BAQ-TYNG BIYLIGIN ORYSQA, DINNING BIYLIGIN ARABQA BERIP QOYDYQ
Tәuelsizdik aldyq dep «bórkimizdi» aspangha atqaly beri mine 25 jyl da óte shyghypty. Alayda, memlekettik tilimizdi ózge týgili ýkimetimizdi on jyl basqarghan Ýkimet basshysynyng ózi mengermegendikten, el biyligining tútqasyn tolyqtay orys tildi sheneunikter iyemdendi. Elbasymyz «Eki qazaq, biring men biring qazaqsha sóilesinder» dep san ret eskertse de osynshama úzaq merzimning ishinde el biyligining tili memlekettik tilde shyqpady. Soghan qaraghanda, biyliktegilerdin, әsirese ,Ýkimet basshysynyng qazaq ekendigi el arasynda kýmәn tughyzyp jýrgeni ashy da bolsa shyndyq. Sebebi, osy uaqytqa deyin Ýkimet basshysynyng memlekettik tilde Elbasymyz siyaqty sóilegenin estigen de, kórgen de emespiz.
Álemdik tәjiriybede tәuelsizdikke qol jetkizgen elderding biyligi birinshi kezekte óz últynyng shejire-tarihyn týgendegen, tili men dinin, salty men dәstýrin, әdetteri men ghúryptaryn qalpyna keltiruge júmystanghan. Al bizding orys tildi biyligimiz 25 jyl boyy osynyng birin de jasaghan joq. Sonyng saldarynan tilimiz ben mәdeniyetimizdin, BAQ-tynbiyligin týgeldey orysqa, dinimizding biyligin arapqa berip qoydyq. Osy betimizben kete berip, jer betinen qazaqtyng ana tili joyylar bolsa, býkil adamzat balasy tarihynan airylyp, shyn mәngýrtke ainalady. Atalarymyz «aqyrzaman» dep osyny aitqan. Býkil adamzat balasy Atam zamannyng (Atalar zamanynyn) aqyryna, yaghny Aqyrzamangha tayap kelemiz. Ata saltyn ústanghan qazaq halqy Aqyrzamandy alystatugha janyn salsa, býgingi orys tildi biylik iyeleri sony tezirek jaqyndatugha barynsha tyrysyp baghuda. Olardyng basym kópshiligi Elbasymyzdyng shiyrek ghasyrdan beri san mәrte qaytalap kele jatqan «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degen tapsyrmasyn oryndap jýrgen joq. Bir tang qalarlyghy, oryndamay jýrgender qarapayym halyq emes. Bizder jәne biz qatarlylar Elbasymyzdyng búl tapsyrmasyn eng alghash aitqanda-aq oryndaghanbyz. Oryndamaytyndar tek qana biylikting ainalasynda jýrgender. Búl ne sonda, býkil qazaq qoldap otyrghan Elbasymyzdyng tapsyrmasyn oryndamau, el biyligining tútqasyn ústaghandardyng jetesizdiginen be, әlde olardyng esh qaysysy qazaq emes pe, әlde múnda biz bilmeytin taghy da basqaday syr bar ma? Shynynda da qyzyq emes pe? Nege olar Elbasynyng búiryghyn da, halyqtyng talabyn da oryndamaydy? Nege olar ózi basqaratyn memleketinin, memlekettik tilinde sóileytin adamdarymen audarmashy arqyly sóilesedi? Ózderi birinshi bolyp memlekettik tildi mengeruding ornyna qazaqqa nege ýsh tildi tyqpalaydy? Balalarymyzdy nege shetelge aqshagha satty? Elimizding milliardtaghan qarjysyn jymqyryp, shetel asyrghansha, el mýddesine paydalanugha bolmas pa edi?! Endi, mine, ayaghymyzdyng astyndaghy «Barar jerimiz ben basar tauymyzdy da» saudagha shygharyp, qalay da (qazir sattyrmasang da bes jyldan keyin) bәribir satamyn dep qasarysyp otyr. Osynday ókimetten qazaqqa qanday payda bar? - degen súraq óz-ózinen tuyndap túrghan joq pa?
