Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5304 1 pikir 15 Tamyz, 2016 saghat 16:48

JER MÁSELESI. QYTAY KOMPANIYaLARYNYNG QAQPANY

Sheteldikterge toqymday jerdi de jalgha beruge bolmaydy dep shyr-pyry shyqqan halyqtyng kýmәni aqyry shyndyqqa ainaldy. Búl – naqty dәlel. Qazaqstangha kelip, birik­ken kәsiporyn qúrghan qytaylyq kompaniyalardyng kókeyinde ne jatqanyn әigiley­tin kep. Biylik basyndaghylar búdan keyin de әuelgi niyetinen ainymasa, onda qazaq jerining býtindigine, qazaq elining tәuelsizdigine tóngen qaterding shyndap kýsh alghany. Biz osylay oilaugha mәjbýrmiz.

Sonymen, qazaq kә­sipkeri Qytay kompaniyasynyng qaqpanyna qalay týsti? Otandyq sharua qojalyghynyng obal-sauabyna qaraytyn birde-bir memlekettik mekemening tabylmauynda ne syr bar? Biriguinen býlinui tez bolghan seriktestikting endigi taghdyry qanday bolmaq?

Ángimeni basynan bas­tayyq. «Qorday Halal-Et» selolyq tútynu ko­o­peratiyvi – asa iri bolmasa da, elimizdegi irgeli sharua qojalyqtarynyng biri. Jambyl oblysynyng Qorday audanynda 2009 jyly qúrylghan kooperativ bir jyldan keyin ózine tiyesili jerge auyl sharuashylyghy daqyldaryn ege bastaghan. 2010-2012 jyldar aralyghynda jyl sayyn 250 gektar jerge jýgeri, 1 myng gektar jerge maqsary, 500 gektargha soya, 1 myng gektargha arpa ekken. Týsim jaman bolmaghan. Orta eseppen jyl sayyn 1 myng tonna maqsary, 1,5 myng tonna arpa, 20 myng tonna jýgeri jinaghan. Su qú­byrlary ornatylyp, egis alqaptarynyng bәri sumen tolyq qamtamasyz etil­gen. Tipti kooperativ ózi­ne tiyesili jerge elektr jelilerin de tartqan.

2012 jyldyng jazynan bastap osynday jýieli júmystyng keteui ketip, berekesi qashady. Sebe­bi sol kezde kooperativ tóraghasy Sattar Beyseqojaev qytaylyq investorlarmen kelisimshartqa otyrghan. Sheteldik tarap: «Birigip júmys isteyik. Mal bordaqylau alandaryn salamyz, tamshylatyp suaru tehnologiyasyn engizemiz» dep uәdeni ýiip-tógedi. Sói­tip, bi­rikken «SPK Qorday Halal-Et» JShS qúryl­ghan. Onyng jarghylyq kapitalynyng 54 payyzy «Qorday Halal-Etke» tiyesili bolsa, 46 payyzy qytaylyq «Ueyz Grup» JShS-nyng menshigine ótedi. Osy jerde erekshe eskeretin bir mәsele bar. Qytaylyq kompaniya «investisiya әkelu ýshin jerdi jar­ghylyq qorgha engize­sinder. Olay bolmasa, bir tiyn da qarjy әkele almaymyz» degen talap qoyady. Osylaysha «Qorday Halal-Et» koopera­tiyvi 49 jylgha jalgha al­ghan 8 myng gektar jer jarghylyq kapitalgha ótken.

Al endi «Ueyz Grup» degen qaydan shyqqan seriktestik, búl jóninde de mәlimet bere keteyik. Sheteldiktermen birige­min dep basyna bәle tauyp alghan Sattar Beyseqojaevtyng aituynsha, «Ueyz Grup» JShS Gonkonktaghy «Oriental Patron Group» atty alyp investisiyalyq kompaniyanyng Qazaqstandaghy filialy eken. IYn­ves­tisiya taratqysh alpa­uyttyng Qazaqstandaghy jayghan qanaty jalghyz «Ueyz Gruppen» shektel­meydi. Onyng qúramynda tehnikany lizingke be­retin «Pәrmen» JShS jә­ne nesie taratatyn «Jin dou development fund» mekemesi de bar. Osynyng bәrine Hao Bini esimdi qytaylyq azamat jetek­shilik etedi. Onyng tóbesi­nen qarap túratyn taghy bir dókey bar. Ol – qy­taylyq Djan Veydon (Djeyms) degen әlde­bireu.

