim, «osy men baqyttymyn ba?»-dep súraq qoyamyn.  Qadirleytin júbayym, ishimnen shyqqan eki úl, bir qyzym bar. Ámir ekeuimizde júmys isteymiz. Búl joly Almatygha oqugha týsken ýlken úlymdy bayaghy, perzenthanadan almaymyn deytin Qasymdy ornalastyrugha kelgenmin. Baqytty sekildimin. Biraq, siyrekteu bolsa da keyde kózderimdi bir nýktege qarap, úzaq otyryp qalatynym bar. Sodan son, jasauraghan kózderimdi eshkimge bayqatpay, balalarymdy ainalyp tolghana bastaymyn.  Ýlken sezimge kez-kelgen adam layyq bola bermeydi ghoy, layyq bolsa da kez-kelgen adamnyng qoly  jete bermeytin shyghar dep oilaymyn. Aqqular adasyp jýrip, bir-birin tapsa kesh emes, al adamdar aqqu emes qoy...

R. Qamidullaqyzy

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401