Meninshe, olardyng Ana tilimizding órkendeuine barynsha qarsy bolu sebebi, búlardyng bәri de keshegi Kenes zamanynda orys tilimen biylikke kelip, balalaryn oryssha oqytqandar. Sondyqtan, olardyng ózderi týgili balalary men nemereleri de memlekettik tilden maqrúm qalyp er jetti. Mine solar elding emes, óz qara bastarynyng qamyn oilap, biylikten airylyp qalmauy ýshin, Ana tilimizdi solardyng jolyna qúrbandyqqa shalyp otyr dep batyl tújyrym jasay alamyz.
Býkil әlem elderi qaghidasy boyynsha Til - memleketting de, sol memleketti qúraushy últtyng da negizi. Atam qazaqtyng «Til - túghyryn, din - dingegin» deytini osydan. Memleketting jalauy (tuy) dingekke bekitiledi, al dingek túghyrgha ornatylady. Túghyry әlsiz tudyng da, túghyry әlsiz elding de, dingegi әlsiz tudyng da, dingegi әlsiz elding de ghúmyr jasy úzaqqa barmaydy. Búlar әlsiz bolsa, tu qúlaydy, al memleket tarih sahnasynan shyghyp qalady. Demek, últtyng tili joq bolsa, últtyq memleket te joq degen sóz. Sol ýshin de osydan onshaqty jyl búryn Resey preziydenti «Orys tilin bilmeytinderge, Resey azamattyghy berilmesin» degen jarlyq shyghardy. Qazirgi tanda (mening esebim boyynsha) Reseyde birneshe million qazaq túrady. Ony dәleldeu ýshin alysqa at aidaudyng týkke de qajeti joq. Bir ghana Astrahan oblysynyng ózinde 300 000-nan astam qazaq túratynyn aitsam da jarap qalar. Putinning әlgi jarlyghynan keyin Astarahanda birde-bir qazaq mektebi qalghan joq, týgel jabylghan. Búnday jaghday Reseyding barlyq jerinde jappay oryn aluda. Demek, aldaghy 20-30 jyldan keyin Reseyde birde-bir qazaq qalmaydy degen sóz.
Qazaqstan biyligi basynda jýrgen orys tildi biylik iyeleri, aitynyzdarshy Sizderding ne oilaghandarynyz bar? Ásheyinde Resey ne istese, sony qaytalap jýrip, tilge kelgende nege ýnsiz qaldynyzdar?
Tarih taghlymy: Qazaqtyng Ata salty boyynsha, «Til» kez-kelgen últtyq memleketting túghyry. Sondyqtan, Adam balasy qay tilde oilap, qay tilde sóilese, ol adamnyng últy sol bolady.
Núq payghambargha deyingilerde, Núq payghambar kemesine mingen jandardyng bәri de osy bizding qazaqtyng ana tilinde sóilegen. Demek, Núq payghambar qauymynan, yaghny onyng ýsh jaqqa ketken ýsh úlynyn Qam (Ýndistangha ketken), Sam (Iran jaqqa), Iafes (Edil men Jayyq ózenderi aimaghyna) ketken jәne Qazyq júrtta (Ata júrtta), yaghny qarashanyraqta qalghandarynan (qazaqtardan) taraghan elderding bәri basynda, osy biz sóilep jýrgen tilde sóiledi. Keyinnen olar bir-birinen ajyrap, uaqyt aralyghy alshaqtaghan sayyn sóz qúramy ózgerip otyrdy. Al, keme qalghan jer kýni býginde de Qazyghúrt (Qazyq júrt), Núq payghambar kemesining ilingir (yakor) tastaghan jeri Lengir dep atalady. Ol qazaq jeri, ol býgingi qazaq eli. Búl daugha jatpaydy.