Qysqasy, 2013 jyly «Jin dou» mekemesi «SPK Qorday Halal-Et» JShS-gha nesie (2 mln 320 myng AQSh dollary) beredi. Alayda, merzimi 1 jyl ghana!

«Men sonda Hao Bininen “Nege 1 jyl? Qysqa ua­qytta biz ony qalay qaytaramyz?» dep súradym. Ol: «Jin dou» bizding mekeme, oghan bola alandamanyz. Qajet bolsa, kelisimshart merzimin úzartamyz. Bizge keregi – qarjynyng tezirek jet­keni. Qoryqpay júmysynyzdy jýrgize beriniz» dedi. Men oghan sendim» deydi S.Beyseqojaev.

Sonymen, «SPK Qorday Halal-Et» seriktes­tigine «Pәrmen» JShS arqyly birqatar auyl sharuashylyghy tehnikasy jet­ki­­ziledi. Nesiyening basym bóligine 729 gektar jerge tamshylatyp suaru jýie­­si tartylady.

Qyzyqtyng kókesi osydan keyin bastalghan. Arada 6 ay ghana uaqyt ótkende «Jin dou» qaryzdy qaytarudy talap etedi. Qoryqpa dep qazaqty arqasynan qaqqan Hao Bini әuelgi sózinen ainyp shyghady. Al nesiyeni shúghyl qaytaru esh mýmkin emes. Óitkeni qarjy tamshylatyp suaru tehnologiyasyn jýrgizuge júmsalyp ketken. Múny bile túra qytaylyq tarap «BDO Kazakhstan» halyq­aralyq auditorlyq kompaniyasy arqyly seriktesting júmysyna tekseru jýrgizedi. Biraq esh zanbúzushylyq, bәlege ilik bolar esh sebep tappaydy. Soghan qaramas­tan, qytaylyqtar birigip júmys isteuden bas tartady. «Pәrmennen» kelgen tehnikalardy qaytaryp alady da, «SPK Qorday Halal-Et» seriktestigin sotqa be­redi. Jәne sottan seriktes­tikti bankrot dep tanudy súraydy.

Sonda Qytay kompaniyasy múnyng bәrin ne ýshin istep otyr? Olardyng aragha jyl salmay jatyp bastapqy jospardan ainuynda ne syr bar? Múny S.Beyseqojaev bylay týsindiredi: «Olar­dyng kókeyin ne tesip bara jat­qanyn men keyin úqtym. Qytaylyqtargha keregi jer ghana! Basqagha basyn auyrtpaydy. Mening olargha senip, óz jerimdi jarghylyq qorgha engizuim qatelik bolyp shyqty. Biraq qordyng 54 payyzy óz enshimde bolghandyqtan, olargha toqymday jerdi de bermeymin. Esesine, meni túralatyp, túiyqqa tiredi. Júmys isteuime mýmkindik qaldyrmady. Mәseleni sheshuding birneshe jolyn úsynyp edim, onyng birine de kónbedi. Tipti «Jerdi bizge berseng ghana qaryzynnan qútylasyn» degendi ashyq aitty».

Al qazaq kәsipkeri qytaylyq әriptesterine qanday úsynystar jasady? Aldymen S.Beyseqojaev alynghan qarjyny birneshe jylda bólip tóleudi úsynghan. Biraq qytaylyq kompaniya oghan kelispeydi. Sodan keyin kókónis saqtau qoymasy sekildi óz iyeligindegi jyljymaytyn mýlik­terdi beruge talpynady. Búl mýlikterding qúny qansha ekeni zandyq túrghyda naqtylanghan. Qújattary da dayyn. Alayda qytaylar odan da bas tartady. Endi qanday jol qaldy? Jalghyz jol – qolma-qol aqshamen qaytaru. Ýlken somadaghy qarjyny úzaq izdegen kәsipker aqyry «Qazagroqarjy» kompaniyasynan nesie alyp, boryshyn ótemekke, sóitip, qytaylyqtarmen aradaghy daudy bitiruge úmtylady. Biraq ol ýshin seriktestikting kóp dýniyesin kepilge qoiygha tura keledi. Al sheteldik tarap búghan da qarsylyq tanytqan.