Mening osy keltirgen tújyrymdarymnyng aiday aighaghy etip, jaqynda әlemdik BAQ әlem elderi osydan 6000 jyl bir tilde sóilegen degen qorytyndygha kelgenin jariyalady. Áriyne, ol til Qazaqtyng ANA tili. Býkil jer betindegi jer, su, tau, últtar men memleketter jәne eldi meken ataularynyng qazaqtyng Ana tiline sәikes keletinining syry osynda. Sondyqtan, Qazaqstan ýkimetine qazaqqa ózge tilderdi tyqpalamastan búryn, Qazaqstannyng til men tarih ghylymdary osy baghytty zerttep, býkil әlem elderine osyny dәleldep, olardyn da óz Ana tilderimen qayta qauyshuyna yqpal jasaularynyzdy úsynamyn.
Adam Ata men Aua Ananyng qazaqtyng Ana tilinde sóilegeni jayly derekter Qazaqtyng qanatty sózderi men shejire-dastandarynda da jetip artylady. Mysaly, solardyng biri býkil Qazaq biletin «Týgel sózding týbi bir, týp atasy - Mayqy biy» degen naqyl. Búl naqyldyng tikeley maghynasy, býkil әlem elderi tilderining de, dinderining tegi bir, bәri de Úly Dala elinen (Qazaqtan) bastau alady degendi bildiredi.
Biz onyng shejirelik deregin óte eski zamandardan beri úmytylmay, halyq auzynda saqtalyp kele jatqan myna jyr shumaqtarynan tabamyz:
«Alash – Alash bolghanda,
Ala tay at bolghanda.
Tanbasyz tay,
Ensiz qoy bolghanda,
Alash han bolghanda...» deytin sózder Alash jayyndaghy anyzdyng menshikti mýlki qalyptaspaghan (taygha tanba baspaytyn, qoygha en salmaytyn) zamannan kele jatqanyn anghartady». (Qazaqtyng kóne tarihy. 27 bet).
Býkil әlemdi moyyndatqan Shumer - Shu eli (Shumer, Shujer – әlemdi shulatqan kóne halyq, kóne júrt, artyna mol múra qaldyrghan) jayly, «Kәdimgi tariyh» atty fundamentaldy ghylymy enbekting avtory Jorj Luy Leklerk (Buffon) HÝIII ghasyrda bylay dep jazypty: «Birinshi el (memleket), yaghny osylay dep atalugha layyq» óte eski zamanda Kaspiy tenizining shyghys jaghynda dýniyege kelgen. Búl halyq ghylymdy, ónerdi jәne basqa da iygilikterdi dýniyege әkelgeni ýshin de ýlken qúrmetke layyq... Olar tótenshe baqytty boldy, sebebi olar óte bilimdi edi», ...«keyin jattyng shabuylyna úshyrap, adamzattyng úly sivilizasiyasyn qara týnek basty». Óte dúrys pikir. Búl adamzattyng alghashqy úly sivilizasiyasy Manqystaudan bastau alady degen tújyrymdargha tolyqtay sәikes kelip túrghan joq pa?! Osydan jýz jyldan keyin osynday oidy egiypettanushy Kair Institutynyng shyghys arheologiyasynyng negizin qalaghan Gaston Kamili Sharli (Maspero) Shumerler bizge, yaghny Mesopotamiyagha «aua-rayy júmsaq, jeri shúrayly Qazaq dalasynan keldi» dep jazypty. Amerika zertteushilerining songhy boljamy boyynsha «Shumerler degenimiz «Kengir» bolyp tabylady. Býkil jer betinde Kengir atty aimaq tek qana Qazaqstannyng Jezqazghan oblysynda. Týrikting jazba dereginde (ÝI ghasyr) Kengu dep kórsetilgen. Onyng qasynda Úlytau ornalasqan. Oghan jaqyn jerde óte eski zamandarda mys óndirilgen bay ken orny bar». («Túran» № 16. 17.04 2009 j. Dmitriy Dey «Belgisiz Torghay»). Qazaqta mys, jez terminderi sinoniym. Jezqazghan aty osydan qalghan.