Mine, sol 2013 jyldan beri qos tarap iytis-tartyspen kýn keship kele jatyr. Áytse de sheshilgen sharua joq. Agrarlyq salada ózindik orny bar «SPK Qorday Halal-Et» kooperatiyvi qúrdymgha ketuge tayaghan. Qytaylyqtar kelmey túrghanda onda enbek etip, bala-shaghasyn asyraghan 60-70 adam býginde júmyssyzdar qataryna qosylghan.

Jalpy, búl oqighadan neni angharugha bolady? Birinshiden, shetelden investisiya tartyp, azyq-týlik óndirisin damytpaq bolghan, biraq ailaly әriptes­terining aldauyna týsip, jerden aiyrylyp qalu qaupi tóngen kәsipker sol qiyndyqtarmen tek ózi ghana kýresuge mәjbýr. Búl dauly mәseleni sheshuge ne jergilikti әkimshilik, ne Kәsipker­ler palatasy men Auyl sharuashylyghy ministrligi úmtylmaghan. 8 myng gektar alqap 49 jylgha jal­gha alghan otandyq seriktestikting jeri bolghanymen, ol eng aldymen memleketting menshigi. Sol mem­leketting menshigin qorghaytyn, onyng sheteldikterding qolyna ótip ketpeuin qadaghalaytyn, onyng zandylyghyn tekseretin birde-bir memlekettik mekemening bolmaghany qalay? Fermerding barlyghy jaqsy agronom boluy mýmkin. Biraq barlyghy birdey zanger emes qoy. Sonda olardyng qúqyn kim qorghaydy?

Ekinshiden, otandyq kәsipker­di kópe-kórneu qaryzgha kirgizip, jerdi tartyp alugha úmtylu – taza basynghandyq. Eshbir memleket múnday bassyzdyqqa jol bermeydi. Sonda Qazaqstanda bilgenin istep jýrgen qytaylyq kompaniya kimge senedi? Álde jogharyda olardy qoldap-qorghashtap otyrghan bireu bar ma? Bolsa, ol kim?

Ýshinshiden, sheteldikterge jalgha jer berip, investisiya tartpaq bolyp jýrgen biylikke osy oqigha ýlken sabaq boluy tiyis. Osydan 3 jyl búryn kelgen investisiyanyng sony ne bolghanyn, birikken kәsiporynnyng jerdi dúrys paydalanghan-paydalanbaghanyn eshbir mekemening tekser­meui de tanqaldyrady. Eger erteng jer qazaqstandyqtargha satyla qalsa, dәl osy shema boyynsha sheteldikterding qolyna ótip ketpeuine esh kepildik joq.

Tórtinshiden, jogharyda aty atalghan birneshe qytaylyq kompaniyanyng qarmaghyna týsip, tal qarmaghan adam jalghyz S.Beyseqojaev pa, әlde basqalar da bar ma? Qytaydan qansha investisiya keldi? Ol qayda júmsaldy? Taghy birikken qansha kәsip­oryn bar? Olardyng jay-kýii qalay? Birikken kәsiporyn­dardyng iyeligindegi jerding bәri iygerilip jatyr ma әlde “SPK Qorday Halal-Et» kooperatiyvi­ning jeri sekildi «qantarylyp» túr ma? Mine, osy saualdargha shúghyl jauap izdelui shart.

Áriyne, elge býiregi búratyn, jerge jany ashityn biylik bolsa! 

Sansyzbay Núrbaba

«Jas Alash» gazeti. Týpnúsqadaghy taqyryp: Qazaq kәsipkeri qytay kompaniyasynyng qaqpanyna qalay týsti?

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5527