Al shyndyghynda, Kengir de, Kengu de, Ken de óz bastauyn Manqystaudaghy Temir baba әulie qorymy ornalasqan Kendirliden alady. Sonymen qatar Shu elining qazirgi qazaqtardyng arghy tegi ekendigin dәleldeytin toponomikalyq aighaq – Shu ózeni bolyp tabylady. 1456-58 jyldary Shynghys qaghannyng túnghyshy Joshydan taraytyn tikeley úrpaghy Kerey men Jәnibekting Ábilqayyr handyghynan bólinip Qazaq handyghyn qúrghan jeri osy Shu alqaby bolghanynyng negizgi sebebi de osy bolatyn. Manqystau oblysyna qarasty Kaspiy jaghalauyndaghy bir mýiis kýni býginde de Su (Shu) dep atalady.
«Tas ghasyrlary ondaghan myng jyldargha sozylyp týrki (Qazaq) tili men mәdeniyeti, uaqyt óte kele býkil Aziya men Evropagha tarap, ózge tilder men mәdeniyetterdin, sonyng ishinde ýndievropa halyqtarynyng da negizin qalady» (Mario Aliynei. "Teoriya paleoliticheskoy nepreryvnostiy)".
«Batys tarihshylary aitady, tarih Shumerlerden bastalady dep, biraq sol Shumerlerding ózderin Kengir dep ataghanyn, olardyng Mesopotamiyagha Qazaqstannan barghanyn jәne olardyng adamzatqa jazudy ýiretkenin aitudy úmytyp kete beredi». (Mústafa Kemali SALLY, Týrkiyanyng «Once Vatan» gazetinen).
Qazirgi tanda Qazaqstandaghy orystardyng ýles salmaghy bar-joghy 20 payyz, al qalghandary 10- dyng ainalasynda. Búl jerde 20 payyz - 80 payyzdan nege joghary túr degen súraq óz-ózinen tuyndap túr emes pe?
Elimizding orys tildi biyligi bizdi 25 jyl boyy «Qazaq tiline eshqanday qauip tónip túrghan joq», - dep aldausyratumen keledi. Qazaqta "Kórmes týieni de kórmes" degen maqal bar. Qazaqtyng Ana tiline eng ýlken qauip Kәrim Mәsimov basqarghan ókimetten bolyp túr. Onyng eng basty «ayday» aighaghy, ýkimet basynyng jәne onyng mýshelerining ózderi basqaryp otyrghan memleketining memlekettik tilin tiyisti dengeyde bilmeui. Memleket qúraushy últtyng ókilderimen audarmashy arqyly sóilesui. Meninshe, Memleketting memtiline búdan asqan qauip boluy esh mýmkin emes.
Endi osynyng ýstine 25 jylda Qazaqstan Assambleyasyn qúraytyn 129 últtyn (bizding biylikting sózinshe) birde-birining memlekettik tildi mengermegenin qosynyz.
Ghalymdardyng tújyrymy boyynsha, aqyl-esi tolyq damymaghan, tek qana sóileu qabiletine ie adamdardyng ózi ýsh jylda kez-kelgen tildi mengerip ketedi eken. Al Qazaqstan biyligining tili ýsh jyl týgili 25 jylda da shyqpady. Demek, búl ýkimetting 25 jylda shyqpaghan tili endi ózdiginen eshqashan shyqpaydy.
Bizding Ýkimet 11 shilde 1997 jylghy «QR til turaly» zanynyng 4-shi babynyng talaptaryn oryndaudan bas tartyp otyr. Onda:
«4-bap. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili.
Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili.
Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru – QAZAQSTAN RESPUBLIKASYNYNG ÁRBIR AZAMATYNYNG PARYZY» - delingen.
Ózining azamattyq paryzyn, Halyqtyng talabyn jәne Elbasymyzdyng «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degen tapsyrmasyn oryndamay elimizdi әrtýrli: dini, últtyq, ekonomikalyq t.t. daghdarystargha úshyratyp, biylik iyeleri arasynda asa qaterli dengeyde paraqorlyq pen jemqorlyqqa jol bergeni ýshin búl ýkimetting otstavkagha ketuin talap etemin.
Qojyrbayúly Múhambetkәrim,
Manghystau
Abai.kz
